Álemge tanylǵan Dımash Qudaıbergendi túrkitildes elderdiń BAQ-tary aıtarlyqtaı kórsete almady - Nurtóre Júsip

Foto: None
TÚRKІSTAN. QazAqparat - Álemge tanylǵan Dımash Qudaıbergendi  túrkitildes elderdiń BAQ-tary aıtarlyqtaı kórsete almady.  Sondyqtan bolashaqta  túrki balasynyń kez kelgen jetistigin keńinen nasıhattap,  mańyzdy oqıǵaǵa aınaldyrýymyz kerek.

 Túrki álemi elderi BAQ ókilderiniń basyn qosqan halyqaralyq jýrnalıster forýmynda sóz sóılegen «Aıqyn» gazetiniń bas redaktory Nurtóre Júsip osylaı aıtty. Tanymal jýrnalıst sondaı-aq  baýyrlas elderdegi áriptesterin birigip jumis isteýge shaqyrdy, dep habarlaıdy QazAqparat HAA tilshisi.

 

«Birlik máselesin qarapaıym dúnıelerden bastaǵan durys dep oılaımyn. Máselen, túrki balasy ǵaryshqa ushatyn bolsa da,  jańaǵydaı úlken jetistikke jetetin bolsa da biz sol aqparatty mańyzdy keńinen kórsetýge tyrysýymyz kerek. Máselen sol Dımashty Frantsııa elindegideı shaqyryp, Túrkııada, Ázerbaıjanda, Qyrǵyzstanda shaqyryp án aıttyrsa nesi aıyp. Aldymyzda «EKSPO-2017»  halyqaralyq kórmesine baýyrlas elderdiń tanymal ánshileri kelip, qazaq, túrik elderinde án aıtsa degen oılar keledi»,- dedi Nurtóre Júsip.

 

Ol sonymen qatar  osy túrki tildes elderiniń aqparat keńistigin damytý úshin ondaǵy jetekshi aqparat agenttikteri ózara memorandýmǵa qol qoıyp, barlyq rýhanı, mádenı, tarıhı  osyndaı ortaq aqparattardy birlese nasıhattaý jóninde ózara kelisimge kelýge shaqyrdy.

 

« Túrki áleminiń úlken tulǵalaryn biriktirý kerek dep oılaımyn. Máselen, álemniń ekinshi Arıstoteli atanǵan Ál-Farabıdi nege nasıhattamasqa. Ony zertteıtin jas ǵalymdardy marapattap, qanattandyrsa degen usynysym bar. Odan keıin Qoja Ahmet ıAsaýı muralaryn tarhı sabaqtastyq, baýyrlastyq retinde negizgi bir basymdyqqa alýǵa bolady. Sonymen qatar túrki elderine ortaq Qorqyt ata muralaryn nasıhattasa bolady dep oılaımyn. Bul ister bizdiń baýyrlastyǵymyzdy kúsheıtkennen basqa zııany bolmas edi. Túrki elderi arasynda mádenıetin, salt dástúrin dáripteıtin fılmder túsirilse bolar edi»,- dedi «Aıqyn» gazetiniń bas redaktory.  

 

Seıchas chıtaıýt