Alǵashqy túrkologtardyń quryltaıy týraly kitap shyqty

ALMATY. QazAqparat - Qazaq Ulttyq ýnıversıtetinde eń alǵashqy búkilodaqtyq túrkologııalyq quryltaı týraly kitap qaıta basylyp shyqty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Ǵylymı eńbek Eýropa men Azııanyń beldi túrkologtarynyń 1926 jylǵy Bakýdegi basqosýyndaǵy ǵylymı murasynan turady.

Birinshi búkilodaqtyq quryltaıda búkil jer júzindegi túrki halyqtarynyń biryńǵaı jazýy talqylanǵan. Sezge 130 delegat qatysqan.

Qazaq delegatsııasyn Ahmet Baıtursynov, Eldes Omarov, Ázız Beı-Seıdýalı, Bilál Súleev pen Názir Tórequlov bastap barǵan.

Ahmet Baıtursynov «orfografııa», «qazaq termınologııasynyń qaǵıdattary» atty baıandamasyn oqyǵan.

«Búgin 1926 jyly Bakýde ótken túrki halyqtarynyń 1- quryltaıynyń materıaldary kitap bolyp shyǵyp jatyr. Osy jıynda Eýrazııaǵa tarap ketken túrki halyqtary bas qosyp, ulttyq túrkilik birlikti saqtaý, qundylyqtardy saqtaý jóninde bir sheshimge keldi. Qundylyqtardyń eń bastysy - álipbı bolatyn. Bul jıynda túrki halyqtarynyń túgelge jýyq ǵalymdary, saıasatkerleri qatysty. Bizdiń elden Ahmet Baıtursynov taǵy birneshe adam sóıledi. Qazaq álipbıin jasaǵan ǵalymdar túrki halyqtarynyń ortaq álipbıi arab jazbasynda bolsa eken degen pikirge keldi. Jıynda sóz sóılegen Názir Tórequlov latyn grafıkasyna kóshý týraly usynys aıtqan.

Sol kezde qazaq halqy arab grafıkasyna kóshti, latyn kezekte turdy. KSRO halyqtarynyń barlyǵy kóp uzamaı Stalın jarlyǵymen túgel kırıllıtsaǵa biraq kóshti. Sol kezde Túrkııa Baký quryltaıynan soń latyn grafıkasyna kóshti. Bul máseleniń mańyzy áli túsken joq. Túrki halyqtarynyń álemdik ortaq mádenıeti saqtalady degen pikir áli ólgen joq. Táýelsizdik alǵan soń bul másele qaıta kóterildi. 1990 jyldary túrki elderiniń ǵalymdary birneshe ret jınalyp, túrki ortaq álipbıin jasaý máselesin oılastyrdy», - dedi professor, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Dandaı Ysqaq.

Onyń aıtýynsha, eń birinshi bolyp latyn álipbıine ázerbaıjandar ótken. Odan keıin óz erekshelikterin engize otyryp ózbekter ótti. Túrikmender de qarap qalmaǵan.

«Kóshpegen Qazaqstan men Qyrǵyzstan ǵana áliptiń artyn baǵyp keldi. Bizde byltyrdan beri seń qozǵalǵan bolatyn. Basqa halyqtarda asa talqylaý bolǵan joq. Olarda kóp talqylaý bolǵan joq. Qazaqstanda jalpy kópshilik at salysyp jatyr», - dedi túrkitanýshy.

Kitap «Qazaq ýnıversıteti» baspasynda 3000 tırajben basylyp shyqty.