Álibek Asqar: Ult ustazyn ulyqtaıtyn kún
Bul ıgi is ult ustazy Ahmet Baıtursynulynyń týǵan kúnimen oraılasyp tur. Osyǵan oraı «Til-Qazyna» ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵynyń bas dırektory Álibek Asqar myrzaǵa jolyǵyp áńgimelesken edik.
- Ahmet Baıtursynulynyń týǵan kúni 5 qyrkúıek Úkimet qaýlysy boıynsha Qazaqstan Halqy tilderi kúni bolyp bekitildi, soǵan oraı osy ataýly kúnniń máni men maǵynasy jóninde taratyp aıtyp berseńiz.
- 2017 jylǵy qazan aıynyń 31 juldyzynda «Qazaqstan Respýblıkasynda mereke kúnder tizbesin bekitý týraly» Úkimeti qaýlysymen Qazaqstan Halqy tilderi kúni 5 qyrkúıekte toılanatyn bolyp resmı bekitilgen edi. Esterińizde bolsa, buryn bul mereke qyrkúıek aıynyń úshinshi jeksenbisinde toılanatyn. Aıta ketý kerek, Til merekesiniń 5 qyrkúıek bolyp belgilenýiniń ózindik syry bar. Óıtkeni bul kún – halqynyń azattyq jolyna basyn tikken, ultymyzdyń rýhanı kósemi Ahmet Baıtursynulynyń týǵan kúni. Til merekesin «Óz tilimen sóılesken, óz tilimen jazǵan jurttyń ulttyǵy esh ýaqytta adamy qurymaı joǵalmaıdy» dep , qoǵamdyq sanany til tazalyǵyn saqtaýǵa úndegen Ult ustazynyń týǵan kúnine oraılastyrý – táýeldi sanadan qutylǵandyǵymyzdyń jarqyn bir kórinisi, eldigimizdiń bir aıǵaǵy.
Ahań alǵash aqtalǵan jyldary onyń týǵan kúni 1873 jyly 29 qańtary bolyp kórsetilipti. Keıin Alash arystarynyń ónegeli ǵumyryn, jasampazdyq murasyn zerttegen ǵalymdardyń zor izdenisteriniń nátıjesinde 1872 jylǵy 5 qyrkúıek bolyp túzetildi. Bul rette Alashtanýshy azamattar arhıv derekterin qopara otyryp, Ahańnyń ómirbaıanyndaǵy óz qolymen jazylǵan «besinshi qyrkúıek kúni týdym» degen derekti negizge alady. Ahańnyń 145 jyldyq merekesine oraı qabyldanǵan bul sheshim qoǵamdyq qyzmeti, san salaly shyǵarmashylyq tuǵyry asqaq tulǵaǵa jasalǵan taǵzymnyń bir kórinisi ǵana. «Ulttyń saqtalýyna da, joǵalýyna da sebep bolatyn nárseniń qýattysy – til» ekendigin aıtyp, qazaq halqynyń azat taǵdyry men tili úshin kúresken Ahańnyń týǵan kúnin til merekesimen ushtastyrý – jas urpaqqa úlken ónege bolary anyq.
«...Ózge oqyǵan myrzalar shen izdep júrgende, qorlyqqa shydap, quldyqqa kónip, uıqy basqan qalyń qazaqtyń ult namysyn jyrtyp, ulttyq aryn joqtaǵan patsha zamanynda jalǵyz-aq Ahmet edi»,- dep Sáken Seıfýllın baǵa bergen qazaqtyń asyl ulynyń týǵan kúnine oraı toılanatyn Til merekesiniń máni men maǵynasy qanshalyqty tereńde ekenin osydan-aq sezinýge bolady.
- Ózińiz jaqsy bilesiz, kópten beri qyrkúıek aıynda til merekesin atap ótý dástúri qalyptasty. Soǵan baılanysty osy aıda qandaı sharalar atqarylmaq?
- Kez kelgen halyqtyń ulttyq ereksheligin tanytyp, ǵasyrlar tereńine boılaýyna múmkindik beretin qasıetti quraly - til. Súıenetin tamyrdan ada bolǵan el qańǵyrǵan qańbaqtaı domalanyp, ulttyq qundylyqtarynan da qol úzetinin ómirdiń ózi kórsetip otyr. Merekege oraı tildiń áleýmettik mańyzy týraly aqparattardy meılinshe taratyp, jurtshylyqtyń jadyn jańǵyrtý máselesin basty orynǵa qoıyp otyrmyz. «Til-Qazyna» Ulttyq ortalyǵynyń ǵalymdar qaýymy osy tól merekeniń san qyryn ashatyn maqalalar jazyp, ony BAQ arqyly jurtshylyqqa jetkizýdi josparlap otyr.
Bul aıda atqarylatyn sharalardyń ishindegi eń ózektisi retinde oqytýshylar arasynda ótkiziletin Ahmet Baıtursynuly atyndaǵy respýblıkalyq baıqaýdy atap ótýge bolady. Baıqaýdyń maqsaty – Ahańnyń ǵylymı-pedagogıkalyq muralarynynyń sabaqtastyǵyn jalǵastyrý. Úsh kezeńnen turatyn baıqaýda qatysýshylar ózderi, eńbektegi jetistikteri týraly beınetanystyrylym jasap, pedagogıkalyq-psıhologııalyq jaǵdaıattarǵa arnalǵan arnaıy tapsyrmalardy oryndaý barysyndaǵy ushqyrlyqtaryn tanytady. Sondaı-aq 20-25 mınýt kóleminde sabaq úlgisin kórsetip, óz tájirıbelerimen bólisedi. Atalǵan shara osymen ekinshi ret ótkizilgelmekshi. Ozyq tájirıbemen tanystyryp, jańashyl baǵyttaǵy sheber ustazdardy nasıhattaýǵa arnalǵan baıqaýǵa qatysamyn dep nıet bildirýshiler sanynyń artýy atalǵan sharanyń mańyzdylyǵyn baıqatsa kerek.
Sonymen qatar qazaqtyń jazba poezııasynyń negizin salýshy Abaıdyń esimimen atalatyn «Abaı oqýlary» respýblıkalyq baıqaýyn ótkizýdi josparlap otyr. Qazaq halqy – Qazaqstan Respýblıkasynyń turǵyndaryn shoǵyrlandyrýshy halyq, ol – eldiń tarıhı dińgegi. Onyń qundylyqtary, ata mekeni, táýelsizdigi jáne egemendigi qazaqstandy mekendeýshi etnos ókilderi tarapynan qurmettelýde. Al ǵulama Abaı – ata-babamyzdyń rýhanı ýyzyn keıingi urpaqqa jetkizýshi. Endeshe aqyn muralaryn óskeleń urpaqqa keńinen nasıhattaýdyń ulttyq qundylyqtardy qalyptastyrýda bereri mol. Jastardy aqyn muralarymen etene jaqyndastyrý, onyń qara sózderi men óleńderin jatqa oqytý, ótken kúnderdiń elesin qaıta jańǵyrtý arqyly tek qazaq halqynyń ǵana emes, basqa ult ókilderiniń sanasyndaǵy elsúıgishtik sezimdi kúsheıtý – búgingi kúnniń ózekti mindetiniń biri. Sol sebepti de bul baıqaý dástúrli túrde uıymdastyrylyp, Abaı shyǵarmalaryn nasıhattaý arqyly halyqtyń sóz ónerine degen qurmetin arttyryp, turǵyndardyń til mádenıetin damytýǵa tyń serpin berý kózdeledi.
- Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar rýhanı jańǵyrý» maqalasynda qazaq tilin latyn álipbıine kóshirý máselesi kóterilip, soǵan baılanysty Prezıdent Jarlyǵy jarııalandy, osy baǵytta qandaı jumystar júrgizilýde?
- Qazaq tili álipbıin kırıllıtsadan latyn grafıkasyna kóshirý týraly el Prezıdentiniń Jarlyǵy jarııalanǵan ýaqyttan beri Mádenıet jáne sport mınıstrligi Til saıasaty komıtetiniń tapsyrmasymen birneshe baǵytta jumystar júıeli atqarylyp keledi. Eń aldymen álipbı jáne onyń emle erejelerine baılanysty saýalnama, synama jumystaryn júrgizý qolǵa alynǵan bolatyn. Memlekettik qyzmetshilerdi, túrli sala mamandaryn, qoǵamnyń ártúrli áleýmettik toptaryn qamtı otyryp atqarylǵan bul jumysqa jurtshylyqtyń beı-jaı qaramaýy jańa reformanyń mańyzdylyǵyn el turǵyndarynyń tereń túsingendigin baıqatady. Bul jumystar áli de jalǵasýda. Oǵan ǵalymdar, til mamandary, ádiskerler, memlekettik qyzmetkerler, jastar, oqýshylar tartylýda.
Sonymen qatar emle erejelerin úıretý kýrstary uıymdastyrylyp, tyńdaýshy retinde qatysqan muǵalimder men ádiskerlerge jańa emle boıynsha túsindirý jumystary júrgizilip jatqandyǵyn da aıta ketkimiz keledi. Bul baǵyttaǵy jumystar Nur-Sultan, Almaty qalalary men óńirlerdi qamtyp otyr. Elordada uıymdastyrylyp otyrǵan kýrstar 72 saǵatty qurasa, óńirlerde 12 saǵattyq kýrstar ótkizilýde.
Búginde qoǵamda aqparattyq tehnologııalardyń alatyn orny erekshe. Kez kelgen adamnyń birinshi kómekshisi kompıýter men smartfon ekeni belgili. Sondyqtan biz de bul baǵyttan tys qalmaı, latyn grafıkasyndaǵy jańa qazaq álipbıin jáne onyń emlesin úıretýde ınnovatsııalyq tehnologııalardy qoldana otyryp, birneshe aýqymdy jobalardy ázirlegen bolatynbyz. Atap aıtqanda mashınalyq oqytý negizinde tildi oqytýǵa arnalǵan «Tilqural.kz» portaly, memlekettik tilge arnalǵan veb jáne ІT ınfraqurylym qurý boıynsha Sozdikqor.kz portaly iske qosylyp, iOS, Android úshin oıyn formatynda 5 mobıldi qosymsha jasaldy. Latyn grafıkasymen tanys emes balalarǵa «IQdos» jáne «Durys sóıleıik» anımatsııalyq fılmderi ázirlendi. Osy baǵytta jasalǵan jumystardyń ishindegi biregeıi retinde «Qazlatyn.kz» ulttyq portaly týraly aıta ketken jón. Portalda qazaq álipbıiniń latyn grafıkasyna kóshý barysy jaıyndaǵy barlyq derekter jınaqtalǵan. Sondaı-aq portalda ornalasqan kópfýnktsıonaldy konverterdi paıdalanyp elektrondy mátindi kırılden latynǵa, tótege jáne kerisinshe sáıkestendirýge bolady. Paıdalanýshy 5000 sımvolǵa deıingi mátindi kóshirip salý arqyly nemese qolmen terý arqyly sáıkestendiredi. Qoldanýshyǵa yńǵaıly bolý úshin Microsoft Office formatyndaǵy kez-kelgen qujatty faıldyq konverter arqyly konvertatsııalaý júıesi de iske qosylǵan. Qoldanýshylar konverterdiń Windows-qa arnalǵan offlaın nusqasyn, iOS, Android júıelerine arnalǵan qosymshalaryn, GitHub veb-servıstik portalyna arnalǵan qosymsha plagınder jıynyn, Microsoft Office paketine arnalǵan qosymshalardy, Chrome braýzerine arnalǵan konverterdiń plagınin, CMS jáne derekter bazasyna arnalǵan konverterdi júkteı alady. Búginde saıtta – 30541 kórilim, al qujattardy aýdarý – 2049 bolsa, jalpy sáıkestendirý sany 478457-ni qurady.
Jańa álipbı men emleni jurtshylyqqa nasıhattaý barysynda buqaralyq aqparat quraldarynyń da ózindik orny zor ekenin atap ótken jón. Turǵyndarmen kezdesý barysynda, buqaralyq aqparat quraldarynda jarııalanǵan maqalalar men pikirlerde kóterilgen usynystardy zerdeleý jumystary júıeli júrgizilýde. Sondaı-aq jetekshi lıngvıst ǵalymdardyń pikirleri eskerilip, elimizdegi jazý reformasyn meılinshe ońtaılandyrý joldary qarastyrylýda. Osy oraıda, tilimizdiń áýezdiligin, tazalyǵyn saqtaý turǵysynan azamattyq ustanymdaryn bildirip, qundy pikirlerimen bólisken til janashyrlaryna alǵysymyzdy bildire ketkimiz keledi.
Suhbatyńyzǵa rahmet!