Álemniń ár túkpirinde «qyzǵylt aı» qalaı kórindi

ASTANA. QazAqparat - Jergilikti ýaqytpen, jumadan senbige qaraǵan túni álemniń kóptegen elderiniń adamdary erekshe qubylysty tamashalady. Aspanda «qyzyl túske» boıalǵan aı kórindi. Álem turǵyndary bul qubylysty qalaı tamashalady?. Bul týraly QazAqparat BBC News-qa silteme jasap habarlaıdy.

Gretsııada aı Afın tóńiregindegi Poseıdon ǵıbadathanasynyń ústinen kóterildi. Aı tutylýy kezinde Jer Kún men Aıdyń ortasynda sııaqty kórindi.

Bul kezde Kún sáýlesi Aıǵa túspese de, Jer atmosferasy arqyly ótken jaryq bizdiń tabıǵı serigimizdiń betine jetedi. Bul jaryq Aıǵa tutylý kezinde qyzǵylt tús beredi.

«Qyzǵylt aı» Soltústik Amerıkadan basqa álemniń barlyq buryshynda baıqaldy.

Qazanda qyzǵylt tústi aı qala munaralarynyń jaryǵymen birdeı boldy.

Strasbýrgte Aı amerıkalyq sýretshi Djonatan Borofskoıdyń músininiń ústinen kóterildi. 

Taıvan astanasyTaıbeede áýesqoı astronomdar jaǵajaıǵa teleskoppen shyqty. Aıdyń tutylýy 1 saǵat 43 mınýtqa sozyldy.

Taıaý Shyǵysta bul qubylysty barlyq jerden tamashalaýǵa múmkindik týdy. Ábý-Dabıde sheıh Zaıed meshitiniń munarasy Aıdyń jaryq sáýlesinen tipti erekshe kórindi.


Sıdneıde kóptegen adamdar kórkem qala landshaftynyń ústinen kóterilgen aıdyń shyǵýyn qarsy aldy.

Sondaı-aq,  Astana ýaqytymen keshe keshke saǵat 23-13-te bastalǵan astronomııalyq qubylysty saǵat 03-13-ke deıin qazaqstandyqtar óz kózderimen tamashalaı alady. Saǵat 00-24-ter shamasynda dóńgelek Aı Jer kóleńkesine jaqyndaı tústi.