Álı Bektaev qant óndirý salasyndaǵy problemalardy kóterdi
«Elimizde óndiriletin qant kólemi sońǵy 20 jylda 55 paıyzǵa tómendegen. Osy ýaqyt ishinde ulttyq óndiristi damytyp, qant shıkizatyna táýeldilikti azaıtý úshin qabyldanǵan sharalar tıimsiz boldy. Úkimettiń qaýlysymen qabyldanǵan Qant salasyn damytý jónindegi keshendi josparda qyzylshanyń egis kólemin 38 myń gektarǵa deıin ulǵaıtyp, qant óndirisiniń kólemin 7 esege arttyrý josparlanǵan. Bul maqsattarǵa 495 mıllıard teńge qajet», - dedi Álı Bektaev Senattyń jalpy otyrysynda.
Senatordyń pikirinshe, keshendi josparda qyzylsha ósirýdi ǵana emes, sonymen qatar qant óndirýdiń balama ádisterin de eskerý qajet. Óndiristerde tátti almastyrǵysh retinde bıdaı, kartop jáne júgeri sııaqty daqyldardan alynǵan glıýkoza-frýktoza sıropyn da qoldanýǵa bolady.
«Bıdaı, kartop, dándik júgeri sııaqty daqyldardan krahmal shyrynyn alý tehnologııasy álemde keń damyǵan. Júgeri krahmaly negizinde glıýkoza-frýktoza shárbaty shyǵarylady jáne ony sýsyn zaýyttarynda, kondıter fabrıkalarynda, kýlınarlyq tsehtarda qant ornyna paıdalanýǵa bolady. Ol shyrynnyń qantty almastyrý koeffıtsıenti 1,2 quraıdy. Onyń ústine dándik júgeriden shyrynnyń shyǵymdylyǵy 60-65, al qyzylshadan 15-20 paıyz ǵana. ıAǵnı, el tutynatyn 650 myń tonna qanttyń jartysyna jýyǵyn dándi júgeriden alýǵa bolady. Ol úshin qazirgi dándi júgeriniń egis alqabyn 25-30 paıyzǵa ulǵaıtsa jetkilikti. Ǵalymdardyń zertteýinshe, dándi júgeriniń 1 gektaryna ketetin óndiristik shyǵyn 400 myń teńge bolsa, qant qyzylshasyna ketetin shyǵyn 850 myń teńgeni quraıdy», - dep atap ótti senator.
Senator osyǵan baılanysty «2022-2026 jyldarǵa arnalǵan qant salasyn damytýdyń keshendi josparyn» pysyqtaýdy jáne onda qant pen onyń almastyrǵyshtaryn óndirýdiń balama joldaryn qarastyrýdy usyndy.