Áleýmettik-eńbek salasynda engizilip jatqan aqparattyq júıeler sapaly áleýmettik saıasatty júzege asyrý úshin qajetti qural bolyp tabylady-A. Qaıyrbekova
Elimizde alǵash ret 2007 jyly paıda bolǵan qyzmettiń osynaý sapaly túri jyl saıyn jańǵyryp, jetile túsýde. Al 2011 jyly «elektrondyq úkimettiń» portalynda jańadan 15 qyzmet túrleri iske qosylatyn bolsa, elektrondy sandyq qoltańba alý úderisi birshama jeńildetildi. Budan basqa, keń kólemdi PR-kampanııa men Qazaqstannyń barlyq aımaqtarynda «elektrondyq úkimet» jumysy týraly oqytý-semınarlaryn uıymdastyrý josparlary da júzege asyrylyp keledi. Alda qazaqstandyq qoǵamdy kóptegen jańa servıster men jańalyqtar kútýde. ıAǵnı, ýaqyt ótken saıyn elektrondy qyzmet qazirgiden de qoljetimdi bola túspek. Sonyń arqasynda búgingi tańda qazaqstandyqtar ınternet quraldary arqyly óz úıinde otyryp-aq kerekti qujattaryn rásimdeı alatyn dárejege jetti. Al alǵash ret elektrondyq qyzmet Qazaqstan Respýblıkasy Eńbek jáne halyqty qamtý mınıstrliginiń Memlekettik zeınetaqy tóleý ortalyǵynda salymshylardyń zeınetaqylyq salymdarynyń esep-shotqa túsýi týraly aqparatty berýden bastalǵan edi. Atalǵan qyzmet kúni búginge deıin portaldaǵy eń kóp suranysqa ıe qyzmet túri bolyp sanalady. Osyǵan baılanysty áleýmettik-eńbek salasynda usynylatyn memlekettik qyzmetter týraly Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi Stretagııalyq damý jáne josparlaý departamentiniń dırektory Alısa Qaıyrbekovamen áńgimelesken edik.
-Alısa Ábdilqyzy, elektrondyq qyzmet túrlerin keńeıtý baǵytynda qandaı sharalar atqaryp jatyrsyzdar?
- Bizdiń mınıstrlik bul baǵytta belsendi jumystaryn jalǵastyryp keledi jáne sonyń arqasynda qalyń buqaraǵa usynylatyn elektrondyq qyzmetterdiń sany da búgingi tańda artyp otyr. Qazaqstannyń 2020 jylǵa deıingi damýynyń strategııalyq josparynda «elektrondyq úkimet» jáne «elektrondyq ákimdik» baǵdarlamasyn júzege asyrý sheńberinde áleýmettik mańyzy joǵary memlekettik qyzmetterdiń 50 paıyzdan astamyn elektrondy túrge aýystyrýdy qamtamasyz etý maqsaty júktelgen bolatyn. Osyǵan oraı qazirdiń ózinde «elektrondyq úkimet» veb-portalynda 70-ten astam qyzmetke qoljetimdilik qamtylyp otyr. Ondaı qyzmetterdiń ishinde 12 elektrondyq qyzmetti Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi usynýda. Máselen, búgingi kúni azamattar ınternet quraldary arqyly salymshynyń qarajat qozǵalysynyń túsimi týraly, áleýmettik jeke kod ıelený jáne onyń tólnusqasyn alý týraly, memlekettik bazalyq zeınetaqy tóleminiń taǵaıyndalýy (nemese taǵaıyndaýdan bas tartý) týraly aqparattardy jáne kóptegen basqa da qyzmetterdi ala alady. Bul asa yńǵaıly jáne azamattardyń ýaqytyn aıtarlyqtaı únemdeıtin ıgilikti shara dep bilemin.
-Qandaı elektrondyq qyzmet keńinen paıdalanylyp jatyr?
- Qazirgi tańda belsendi jurtshylyq tarapynan jeke áleýmettik kod berý týraly tólnusqany alý jáne salymshy qarajatynyń qozǵalys túsimderi týraly aqparattar berý keńinen paıdalanylyp keledi. Bul rette elektrondyq qyzmetter kórsetý elektrondyq qyzmet kórsetý týraly memlekettik organdarmen bekitilgen erejege jáne arnaıy Zańǵa sáıkes júzege asyralatyndyǵyn atap ótkim keledi.
- Búgingi kúni kóptegen ınternet resýrstar azamattarǵa sonshalyqty túsinikti bolmaı jatady. ıAǵnı, bunda ony paıdalanýdyń qarapaıymdylyǵy asa qajet. Bul jaıynda ne aıtar edińiz?
- Jalpy «elektrondyq úkimet» portalyn paıdalanýdyń sonshalyqty qıyndyǵy joq. Qazirgi kúni www.e-gov.kz portalyndaǵy memlekettik qyzmetter sanattarǵa bólingen. Olardyń qatarynda máselen «zeınetaqylyq qamtamasyz etý», «áleýmettik kómek», «otbasylyq qatynas» jáne basqalary da barshylyq. Sol úshin kez kelgen azamat óziniń ómirlik jaǵdaıyna qarap qajetti topty tańdap alady, al ary qaraıǵy qadamnyń bári de anyq kórsetilgen. Sonymen qatar belgili bir memlekettik organmen atqarylatyn barlyq qyzmetti tańdaýǵa nemese qazirgi tańda portalda qoljetimdi qyzmetterdi tańdaýǵa da bolady.
Árbir memlekettik qyzmet úshin reglamentter, nusqamalyqtar bar. Olar týraly «elektrondyq úkimettiń» veb-portalynda tolyq jazylǵan. Elektrondy memlekettik qyzmettiń reglamentteri Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstriniń buıryǵymen bekitilgenin de eske salǵym keledi. Reglamentterdiń mazmunymen, sondaı-aq Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi tarapynan usynylatyn elektrondy memlekettik qyzmetterdi paıdalaný jónindegi nusqamamen bizdiń memlekettik organnyń resmı saıtynan (www.enbek.gov.kz.) tanysýǵa bolady.
Elektrondyq qyzmettermen birge, mınıstrlikte aqparattyq qyzmetter kórsetý sharasy da keńinen qoldanylyp keledi. Máselen, aǵymdaǵy jyldyń qańtar aıynan beri qaraı «Kontakt-tsentr» Aqparattyq-anyqtama ortalyǵy óz jumysyn bastady. Osy arqyly azamattar áleýmettik máseleler, jumysqa ornalastyrýda kómekter kórsetý jóninde birshama aqparattar alýlaryna múmkindik jasalyp otyr. Osy tektes qyzmetterdi «Baılanys-ortalyqtan» alý úshin azamattardyń yńǵaıyna qaraı tómendegi qyzmet túrleri, atap aıtqanda qalalyq telefon baılanysy, uıaly baılanys, SMS habarlama kómegimen baılanys, elektrondyq poshta arqyly, resmı saıttar jáne WEB, WAP portaldar arqyly baılanys qamtylǵan.
Tegin qyzmet etetin 1411 nómirine qońyraý shalý arqyly azamattar ózderi qyzyǵýshylyq bildiretin máseleler boıynsha keńester ala alady. Elimizdiń barlyq telefonynan jáne kez kelgen uıaly baılanys operatory arqyly buǵan habarlasýǵa bolady, qońyraý shalý tegin ekenin taǵy eske salǵym keledi.
Al qarastyrylǵan basqasha túrlerdi paıdalanyp aqparattyq qyzmetti alǵysy keletinderge mynadaı baılanys málimetterin usynǵym keledi: Elektrondyq poshta: e-mail-info@info.mintrud.kz; Webportal: www.info.mintrud.kz (ınternet arqyly); Telefon baılanysy qalalyq jáne uıaly) 1411; Sms1411, vakansııalar boıynsha *jumys* qala kody*mamandyq# (máselen: *jumys*7172*júrgizýshi#); Wap-portal www.info.mintrud.kz (uıaly telefonnan).
- Usynylǵan qyzmetterdiń sapasyna qatysty jumystar týraly aıtyp berseńiz.
-Jurtshylyqty usynylatyn sapaly memlekettik qyzmetpen qamtamasyz etý tikeleı aqparattyq qoldaý arqyly júzege asady. Osy rette halyqtyń aqparattanýynyń mańyzy zor ári bul aqparattandyrý qyzmetine tikeleı baılanysty bolmaq. Bul rette el qoljetimdiliktiń keńeıgenin, memlekettik áleýmettik qyzmetter kórsetýdiń ashyqtylyǵyn, qaǵazbastylyqtyń azaıǵanyn kóre alady jáne osy arqyly bıýrokratızmniń aldyn alýǵa, áleýmettik tólemderdi taǵaıyndaý jáne tóleý úderisiniń jyldamdyǵyn arttyrýǵa, áleýmettik salanyń monıtorıngi jáne boljaýlardy jaqsartýǵa, áleýmettik táýekelderdi basqarý tıimdiligin arttyrýǵa jáne ońtaılantýǵa septigin tıgize alady.
Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń júıesinde 2008 jyldan beri ártúrli salalar boıynsha aqparattyq-kommýnıkatsııalyq tehnologııalardy damytýǵa jáne qoldanýǵa baǵyttalǵan is-sharalar kesheni júzege asyrylyp keledi.
Derbesteý esebin uıymdastyrýda qaǵıdatty jańa tehnologııalar engizilýde, málimetterdi elektrondy túrde óńdeýdi paıdalana otyryp, bazalyq jáne qamsyzdandyrý tólemderi júzege asýda, salymshylar men alýshylardyń, múgedekterdiń ortalyqtandyrylǵan málimetter bazasy quryldy. Budan bólek, áleýmettik qamsyzdandyrý júıesin taǵaıyndaýdyń avtomattandyrylǵan júıesi paıdalanylyp ta jatyr, zeınetaqy men járdemaqy alýshylardyń elektrondy muraǵaty qalyptasýda. Osylardyń barlyǵy zeınetaqy júıelerindegi jáne áleýmettik qamsyzdandyrý júıesindegi úderisterdiń aqparattandyrylý máselesiniń jetkilikti túrde joǵary deńgeıde ekenin rastaı túsedi.
Elimizdiń ornyqty áleýmettik-ekonomıkalyq damýyn qamtamasyz etýge járdem berý aıasynda jáne jurtshylyqtyń ómir sapasyn jaqsartý maqsatynda 2009 jyldan beri áleýmettik-eńbek salasyndaǵy biregeı aqparattyq júıeni qurý bastaldy. Aǵymdaǵy jyldyń sońyna qaraı aıaqtalatyn biregeı aqparattyq júıe birqatar avtomattandyrylǵan aqparattyq júıelerge ıntegratsııalanatyn bolady. Bulardyń barlyǵy áleýmettik-eńbek máseleleri aıasyndaǵy máselelerdi barynsha qamtıtyn bolady.
-Osy júıeni endirý azamattar úshin qandaı jańalyq ákeledi?
- Keshendi júıeniń maqsaty mynalar: halyqty áleýmettik qorǵaý organdarynyń qyzmet tıimdilikterin arttyrý, basqarýshylyq sheshimder qabyldaý, áleýmettik baǵdarlamalardy júzege asyrý barysynda bıýdjet qarajattaryn paıdalaný; halyqqa áleýmettik qyzmetter usynýdyń sapasyn jáne tıimdiligin arttyrý, azamattar men uıymdarǵa qyzmetter kórsetý barysyndaǵy aqparattyq qyzmetterdi jaqsartý.
Osy baǵytta búgingi kúni respýblıkamyzdyń barlyq óńirlerinde biregeı aqparattyq júıeniń birqatar aqparattyq qyzmeti iske qosylǵan. Olardyń barlyǵy naqty rejımde jumys istep, áleýmettik-eńbek salasynda esepke alý, monıtorıng jasaý jáne boljaý sekildi ózine úılesetin barlyq jańa qadamdardy júzege asyrady. Atap aıtqanda «Eńbek naryǵy» Avtomattandyrylǵan aqparattyq júıesi, «Sheteldik jumys kúshi» AAJ, «E-sobes» AAJ, «Áleýmettik kómek: AÁK, MQK», «Eńbekti qorǵaý jáne qaýipsizdik» avtomattandyrylǵan aqparattyq júıesi.Qaıtadan qurylǵan biregeı júıe jurtshylyqqa memlekettik qyzmet kórsetý úderisin halyqaralyq talaptarǵa barynsha jaqyndatyp, olardy jańa deńgeıge kóterýge septigin tıgizetin bolady dep esepteımin. Bul shara osyndaı qyzmetterdi alýdyń joǵary qoljetimdiligin qalyptastyryp, shapshańdyqty arttyrady.
Osyǵan baılanysty «Elektrondy úkimet» portaly arqyly áleýmettik tólemderdi elektrondy taǵaıyndaý júıesin engizý barysynda Biregeı aqparattyq júıeniń tehnologııalyq ınfraqurylymdaryn paıdalaný máseleleri de qarastyrylýda. Azamattarǵa áleýmettik tólemderdi taǵaıyndaýdy web-portaldar arqyly júzege asyrýdy qalyptastyrý úlgisi de josparlanyp jatyr. Bul rette azamattardan taǵaıyndaý qyzmetin usyný tetigin belsendirý úshin tek qana jeke ıdentıfıkatsııalyq kodyn (JIK) kórsetý ǵana talap etiledi.
Aǵymdaǵy jyly bizdiń mınıstrlik Baılanys jáne aqparat mınıstrligimen birlese otyryp, sonymen qatar múddeli memlekettik organdardy da qatystyra otyryp, elektrondy memlekettik qyzmet sanyn (halyqqa usynylatyn) arttyrý maqsatynda qyzmetterdi usynýdyń qoldanystaǵy tetikterin jetildirý boıynsha jáne aqparattyq tehnologııalardy damytýǵa sáıkes jumystardy belsendire túsetin bolady.
- Osy baǵytta jaqyn perspektıvada qandaı jumystar josparlanǵan?
-Qazirdiń ózinde alǵashqy 40 áleýmettik mańyzy joǵary qyzmetter tizimi anyqtaldy. Olardyń basym bóligi Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń jáne bizdiń aqparattyq júıemizdiń qoldaýymen jasalatyn jergilikti atqarýshy organdardyń qyzmetterine qarasty bolyp tabylady.
Múddeli memlekettik organdarmen birlese otyryp, biz ózimizdiń qoldanystaǵy júıemizdi odan saıyn ıntegratsııalaý maqsatynda jańǵyrta túsýdi oılap otyrmyz. Osyndaı sharanyń nátıjesinde memlekettik qyzmetti alý úshin jurtshylyqtan talap etiletin qujattar toptamasy da qysqaratyn bolady. Óıtkeni, jeke tulǵa týraly qajetti málimetter (mártebesi, jeke basyn kýálandyratyn qujat málimetteri, turǵylyqty jeri jáne t.b.) tıisti memlekettik organdardyń aqparattyq júıeleri arqyly usynylatyn bolady. Sonymen bir mezgilde memlekettik qyzmet kórsetýler salasyndaǵy qoldanystaǵy bıznes-úderister barysyn avtomattandyrý úshin jańa qadamdar ázirlenýde. Memlekettik organdardyń birlesken jumys nátıjeleri arqasynda «Elektrondyq úkimet» portaly arqyly elektrondy formatta halyqqa áleýmettik talap etiletin memlekettik qyzmetter usynýdyń jańa kezeńine satylap ótýge qol jetkiziledi. Bundaı sharalar 2013 jylǵa qaraı aıaqtalmaq.
Búgingi qoǵam arasynda memlekettik qyzmetter boıynsha engizilip jatqan aqparattyq júıeniń áser etý mańyzy erekshe. Biregeı avtomattandyrylǵan aqparattyq júıeni engizý barysynda bizdiń júıe qyzmetkerleri onyń aqparattyq tehnologııalardy damytý jáne taratý boıynsha basymdyqtaryn sezine bildi jáne bular tek qana memlekettik qurylym jumystaryna ǵana emes, áleýmettik salaǵa da, ǵylymǵa da, bilimge de, mádenıet pen azamattardyń ómir súrý saltyna da biregeı áser etpek.
Jalpy, Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi memlekettik qyzmetterdiń usynylýyn elektrondy formatqa aýystyrý jónindegi keshendi sharalardyń ondaı qyzmetterimizdi alýshylar tarapynan da qýattalyp, maquldanatynyna senimdi. Óıtkeni osy baǵyttaǵy kez-kelgen jumys qoǵamnyń árbir múshesine asa qatysty bolyp tabylady. Al áleýmettik-eńbek salasynda engizilip jatqan keshendi aqparattyq júıeler sapaly áleýmettik saıasatty júzege asyrý úshin qajetti quraldyń biri bola alady. Qazaqstannyń zamanaýı damýy da osyny talap etetini sózsiz.
-Áńgimeńizge raqmet!