Áleýmettik qyzmetter portalynyń jumysy retteldi - mınıstrlik

NUR-SULTAN. QazAqparat - QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi Áleýmettik qyzmetter portalynyń jumysyn rettedi, dep habarlaıdy QazAqparat QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

«QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi aleumet.egov.kz áleýmettik qyzmetter portalynyń jumys tártibin retteıtin úsh buıryqty qabyldady. Eger buryn tehnıkalyq ońaltý quraldaryn satyp alý memlekettik satyp alý týraly zańnamaǵa sáıkes júrgizilse, endi múgedekterdiń jeke qajettilikterin eskere otyryp, ońaltý quraldary men qyzmetterin ózderi tańdaı alady. Olar sonymen qatar jetkizýshilerdi reıtıngi, sholýlar, usynylǵan taýarlardyń baǵasy men sapasyna qaraı tańdaı alady», delingen habarlamada.

Bul qyzmet erekshe qajettilikteri bar 300 myńnan astam adamǵa qyzmet kórsete alady dep josparlanǵan.

QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý vıtse-mınıstri Erlan Áýkenov atap ótkendeı, birinshi buıryq jetkizýshilerge portalda tirkelip, taýarlar men qyzmetterdi ornalastyrýǵa múmkindik beredi. Endi múgedekter portal arqyly arnaıy áleýmettik qyzmetterdi, sondaı-aq jeke irikteýdi qajet etpeıtin tehnıkalyq ońaltý quraldarynyń 55 túrinen 24 túrin tańdaı alady. Qalǵan 31 túri portalǵa 2021 jyldyń qańtarynan bastap engiziledi, al 2020 jyldyń 1 shildesinen bastap - jeke kómekshiniń, ymdaý tili mamanynyń jáne sanatorıılik qyzmetteri usynylady.

«Ekinshi qujat jetkizýshige múgedekter portal arqyly satyp alǵan taýarlar men qyzmetterdiń qunyn óteý tártibin retteıdi. Bul paıdalanýshyǵa jetkizýshige aıyrmashylyqty tóleı otyryp, memleket kepildik bergen somadan qymbat taýarlardy satyp alýǵa múmkindik beredi.

Úshinshi buıryq TOQ jáne áleýmettik qyzmetterdiń qunyn óteý retinde usynylatyn memlekettik kepildendirilgen somany esepteýdi retteıdi», delingen habarlamada.

Áleýmettik qyzmetter portaly áleýmettik qyzmetter júıesin jańǵyrtý jáne qyzmetterdiń sapasy men qoljetimdiligin arttyrý maqsatynda iske qosylǵan. Búgingi kúni áleýetti paıdalanýshylardyń 90% ETsQ kiltin alǵan.

Qyzmet «Múgedekterdiń ortalyq derekqory», «Mobıldi azamattar bazasy», «Áleýmettik tirkelim», «Biryńǵaı derekter qoımasy», «Eńbek kelisimsharttarynyń biryńǵaı júıesi», «Jyljymaly múlik tizilimi» jáne t.b. aqparattyq júıelermen ıntegratsııalanǵan.

Eske sala ketsek, budan bylaı m úgedekter jeke kómekshisimen tikeleı kelisimshart jasaıdy.