Álemdik naryqta bıdaı men arpanyń baǵasy kún saıyn ósip keledi
Aǵymdaǵy jyldyń shilde aıynda egin jınaý jumystary bastalǵannan beri Qara teńizdegi reseılik bıdaıdyń eksporttyq baǵasy Halyqaralyq astyq keńesiniń málimeti boıynsha 216 AQSh dollaryna baǵalandy. Bul logıstıka qunyn ($90/t) alyp tastaǵanda qazaqstandyq bıdaıdyń tonnasynyń baǵasy 61 myń teńge boldy degen sóz. Alaıda Qara teńizdegi bıdaıdyń baǵasy tonnasyna 250 dollarǵa deıin nemese teńgemen eseptegende 78 myń teńgege deıin ósti.
Eksporttyq baǵadan keıin Reseı naryǵyndaǵy baǵalar qymbattady. Qazirgi ýaqytta Omby oblysynda 23% kleıkovınasy bar 3-synypty bıdaıdyń baǵasy 14,5 myń rýbl/t quraıdy. Kólik shyǵyndaryn (2 myń rýbl/tonna), kiris QQS tóleýdi eskere otyryp, Kókshetaýdaǵy reseılik bıdaıdyń baǵasy 84 myń teńge/tonnany quraıdy.
Qazirgi qazaqstandyq baǵa 74-81 myń teńge/tonna kezinde, otandyq óndirýshiler qolaıly básekelestik jaǵdaıǵa ıe.
Ortalyq Azııa elderiniń satyp alýshylarynyń usynysy qazir reseılik baǵa deńgeıine negizdelgen 65-70 myń teńge/tonna deńgeıinde. Bul rette, 23% kleıkovınasy bar bıdaı úshin 75 myń teńge/tonnaǵa deıin ósýge múmkindik bar, óıtkeni bul naryqtar úshin mundaı baǵadaǵy bıdaıdyń balama jetkizilimi joq.
Osyǵan uqsas jaǵdaı arpa boıynsha da qalyptasýda: Qara teńizdegi eksporttyq arpanyń aǵymdaǵy baǵasy 206 AQSh dollaryna deıin kóterildi jáne odan ári ósý tendentsııasy saqtalýda. Bul rette qazaqstandyq arpa qazir Aqtaý portynda 165-168 dollar/t. Sondaı-aq kem degende 175-185 AQSh dollary/t deńgeıine deıin ósýge múmkindik bar. Bul jaǵdaıda arpa baǵasy tonnasyna 47-50 myń teńge/tonnadan kem degende 55-60 myń teńgege deıin kóteriledi.