Alǵys aıtý kúni: mereke týraly ne bilemiz
Bul – azamattardyń bir-birine qurmet kórsetip, alǵys aıtatyn, eldi birlikke shaqyratyn mereke. Elimizdiń túkpir-túkpirinde túrli ult ókilderi beıbit ómir súrip, el erteńi úshin eńbek etip jatyr. Bul – elimizdiń tarıhyna qurmet kórsetip, barlyq ult pen ulysty bir shańyraq astyna biriktiretin kún.
Kóktemniń alǵashqy kúnimen qatar kelgen bul merekeniń tarıhy áride jatyr. 1946 jyly Keńes odaǵynda jer aýdarylǵan halyqtardyń jalpy sany 2,5 mıllıonǵa jetken. Keıbir derekterde úsh mıllıonǵa jýyqtaǵan dep kórsetiledi. Al osynyń ishinde Qazaqstan aýmaǵyna jer aýdarylǵandary 1 mıllıon 200 myń adam eken. Alaıda qujattarǵa súıenip elimizge kóshirilgen halyqtyń naqty sanyn aıtý óte qıyn. Sebebi qonys aýdarýshylardy ár aı saıyn qaıta tirkeý, onyń ishinde jańadan qosylǵandarmen aralastyryp tirkeý, bir otbasyn basqa jerge qaıta kóshirip jiberý, týystardyń bólinip ketýi, keıbir otbasynyń qaıta qosylýy sekildi jaǵdaılar óte kóp kezdesetin edi.
Ár jyldary 800 myńdaı nemis, 102 myń polıak, Soltústik Kavkaz halyqtarynyń 550 myń ókilderi, Qıyr Shyǵystan 18,5 myń koreı otbasy jer aýdaryp, kóship kelýge májbúr bolǵan degen derek bar. Jer aýdarylǵandar qazaq dalasynda kóbine egin sharýashylyǵymen, mal ósirýmen aınalysty. Keıin barlyq ónerkásip salasyna atsalysty. Bul Qazaqstan ekonomıkasynyń damýyna mol úles qosty.
Keıin 1957 jyly kúshtep jer aýdarylǵan halyqtardyń óz Otanyna qaıtýyna ruqsat berildi. Soǵan qaramastan, olardyń kóbi qazaq jerinde qalyp qoıdy. Kavkaz halyqtary men nemisterge, túrikterge ǵana óz jerlerine qaıtýǵa múmkindik berilmedi. Jer aýdarylǵandar Stalınniń óliminen keıingi Hrýşevtiń «jylymyǵy» jyldarynda jaǵdaı túzele bastady. Osy kezde kúshtep qonys aýdarylǵan halyqtardyń qazaq jerinde týyp-ósken jańa býyny ósip, órkendedi, olar ár salada eńbek etti. Qazaqstan Táýelsizdik alǵannan keıin de Qazaqstandy óz Otany sanaıtyn býyn el úshin qyzmet etip júr.
Bul kúnniń basty mazmuny – qazaq eline kezindegi qolǵabysy men qaıyrymdy isi úshin alǵys aıtý. Túri, dini, tili, mádenıeti, salt-dástúrleri basqa etnos ókilderin bótensimeı, ógeısitpeı kókiregine basqan qazaqtyń sheksiz meıirimi men júreginiń keńdigin erekshe atap ótý kerek.
Almaty, Batys Qazaqstan, Jambyl jáne Túrkistan oblystarynda boı kótergen «Qazaq eline myń alǵys» eskertkishterin elimizdegi túrli ult pen ulys ókilderi turǵyzǵan. Bul – elimizdegi túrli etnostyq toptardyń basyna kún týǵanda baýyryna basqan qazaqtyń jeri men eline alǵys bildirýiniń belgisi. Sonymen qatar elorda tórinde «Qazaq Eli» monýmentiniń de boı kóterýi qazaq ultynyń aınalasyna toptasý ıdeıasyn kúsheıte tústi.
Qazaqstan halqy Assambleıasy tóraǵasynyń orynbasary Akbarjan Ismaılov bul mereke ózara senim men qazaqstandyqtarǵa degen qurmetti arttyrǵanyn aıtady.
«Elimizde 1 naýryz - Alǵys aıtý kúni bıyl segizinshi jyl atalyp ótilýde. Bul mereke barlyq qazaqstandyqtardyń júregindegi meıirim men dostyq sezimin eseleı tústi. Jáne de elimizde ózara senim men barlyq qazaqstandyqtarǵa degen qurmetti arttyrdy. Ásirese, taǵdyrdyń jazýymen Qazaqstan jerine eriksiz qonys aýdarylǵan túrli etnos ókilderiniń qutty qonysyna aınalǵan qasıetti qazaq jeri men qonaqjaı qazaq halqyna tereń taǵzymnyń belgisin kórsetti. Sol bir qıyn-qystaý zamanda qazaq halqy olardyń basyna túsken aýyrtpalyqty birge kótere bildi. Bul búgingi tańdaelimizdegi túrli ult ókilderiniń arasyndaǵy adamgershilik qarym-qatynastyń ónegeli ólshemine aınaldy. Osyndaı ǵajap mereke arqyly ár ulttyń qaıyrymdylyq dástúrlerijańǵyryp, ózara áleýmettik yntymaǵy artady. Repressııa men jer aýdarý jyldarynda qazaqtyń ózi de saıası júıeniń zardabyn tarta otyryp, sonyń tarmaǵyna ilikken ózge ult ókilderine baýyrmaldyq tanytty. Sheksiz meırim kórsete otyryp, qolda barymen bólisti. Qazaqstandyq patrıotızmniń, dostyq pen birligimizdiń tiregi, elimizdegi etnostardy biriktirip, olardyń damýyna múmkindik berip otyrǵan týǵan Otanym Qazaqstandy maqtanysh etemin. Osy elde týyp-ósip, ónip jatqan barsha zamandastarymdy etnosaralyq dostyqtyń jarqyn úlgisin jalǵastyryp, birtutas halqymyzdyń biregeı artyqshylyqtaryn arttyrýǵa shaqyramyn. Tájik etnosy jáne barlyq ózge etnos ókilderi atynan qazaq halqynyń darhandyǵy men keńpeıili, qonaqjaılylyǵyna basymdy ıip, alǵys aıtamyn!» - deıdi ol.
Alǵys aıtý kúni álemniń túkpir-túkpirinde de atap ótiledi
AQSh-ty alatyn bolsaq, álemdik jylnamada 1621 jyly aǵylshyn kolonısteriniń bastamasymen kúntizbege rızashylyq bildiretin kún engiziledi. Qaharly qysta ashtyqtan zardap shekken jurttyń kóńil kúıin kóterý úshin gýbernator Ýılıam Bredford Alǵys aıtý kúnin belgileıdi. Aınaladaǵy basqa da kórshiler bul ıgi dástúrdi jaqsy yqylaspen qabyldady. Qarasha aıynyń tórtinshi beısenbisinde atap ótiletin mereke astyq jınaý mezgilimen tuspa-tus keledi. AQSh-taǵy bul aıtýly kúni ár shańyraqtyń merekelik dastarqanynda kókónister men kúrketaýyq turady. Ulttyq kúntizbege engen osy merekeniń túpki ıdeıalyq máni amerıkalyqtardyń óz Konstıtýtsııasyna rızashylyq bildirýine negizdelgen. Osylaısha, Alǵys aıtý kúni naǵyz ulttyq mereke retinde 1863 jyly AQSh-taǵy Azamat soǵysy kezinde taraptardy bir dastarqanǵa shaqyrýdan bastaldy.
Kanadada da Alǵys aıtý kúni qazannyń ekinshi dúısenbisinde ótedi. Elde bul merekeniń shyǵý tarıhy aýyl sharýashylyǵy ónimderin jınaýdan bastaý alady.
Germanııada alǵys aıtý meıramyn «Erntedankfest» dep ataıdy. Ol qazan aıynyń alǵashqy jeksenbisinde egin alqabynda toılanady. Kelesi jyly da egin túsimi osylaı mol bolsyn degen nıetpen tamasha tabıǵatqa, orman, kókónis, jemis-jıdek tartý etken taǵdyrǵa alǵys aıtady. Dastarqanǵa Germanııanyń dástúrli taǵamdaryn, jańa pisken kókónis, jemis-jıdek, dándi-daqyl, ózge de dámdi-táttiler qoıylady.
Izraıl halqy da Sýkkot merekesi – alǵys aıtý kúnin 3000 jyldan beri toılap keledi. Olar shól dalada aýyrmaı-syrqamaı, aman-saý ómir súrip jatqanyna alǵys aıtady.