Álıhan Bókeıhanov ıÝNESKO aıasynda búkilálemdik dara tulǵa dep tanyldy

ASTANA. QazAqparat - 2016 jyly Álıhan Bókeıhanovtyń 150 jyldyq mereıtoıy ıÝNESKO aıasynda ótetin boldy. Halyqaralyq uıym kezekti 38-sessııasynda osyndaı qaýly qabyldady. Endi jaýapkershilik - Qazaqstan Úkimeti men Alash kóseminiń ómirin, san qyrly qyzmetin, baǵa jetpes murasyn zertteıtin ǵalymdar moınynda.

ıÝNESKO Bas konferentsııasynyń 2-18 qarasha aralyǵynda ótken 38-sessııasy «Memleket jáne qoǵam qaıratkeri Álıhan Bókeıhanovtyń týǵanyna 150 jyl tolýyna arnalǵan merekelik sharalarǵa qatysý týraly» Atqarýshy keńestiń usynysyn bekitti. Ol jóninde Qazaqstannyń ıÝNESKO-daǵy ókiletti ýákili Satybaldy Burshaqov habarlady.

Bul týraly «Egemen Qazaqstan» respýblıkalyq gazetinde jarııalanǵan maqalasynda L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti «Alash» ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektory Sultanhan Aqquly baıandaıdy.

«Búkilálemdik shynaıy dańqty qaıratker» dep tanylǵan Álıhan Bókeıhanov kim?

Álıhan Nurmuhameduly Bókeıhanov (05.03.1866 - 27.09.1937) - sońǵy han-sultandardyń biri - Bókeıdiń tikeleı urpaǵy. Bókeıdiń 1816 jyly han taǵyna otyrýynan týra 50 jyl ótken 1866 jyly 5 naýryzda dúnıege kelgen.

Sonaý Ombyda oqyǵan 1886-1890 jyldary-aq Álıhan Bókeıhanov Reseı ımperııasynyń otarlyq ezgisinde otyrǵan alty alashynyń tarıhyn, mádenıetin, kóshpeli sharýashylyǵy men kásibin zertteı kele, otarshyl ımperııanyń júrgizip otyrǵan jyrtqyshtyq, ozbyrlyq saıasatyna qosa týǵan halqynyń turmys-tirshiligine degen synı kózqarasyn bildire bastaıdy. «Qyr halqy, - dep jazady Qyr uǵly (alǵashqy laqap aty - S.A.) - Álıhan 1889 jyly «Dala ýalaıaty gazetinde» jaryq kórgen bir maqalasynda, - bos júredi. Bos otyrǵan bastaryna aýyr syn týmaǵan soń mehnat-jumysqa ılenbeı mal sharýasymenen kúneltip júrdi. Mal baǵý óz jónimenen júre beredi. Ólgenge sheıin (óle ólgenshe. S.A.) bir qazaq mal baǵýdy túzeýge oılaǵan joq, qansha zamannan beri ata-babanyń jolymenen júredi de otyrady».

Sol jylǵy ekinshi bir maqalasynda Álıhan qazaq qoǵamynda zamanyna laıyq mádenıettiń, adamgershilik, moraldyq qundylyqtardyń aıaq­asty bolǵanyn ókinishpen atap kórsetedi. Orys ımperııasynyń aıaýsyz ezgisinen kóne dáýirden kele jatqan tól mádenıetin umyta bastap, jer-sýy­nan aıyrylyp qurdymǵa entelegen qazaq qo­ǵamynda, onyń pikirinshe, sheksiz tutynýshylyq pen baılardyń qalyń buqarany qanaýy, bolys bıligi úshin rýaralyq talas-tartys, «kúshti rý» nemese «jaqsy qazaqtardyń» «nashar qazaqtardy» aıaýsyz ezip-qanaýy keń etek alyp otyrǵanyn: «Bizdiń qyrǵa bir jóni joq ǵadat neshe zamanǵy rásimder júredi, - dep jazady Á.N. (Álıhan Nurmuhameduly) 1889 jyly. - Bireýdi kúshti kisi ıa kúshti tuqym dep adal-aram bolsa da jalpyldatyp júredi. Bizdiń zamannyń zakonymyz, ulyǵymyz joqtaı, maqulyqmenen qańǵyryp júrgendeı kúshti tuqymdar nashar tuqymdardy renjitedi».

Sonymen birge, Álıhan «qazaq typ-tynysh jatyp, erinshek, heshnárse qylmaıdy» dep oılamaıdy. Onyń kámil seniminshe, qazaqtar «qaıratty, jumystyń bárine jaraıdy... Biraq (olardy) qozǵaý kerek».«Qyr halqy... ǵylym-bilim jaıyp jatqan hám ózderi ǵylym-bilimge kóńil bólgen sebebinen keshikpeı-aq jaqsylyqty bilip, eńsesin kóterýge aıaq basar, ózderiniń súıekterine bergen aqyly-sanasy bolǵan soń, sol ... zamanda bolǵan balalarymyz bizden aqyldy bolyp, bizdiń zamanymyzdaǵy atalarymyzdyń qylǵandaryn kórip tań qalar ıa oılamaı qatyrar», - dep Qyr uǵly alty alashynyń jarqyn bolashaǵyna zor úmitpen qarady. Ázirshe, alǵashqy maqalalarynda ol orys kelimsekteriniń otarlaý saıasatynyń qysymymen kóshpeli mádenıet pen sharýashylyqtan bir jerge baılanǵan turmystyń azabyn kórip otyrǵan qazaq, onyń kózqarasynsha, «rýhanı damýynyń balalyq shaǵynda júr».

Omby tehnıkalyq ýchılışesin aıaqtaǵan soń, eń aldymen qazaq halqynyń ata-baba jerin kelimsekterden qorǵaý kerektigin búkil sana-sezimimen sezgen Álıhan 1890 jyly Sankt-Peterbýrgtyń orman ınstıtýtyna túsip, onymen qarama-qatar astanalyq ımperatorlyq ýnıversıtettiń zań fakýlteti kýrsyn ekstern ádisimen oqyp, 1894 jyly ormantanýshy-ǵalym jáne zańger degen eki dıplom alady.

Álıhan Dala jáne Túrkistan ólkelerine bólingen Qazaq eliniń jerin, áleýmettik-ekonomıkalyq ahýalyn, halyq sharýashylyǵyn, tórt túlik maly men sanyn, tabıǵaty men aýa raıyn zerttegen 4 ǵylymı ekspedıtsııasynyń jumysyna qatysady. Osy jyldary Álıhan búkil otarshyl ımperııaǵa tanylǵan ǵalym, Qazaqstan boıynsha teńdessiz bilgir sarapshy retinde tanylyp, týǵan eli men halqynyń tarıhy, ekonomıkasy, mádenıeti, sharýashylyǵy, onyń ishinde dástúrli mal sharýashylyǵy jáne jeri týraly birneshe irgeli ǵylymı monografııa, ondaǵan ocherk, myńnan asa maqala men eńbek jazyp jarııalaıdy. Alty alash kóseminiń osy kúnge qaraı anyqtalyp jınalǵan sheksiz baı murasynyń jalpy kólemi 16-18 tomdyq jınaqty qurap otyr.

Áıgili entsıklopedıst ǵalym, Qazaq eliniń teńdessiz bilgiri, jýrnalıst, kósemsózshi

Álıhan óziniń san qyrly ǵylymı jáne pýblıtsıstik qyzmetin qoǵamdyq-saıası kúresimen qarama-qatar atqarýǵa májbúr boldy. 1905-1907 jyldardaǵy birinshi orys tóńkerisi kezinde ol ult zııalylarynyń Ahmet Baıtursynov, Jaqyp Aqbaev, Mirjaqyp Dýlatov, Raıymjan Mársekuly, Aıdarhan Turlybaıuly syndy aldyńǵy qatarly ókilderin óz tóńiregine toptastyryp, búgingi kúni «Alash» degen ataýymen belgili ult-azattyq qozǵalysynyń jańa tolqynyn bastady.Óziniń 1910 jyly Sankt-Peterbýrgte «Qazirgi memleketterdegi ulttyq qozǵalystyń formalary» jınaǵymen basylyp shyqqan «Qazaqtar» («Qyrǵyzdar») atty áıgili tarıhı-anyqtamalyq ocherkinde Qyr balasy - elaǵasy ózi bastaǵan osy zııalylar tobyn «batysshyldar» dep ataıdy: «Taıaý keleshekte qyrda, bálkim, eki saıası partııa uıymdastyrylatyn shyǵar... Olardyń biri ulttyq-dinı atalýy yqtımal jáne qazaqtardyń ózge musylmandarmen birigýi onyń ıdealy bolyp tabylady. Ekinshi batysshyl baǵyty osy sózdiń keń maǵynasynda aıtqanda - qazaq dalasynyń bolashaǵyn sanaly túrde batys mádenıetin júzege asyra otyryp kóredi».

Búgingi tańda batysshyl zııalylardyń atqaryp ketken qyzmeti «Alash» urandy ult-azattyq qozǵalysy retinde tanylsa, Álıhan Bókeıhanovty onyń ıdeıalyq negizin qalaýshy, bas ıdeology, saıası jetekshisi dep biraýyzdan moıyndaıdy.

«Alash» qozǵalysy men onyń kósemi Álıhan Bókeıhanovtyń 1917 jylǵy Aqpan tóńkerisine deıin, ıaǵnı otarshyl patshalyq samoderjavıe tusynda qandaı qııan-keski kúres júrgizgenin mynadaı faktiden baıqaýǵa bolady. 1917 jylǵy tóńkeriske deıingi jáne odan keıingi kezeńde bir Álıhannyń ózi 7 ret tutqyndalyp, birneshe táýlikten 4 jáne 8 aıǵa deıin túrmede otyryp shyǵyp, 2 ret saıası aıdaýda boldy. Onyń ishinde Samarada 8 jylyn ótkizse, Máskeýde shym-shytyryq oqıǵalar men qııan-keski kúreske toly ǵumyrynyń aqyrǵy 15 jylyn sarp etti.

«Alash» qozǵalysynyń basy-qasyn­da júrip, ol halqynyń jazbasha tarıhyn jazý, tanytý maqsatynda ultynyń tarıhyn tııanaqty zerttedi, Altyn Ordanyń zańdy murageri bolyp tabylatyn, bir kezde qýatty memleket bolǵan Qazaq handyǵynyń birlikten, kúsh-qýatynan aıyrylyp, otarlyqqa túsýiniń obektıvti de sýbektıvti sebepterin anyqtady. Ol, sondaı-aq, HІH ǵasyrdyń birinshi jartysynda Reseı ımperııasynyń otarlaý saıasatyna eń aýqymdy qarýly qarsylyq kórsetken Kenesary han kóterilisiniń óz maqsatyna jete almaýynyń tarıhı sebepterin de zer sala zerttedi. 1903 jyly Sankt-Peterbýrgte Álıhan eki avtormen birlesip jazǵan «Qazaq ólkesiniń tarıhı taǵdyry jáne onyń mádenı jetistikteri» atty tuńǵysh ǵylymı monografııasyn jarııalady. Bul shyǵarmasynda ol Qazaq handyǵynyń tarıh sahnasyna shyǵýyn, handyqtyń keıinirek úsh júzge bólinip Reseı ımperııasymen odaq quramyn dep onyń otaryna aınalýy, aqyr aıaǵynda Sibir jáne Orynbor qazaqtary týraly 1822-1824 jyldardaǵy eki erejeniń kúshimen handyq ınstıtýty joıylyp, qazaqtyń ulttyq memlekettiginen aıyrylǵan tarıhyn meılinshe jan-jaqty sıpattap berdi. 1910 jyly óziniń eń tanymal «Qazaqtar» atty tarıhı-anyqtamalyq ocherkin jarııalady.

Óz týyndylarynda Álıhan túrli tarıhı jaǵ­daıattardyń saldarynan Reseı ımperııasynyń otarlyǵyna dýshar bolǵan bashqurt, tatar, haqas, qyrǵyz, Qyrym tatarlary, noǵaı, altaılyqtar syndy basqa túrki halyqtarynyń tarıhyn, turmys-tirshiligin de, ol halyqtardyń qazaqpen aradaǵy rýhanı, mádenı baılanysyn, otarlyq ezgidegi aýyr halin de meılinshe keń qamtydy. Bultartpaıtyn muraǵat qujattary men túrli estelikke qaraǵanda, 1917-1920 jyldary Álı­han Reseıdiń ózge túrki-musylman halyqtarynyń kósemderimen taıaý bolashaqta birikken túrki-musylman eli -Túrkistan memleketin qurý múmkindigin talqylaıdy. Sol kezdegi qubylmaly saıası ahýaldy eskere otyryp, alty alash kósemi ony «Shyǵys Reseı musylmandarynyń federatsııasy» dep ataýdy usynady.

Ultynyń tarıhyn zertteı kele Álıhan qaıǵyly bolsa da mańyzdy birneshe tujyrymǵa, onyń ishinde tarıhı jáne eń bastysy, saıası qorytyndyǵa keledi. Olardyń birinshisi: alty alash­tyń birliginen, sonyń saldarynan táýelsizdiginen aıyrylýynyń eń basty syry - burynǵy han-sultandardyń Reseı ımperııasy tarapynan otarlaý qaýpi tóngen sátte de óz bıligine qaraǵan rý-júzderdi biriktire almaýy. «Burynǵynyń kóbi, - dep jazdy Túrik balasy (Álıhannyń qazaqsha laqap esiminiń biri - S.A.) 1913 jyly «Qazaq» gazetindegi «Qazaq tarıhy» maqalasynda, - kúsh-qýatty tıisti ornyna jumsamaı, biriniń kózin biri shuqýdan ýaqyty artylmady, istegeniniń bári jábir, zalym boldy; qylǵanynyń bári zorlyq-zombylyq edi».Sol sebepti de Álıhan týǵan halqy aldynda burynǵy han-sultandardyń tikeleı urpaǵy retinde ózin aıypty sezindi, keń sahara dalasynda emin-erkin kóship-qonyp ǵumyr keshken, qaıtalanbas salt-dástúri, mádenıeti bar halqyn esh qarsylyqsyz otarlyqqa jegip bergen aldyńǵy han-sultandardyń bar kinási men halqynyń keleshek taǵdyry úshin bar jaýapkerlikti óz moınyna aldy. «Han balasynda qazaqtyń haqysy bar edi, - dep jazdy Álıhan 1914 jyly jazǵan maqalasynyń birinde, - tiri bolsam, qazaqqa qyzmet qylmaı qoı­maımyn». Álıhan sońǵy demi bitkenshe osy sertine adal bolyp qaldy.

Óziniń tarıhı zertteýlerinen soń jasaǵan alty alash kóseminiń ekinshi mańyzdy saıası tujyrymy - qarýly kúres arqyly qýatty orys ımperııasynyń otarlyq shyrmaýynan qutylyp, ulttyq memleketti qalpyna keltirý is júzinde de, teorııa turǵysynan da múmkin emes. Qalyń qazaqty ózin ózi bıleý quqyna da, odan soń tolyq ulttyq táýelsizdikke de qaıta qol jetkizetin jalǵyz jol, Alash qozǵalysy jetekshisiniń kózqarasy boıynsha, zaman talabyna saı ulttyq mádenıet qalyptastyrý jáne qazaq qoǵamyn eýropalyq deńgeıge jetelep jetkizý bolyp tabylady. «Qııametke sheıin qazaq qazaq bolyp jasamaq, - dep ashyq atap kórsetti «Qazaq» gazetiniń 1913 jylǵy 3 sanynda taǵy da sol Túrik balasy, - Osy ǵasyrdaǵy álem jaryǵyna qazaq kózin ashyp, betin túzese, óziniń qazaqshylyǵyn joǵaltpaǵandaı, jáne ózimizdiń sharq ádetine yńǵaıly qylyp «Qazaq mádenıeti» (Kazakskaıa kýltýra) quryp, bir jaǵynan «Qazaq ádebıeti» (Kazakskaıa lıteratýra) turǵyzyp, qazaqshylyǵyn saqtamaqshy».

Reseıdi túpkilikti qaıta qurý arqyly ulttyq táýelsizdikke jetý

Sonymen qatar, otarshyl Reseıdiń ózin túpkilikti reformalap, ony samoderjavıeden federatıvtik demokratııalyq parlamenttik memleketke aınaldyrmaı, qalyń qazaqtyń ulttyq táýelsizdikke jete almaıtynyn da Alash qozǵalysynyń kósemi kimnen bolsa da artyq sezdi. Sol sebepti de ol 1905 jyldan Reseıdiń eń yqpaldy oppozıtsııalyq saıası uıymy - Konstıtýtsııalyq demokratııa partııasyna kirdi. І Memlekettik dýma depýtattyǵyna saılanǵan 1906 jyly Álıhan samoderjavıeni qulatýdy kózdegen orys masondarynyń «Reseı halyqtarynyń Uly Shyǵysy» (1910 jylǵa deıin «Temirqazyq» - «Polıarnaıa zvezda». S.A.) lojasyna múshelikke qabyldandy.

Álıhan «Alash» qozǵalysyndaǵy úzeńgilesteri men pikirlesteriniń aldyna uzaq merzimge negizdelgen aýqymy keń strategııalyq maqsat-múddeler qoıatyn. Ol maqsat-múddelerdiń bir bóligi 1905 jylǵy áıgili «Qarqaraly petıtsııasyna» oıyp jazylǵan-dy. Olardyń birden bir jemisi - 1917 jylǵa deıin-aq qazirgi zamanǵy ádebıettiń proza jáne poezııa úlgisindegi tyń týyndylary - tuńǵysh qazaq romandary, ocherkteri, áńgimeleri, pesalary, poemalary, óleń jınaqtary shyǵa bastady. Onyń ishinde uly aqyn Abaı (Ibrahım) Qunanbaıulynyń tól shyǵarmalary men Pýshkın, Lermontovtan aýdarǵan týyndylarynyń tuńǵysh jınaǵy, Sultanmahmuttyń «Qamar sulý», Mirjaqyptyń «Baqytsyz Jamal», Spandııardyń «Qalyń mal» romandary, Ahmettiń I.Krylovtan aýdarǵan «Qyryq alty mysaly», t.t. bar edi.

Qyr balasynyń ózi Batys Eýropa, orys, kóne grek, Shyǵys ádebıetteriniń úzdik úlgilerin keńinen nasıhattaıdy, qazaq ádebıetin frantsýz Gı de Mopassannyń, aǵylshyn Oskar Ýaıldtyń, orys Lev Tolstoı, Anton Chehov, Vladımır Korolenko shyǵarmalarynyń, kóne Eýropa ádebıetinen Ezop pen Úndi mysaldarynyń, Qyrym tatarlary týraly aýdarmalarymen baıytty. Abaıdyń, Shákárimniń shyǵarmalaryna, Mirjaqyp, Sultan­mahmut, Spandııardyń romandaryna syn jazyp, qazirgi ádebıettanýdyń, onyń ishinde abaıtanýdyń klassıkalyq úlgisin kórsetip, negizin qalasa, «Qara qypshaq Qobylandy», «Er Tarǵyn», «Er Saıyn», «Myrza Edige» epostaryn, «Qozy Kórpesh - Baıan sulý» jyryn jınaq etip bas­tyryp, zerttep, qazaq folklorıstıkasynyń paıda bolýy men damýyna zor serpin berdi.

«Alash» ıdeıasynyń jeńisi

«Alash» qozǵalysy men qaıratkerleri­niń aldyna qoıǵan aýqymdy strategııalyq maqsattaryn júzege asyrý úshin ult jaqsylaryna ǵana emes, qalyń buqaraǵa da túsinikti, sana-sezimi men júregine uıalaıtyn ıdeıa qajet boldy.

Álıhan alty alashyn rý-rýǵa ne júzge, baı ne kedeıge, bilimdi ne nadan, tekti ne qaradan dep jik-jikke bólgen emes. Ol qazaqty bir ult dep kórgisi keldi, soǵan jeteledi.

Qazaqtyń mádenı qaıta órleýi men ulttyq biregeıliginiń ıdeologııasy, urany, týy retinde Álıhan usynǵan «Alash» ıdeıasy zor nátıjege, jeńiske jetkizdi. Bul ıdeıa onyń oıynda kópten beri júrdi. Mysalǵa, «Qazaqtar» ocherkinde ol «Alash - mıf bolsa-daǵy qazaqtyń ortaq atasy» dep jazsa, 1913 jyly «Qazaq» gazetinde: «Shyńǵys han búkil memleketin tórt balasyna bólip bergende, Deshti Qypshaqty, Sibirdiń kúnbatys jaǵyn, osy kúngi Saryarqany, Edil-Jaıyq ólkesin úl­ken balasy Joshyǵa berip edi. Ol kúnde Joshy ulysyna qaraǵan alty rýly el bar edi. Sol alty rýdyń hár qaısysyna bólek Shyńǵys alty uran beredi: hár rýǵa ózine bólek tańba, aǵash, qos beredi. Sol kúnde búkil Joshy ulysynyń urany «Alash» bolypty. Joshy ulysynda alty rý bolǵandyqtan «alty alash» bolady. «Alash» degen sózdiń luǵat maǵynasy: «otan kisisi» («otechestvennık») degen sóz bolady. Muny bir aqynnyń Abylaıǵa aıtqan óleńinen bilemiz:

Taqsyr-aý, unatsańyz, qarashyńmyn; Unatpasań, jaı júrgen alashyńmyn, - deıdi. Sol óleńde «Alash» otan kisisi maǵynasynda», - dep atap kórsetti.

1917 jyldyń qarashasynda Búkilreseılik Quryltaı jınalysyna qazaq jerinde saılaýǵa túsken úsh partııa - «Úsh júz», bolshevıktik sotsıal-demokratııalyq jumysshylar jáne «Alash» partııalarynyń ishinde jalǵyz «Alash» urandy partııa baqtalastaryn oısyrata jeńip, 43 depýtattyq mandatqa ıe boldy. Bul tarıhı sát 1917 jylǵa qaraı otarlyqta otyrǵan qazaqtyń «Alash» ıdeıasy, týy jáne uranymen ult bolyp qalyptasqanyn ańǵartqan sát boldy. «Alash» ıdeıasy qazaq ultshyldyǵynyń ıdeıasy, urany bolyp, ulttyq birlik pen qaıta órleýdiń týy retinde 1930 jyldardyń sońyna deıin saltanat quryp turdy.

«Alash» ıdeıasyn alǵa tartqan Álı­han: qazaq ultshyldyǵy - ol óz ultyn, tilin, mádenıetin, salt-dástúrin, ata-baba jerin, Otandy súıý, qorǵaý jáne qamqor bolý dep nasıhattady. Ol sońǵy demi bitkenshe týǵan qazaq halqynyń ata-baba jerine degen, ulttyq memleket quryp, ózin-ózi basqarýǵa degen qasıetti quqyn tabandy túrde qorǵap, sol úshin kúresip ótti.

Sonymen birge, 1917 jyldyń jel­toqsanynda Alash ulttyq-terrıtorııa­lyq avtonomııasyn jarııa­lap, onyń tóraǵasy, premer-mınıstri bolyp saılana kele, Álıhan Bókeıhan budan bylaı qazaqtyń qaıta qurylǵan eli kópultty, kópdindi jáne san mádenıetti, biraq kóp mádenıetimen tutas memleket bolatynyn boljady. Avtonomııa jarııalaýdyń qarsańynda «Qazaq» gazetine solaı dep jazdy da. Ony Alash avtonomııalyq memleketiniń 25 músheden jasaqtalatyn Halyq keńesi - Alashorda úkimetinen 10 orynǵa ózge ult ókilderin shaqyrýy aıqyn dálel bola alady. Mine, sol orynnyń birin orystyń kórnekti ǵalymy, pýblıtsısi Grıgorıı Potanınniń alǵany taǵy bar.

«Álekeńniń minezi, - dep jazdy týǵan inisi Smahan tóre 18 qoıyn dápterden turatyn estelikterinde, - esh qazaqpen arazbyn demeıtin, qastyq qylmaıtyn, jek kóretin adamymen amandaspaıtyn, sóılespeıtin. Qazaqtyń eshnársesin almaıtyn. Ólgende 2,5 kez jer kerek deıtin».

Iá, alty alashtyń kósemi ózin 1937 jyldyń shildesinde Máskeýde aqyrǵy ret tutqynǵa alyp, atý jazasyna keskende, qyzy Qanıpa - Elızaveta men nemeresi Eskendirge qaldyrǵan bar «baılyǵy» - Máskeýdegi 7 bólmeli kommýnaldyq páterdiń ózine tıesili bir bólmesi, kitaptar jınaǵy, fotoalbom, óziniń shaqshasy jáne qoljazbalary bolypty.

Halqynyń ulttyq memleketin qalpyna keltirý jolynda qasyq qany qalǵansha arpalysyp, búgingi el shekarasynyń negizin belgilep ketken alty alash kósemine atylǵannan keıin ózi aıtyp júretin 2,5 kez qara jer de buıyrmady. Dańqy jer jarǵan Alash kósemin 1937 jyldyń 27 qyrkúıeginde ólim jazasyna kesip, úkimdi sol kúni-aq iske asyrǵan keńestik bılik onyń súıegin Máskeýdegi Don zıratynda órtep, kúlin 5 myńnan astam qurbannyń kúli shashylǵan zıratqa (OGPÝ-NKVD qujattarynda № 1 shuńqyr nemese «ıAmo № 1» dep kórsetilip kelgen - S.A.) tún jamylyp astyrtyn tóge salǵan. Ol zırat Keńes Odaǵy kúırep, kelmeske ketkennen keıin de qupııa bolyp kelip, kezdeısoq jaǵdaıda 2009 jyly ǵana ańǵaryldy.

Álıhan Bókeıhanovtyń HH ǵasyr basyndaǵy ǵylymı-pýblıtsıstıkalyq shyǵarmashylyǵy, aǵartýshylyq, qoǵamdyq-saıası qyzmeti is júzinde qazaq halqynyń ulttyq-sana seziminiń oıanyp, Alash ulttyq ıdeıasynyń mańaıyna birigip, Qazaq handyǵynyń ydyraýynan keıin qaıtadan biregeı ult bolyp qalyptasýyna jetkizgeni sózsiz. Mysalǵa, Oksford ýnıversıtetiniń Orta Azııany zertteý ortalyǵy 1985 jyly jarııalaǵan «Qazaqtar 1917 jylǵa deıingi orystar týraly. Á. Bókeıhanov, M. Dýlatov, A. Baıtursynov, T. Rys­qulov» (Society for Central Asian Studies. «Kazakhs on Russians Before 1917. A. Bukeykhanov, M. Dulatov, A. Baytursynov, T. Ryskulov». Reprient series № 5. Oxford, 1985.) atty zertteýinde Álıhan bastaǵan batysshyl Alash zııalylarynyń atqaryp ketken qyzmetine «olar mádenı renessans», ıaǵnı «mádenı tóńkeris jasady» degen baǵa berdi.

Qazaqstanǵa Sovet ókimeti ornatylǵan soń, Álıhan bastaǵan «Alash» zııalylary, resmı bıliktiń barlyq tetiginen alastatylýyna qaramastan, 1930 jyldarǵa deıin derlik oqý-aǵartý, joǵary bilim berý, ǵylym jáne óner salasynda ústemdik etti. Osyndaı qysqa ýaqyttyń ishinde Álıhan óz úzeńgilesterimen qazirgi qazaq mádenıetiniń, orta jáne joǵary bilim berý salasynyń, sondaı-aq ǵylymnyń tarıh, fılosofııa, etnografııa, ádebıettaný syndy qoǵamdyq, gýmanıtarlyq jáne astronomııa, fızıka, matematıka, jaratylystaný, t.b. salalarynyń negizin qalap úlgerdi.

«Alash» qozǵalysynyń aımaqtyq tarıhı ma­ńyzy da zor boldy. Atap aıtqanda HH ǵasyr basyn­daǵy qazaqtyń ulttyq qaıta órleý qozǵalysy Orta Azııany mekendegen týys túrki halyqtarynyń ulttyq sana-sezimin oıatyp, ózin-ózi basqarýǵa umtylýyna kúshti serpin berdi. Álıhannyń tapsyrýymen 1917 jyldyń qarashasynda Muhametjan Tynyshpaev, Mustafa Shoqaı, Serikbaı Aqaıuly, t.b. Alash qaıratkerleriniń uıymdastyrýymen Qoqan qalasynda Túrkistan muhtarıatynyń paıda bolýy, sol jyldyń jeltoqsanynda Orynborda Alash avtonomııalyq memlekettiń (Qyr balasy - Álıhan «Qazaq», «Saryarqa» gazetteri men «Abaı» jýrnalynda jazǵan maqalalarynda «avtonomııa bolý - memleket bolý» dep jazdy - S.A.), al 1918 jyly Sultanbek Qojanov, Názir Tórequlovtyń tikeleı qatysýymen Túrkistan keńestik avtonomııasynyń qurylýy - aqyr aıaǵynda Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Túrikmenstan, Tájikstannyń jáne Qaraqalpaqstan avtonomııasynyń dúnıege kelýine jetkizdi.

Úkimetimiz 2016 jyly Álıhan Bókeıhanovtyń 150 jyldyǵyn ıÝNESKO aıasynda laıyqty toılaý úshin mereıtoılyq is-sharalardy josparlaý jáne uıymdastyrý týraly tıesili qaýly qabyldap, oǵan jetkilikti qarajat qarastyrady degen oıdamyz.

"Egemen Qazaqstan" gazeti, 2015 jylǵy 24 qarasha.