Áleýmettik tólemderdiń mólsheri qalaı artady

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Búginde respýblıkalyq bıýdjetten birqatar áleýmettik tólemder berilip turady. Oǵan qosa, Memlekettik áleýmettik saqtandyrý qorynan tólenetin járdemaqylar da bar. Árıne, ony alý úshin aldymen jumys isteý kerek. Sebebi búginde zań boıynsha jalaqydan memlekettik áleýmettik saqtandyrý qoryna jarnalar aýdarylyp turady. Sonyń kólemine qaraı áleýmettik tólemderdiń mólsheri de anyqtalady. Kelesi jyldan bastap qordyń tólemderi 30-35 protsentke ósedi. QazAqparat tilshisi osy saladaǵy ózgeristerdi saraptap shyqqan bolatyn.

QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi arnaıy zań jobasyn ázirlep, alǵashqy tanystyrylymyn da ótkizip úlgerdi. Oǵan sáıkes, eń aldymen adamnyń áleýmettik saqtandyrý júıesine qatysý ótiline, ıaǵnı jarnany aýdarý merzimine qaraı áleýmettik tólemderdi berý kózdelgen. Ol úshin bes jyldan artyq jarna aýdaryp kelgen azamatttar úshin koeffıtsıenttiń deńgeıin qaıta qaraý usynylyp otyr. Qazirgi kezde bes jyl jáne odan kóp eńbek ótili bar azamattar úshin atalǵan koeffıtsenttiń eń joǵarǵy mólsheri 1,0-di quraıdy. Aldaǵy ýaqytta árbir tolyq bir jyl úshin koeffıtsıentti 2 protsentke arttyrý josparlanǵan. Sonyń arqasynda eńbek etý qabiletinen aıyrylǵan, asyraýshysynan aıyrylǵan, jumysynan aıyrylǵan jáne bala kútimine qatysty qordan beriletin áleýmettik tólemderdiń mólsheri artady. Budan bólek, eńbek etý qabiletinen aıyrylýdyń deńgeıine qaraı aqy tóleý usynylyp otyr. Áıtpese, búginde jalpyǵa ortaq koeffıtsıent qoldanylady. Adam tolyǵymen jumysqa jaramsyz bolsa da, koeffıtsıent 0,7-ni quraıdy. Al atalǵan kórsetkish medıtsınalyq-áleýmettik saraptama negizinde eńbek etý qabiletinen aıyrylý deńgeıine qaraı berilse, tólemaqyny mardymdy alýǵa múmkindik bar.

«Máselen, adamnyń ortasha aılyq tabysy 100 myń teńgeni quraıdy. Jalpy eńbek etý qabiletinen aıyrylý deńgeıi - 65 protsent, al memlekettik áleýmettik saqtandyrý qoryna qatysý ótili 85 aıdy qurap otyr. Jańa parametrlermen eseptegende qordan beriletin áleýmettik tólem mólsheri 31 080 teńgeni quraıdy. Qazir onyń kólemi - 22 988 teńge. Demek, jańa tólem qazirgi aqydan 32,5 protsentke artyq bolady», - deıdi vıtse-mınıstr Svetlana Jaqypova.

Onyń aıtýynsha, mindetti áleýmettik saqtandyrý júıesi áleýmettik qorǵaýdyń qosymsha deńgeıi ekenin eskere otyryp, atalǵan tólemge múgedektik boıynsha memlekettik járdemaqyny da qosý qajet. Búginde II toptaǵy múgedekke 45 438 teńge tólenedi. Oǵan áleýmettik qordan tólenetin 31 080 teńgeni qossaq, bir aılyq tólemniń jalpy somasy 76 518 teńgeni quraıtyn bolady.

Sol sııaqty asyraýshysynan aıyrylǵan otbasylardyń áleýmettik qorǵalýyn arttyrý maqsatynda asyraýda qalǵan adamnyń sanyna qaraı koeffıtsıentti ózgertý arqyly áleýmettik tólemniń mólsherin arttyrý usynylyp otyr. Josparǵa sáıkes, asyraýda bir adam bolsa, koeffıtsent 40 protsentten 50-ge, eki adamǵa - 50-den 65 protsentke, úsh adamǵa - 60 protsentten 80-ge, al tórt jáne odan kóp adam úshin koeffıtsent 80-nen 100 protsentke deıin artady. Osylaısha, adamnyń júıege qatysý ótili men asyraýynda qalǵan adam sanynyń koeffıtsıentin qaıta qaraǵannan keıin áleýmettik tólem mólsheri 30 protsentke ulǵaıady. Máselen, asyraýshysynan aıyrylǵan adamnyń júıege qatysý ótili 85 aıdy, ortasha aılyq tabysy 100 myń teńgeni qurap, asyraýynda bir adam bolsa, qordan beriletin áleýmettik tólemniń mólsheri 23 907 teńgeni quraıtyn bolady. Qazirgi tólem 18 390 teńgeni quraıdy. Al memlekettik járdemaqyny qosa eseptegende tólemniń jalpy somasy 43 910 teńgeden 49 448 teńgege deıin artady.

Budan bólek, jumyssyz qalǵan azamattardyń áleýmettik tólemderin ulǵaıtý josparlanyp otyr. Búginde atalǵan tólemderdi alty aıǵa deıin uzartý týraly usynys ta bar. Biraq onda da adamnyń júıege qatysý ótili eskeriledi. QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý vıtse-mınıstri Svetlana Jaqypovanyń sózine qaraǵanda, jańa parametrlermen jumyssyz qalǵan adamnyń júıege qatysý ótili 85 aıdy, al ortasha aılyq tabysy 100 myń teńgeni qurasa, qordan beriletin áleýmettik tólem 30 000-nan 41 600 teńgege deıin artatyn bolady. Bul qazirgi kórsetkishten 38 protsentke artyq.

Sosyn bala kútimine qatysty birshama ózgerister bolady. Máselen, balanyń anasy ýaqytynan buryn jumysqa shyǵyp ketse, memlekettik áleýmettik saqtandyrý qorynan beriletin tólemder toqtatylmaıdy. Biraq onyń deńgeıi memlekettik járdemaqyǵa deıin tómendetiledi. «Bul rette, ananyń bala kútimi boıynsha demalysta bolǵan kezeńinde ol úshin memleket burynǵydaı onyń dekrettik demalysqa shyqqanǵa deıingi aýdarylǵan deńgeıde áleýmettik tólemderden eseptelgen jarnalardyń jıyntyǵymen qosa Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qoryna mindetti zeınetaqy jarnalaryn tóleıdi», -deıdi S.Jaqypova.

Jalpy, 2019 jylǵy 1 qańtardaǵy jaǵdaı boıynsha Memlekettik áleýmettik saqtandyrý qory aktıvteriniń jalpy somasy 1,4 trln teńgeni qurady. Ótken jyly bes áleýmettik qater boıynsha qordan tólengen áleýmettik tólemderdiń jalpy somasy 190 mlrd teńge boldy.

Mınıstrliktiń josparyna sáıkes, búgingi ózgerister azamattardyń formaldy jumyspen qamtylýyna qyzyǵýshylyǵyn arttyrady, jumys isteıtin azamattardyń áleýmettik qorǵalýyn kúsheıtedi jáne mindetti áleýmettik saqtandyrý júıesine qatysýǵa yntalandyratyn bolady.

Seıchas chıtaıýt