Áleýmettik osal toptarǵa beriletin járdemaqy somasy ulǵaıtylmaq
«Kodekstiń kelesi jańalyǵy – ataýly áleýmettik qoldaýdy kúsheıtý.
Oǵan sáıkes memlekettik qoldaý aldymen áleýmettik syn-qaterdiń aldyn alatyn ataýly shara retinde qaralastyrylyp, odan keıin ǵana ataýly áleýmettik kómek retinde eskeriledi. Bul rette, 2 máselege basa nazar aýdarǵym keledi. Birinshiden, ataýly sharalar tsıfrlyq karta negizinde anyqtalyp, otbasynyń statýsyna qaraı iske asyrylatyn bolady. Osy oraıda tsıfrly kartadan kópbalaly otbasylardyń túrli áleýmettik syn-qaterge tap bolýy yqtımaldyǵy joǵary ekendigin kórdik. Sondyqtan balaly otbasylardy áleýmettik qoldaýdyń qoldanystaǵy júıesin saqtaı otyryp, balalardy qorǵaýdyń qosymsha ataýly sharalary qarastyryldy», - dedi T. Dúısenova.
Osy oraıda Áleýmettik kodekste balalary bar otbasylardy áleýmettik qoldaýdyń qosymsha sharalary retinde myna qadamdar eskerilgen:
- bala kútimi boıynsha tólemderdiń merzimin 1,5 jasqa deıin uzartý;
- kópbalaly analarǵa beriletin járdemaqy somasyn saralaý jáne olarǵa nagradtalǵan ana degen jańa mártebe berý;
- áleýmettik osal toptarǵa beriletin járdemaqylardyń somasyn kóbeıtý.
«Taǵy bir mańyzdy ózgeris – ataýly áleýmettik kómek berý úshin kedeılik shegi búgingi kúnkóris deńgeıiniń ornyna medıandyq tabys deńgeıi arqyly anyqtalady. Bul rette Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymynyń tájirıbesi zerdelendi. Osy uıymǵa kiretin 8 memleket osy tásildi paıdalanyp keledi. Búginde AQSh-taǵy kedeılik shegi medıanalyq kiristiń 40 paıyzyna, Kanadada - 50, al Eýralyq odaq elderine kiretin keıbir memleketterde 60 paıyzyna para-par. Biz de osy tájirıbeni 2025 jyldan bastap engizýdi kózdep otyrmyz», – dedi Tamara Dúısenova.
Budan buryn habarlanǵandaı, Áleýmettik kodeks jobasynda qaǵaz qujattar júıeden shyǵaryp, járdemaqylardy proaktıvti formatta bekitý eskerilgen.