Álemdik BAQ-taǵy Qazaqstan: Aýǵanstanǵa kólik eksporty, munaıǵa shekteý jáne Ortalyq Azııadaǵy kóshbasshylyq
Azernews: Kazaqstan Aýǵanstanǵa avtokólik eksporttaýdy josparlap otyr
Premer-mınıstrdiń orynbasary Serik Jumanǵarınniń aıtýynsha, eki el arasynda avtokólik eksportyna qatysty joba qolǵa alynbaq. Mundaı bastamany Aýǵanstan tarapy kóterip, salaǵa qatysty kezdesý men sharalar uıymdastyrýdy suraǵan. Aqparatty Azernews basylymy jarııalady.
Qazaqstan kólik eksportyn júzege asyrýǵa daıyn. Vıtse-premer alǵashqy tasymal keler jyly júzege asýy múmkin dep otyr. Qazir kompanııalarmen aldyn ala kelissózder, yqtımal máseleler pysyqtalýda. El bıliginiń ustanymyna súıensek, bastama júzege asý úshin aldymen eki qadam aıqyn bolýy mindet. Olar: aýǵan tarapynan senimdi seriktes tabý jáne jetkizý jolyn naqtylaý.
22 qazanda Almaty qalasynda ótken qazaq-aýǵan bıznes forýmynda qos tarap ókilderi taqyrypty qaıta kótergen.
«Kelesi jyldan bastap, Aýǵanstanda alǵashqy kólikter satyla bastaýy múmkin. Men aýǵan tarapynan qurylys pen mekeme máselesin sheshýdi suradym. Oǵan qosa eki el arasynda tólem almasý máselesi de sheshildi. Keshegi forým barysynda korrespondettik shot ashý týraly kelisimge keldik. Bul shot Aýǵanstannyń «Gazanfar» banki jáne qazaqstandyq «Zaman» banki arasynda ashylady. Muny úlken jetistik ári Aýǵanstanǵa ashylǵan tereze dep bilemiz. Óıtkeni tólemder tikeleı jasalady. Buǵan deıin biz Qyrǵyzstan, Ózbekstan elderiniń bankteri arqyly tólem jasap júrgen edik. Endi bul jumystarmen qazaqstandyq bank aınalysady», – dedi Serik Jumanǵarın.
Daryo: Chehııa Qazaqstandy Ortalyq Azııadaǵy basty oıynshy sanaıdy
Cheh Respýblıkasynyń Syrtqy ister mınıstri ıAn Lıpavskıı jumys saparymen Qazaqstanǵa bardy. Mınıstr 30 jylda jetken kelisimderdi atap, memleketaralyq ustanym týraly málimdeme jasaǵan. Ásirese, «Chehııa Qazaqstandy Ortalyq Azııadaǵy basty oıynshy kóredi» dep ashyp aıtqan. Mınıstr sózin Daryo taratty.
Ótken jyl ekijaqty baılanys úshin aıryqsha jemisti bolǵan. Bul jaıt qarym-qatynasqa eleýli ózgeris ákeldi. Atap aıtqanda, taraptar qorǵanys ónerkásibinde yntymaqtasýǵa qol jetkizip, Chehııa L-39NG jáne L-410 sııaqty jańa býyn ushaqtaryn usynýda. Sonymen qatar, bıyl Qazaqstannyń SCAT áýe kompanııasy Astana men Praga arasynda tikeleı reısterdi ashty. Al Škoda Auto Qazaqstanda avtokólikterdi qurastyrý jáne satýdy bastaǵan. Dibaq jergilikti naryqqa úı janýary men jylqyǵa arnalǵan Fitmin jemin eksportýda. Buǵan qosa, Staropramen syrasy naryqqa sátti shyqqany da aıtyldy.
Sonymen qatar Chehııa memleketi Qazaqstanmen kıberqaýipsizdik, nanotehnologııa jáne aeroǵaryshtyq ınjenerııa sekildi salada birlese áreket etýge nıetti. Energetıka, ınjenerııa, aýyl sharýashylyǵy, azamattyq avıatsııa, jasandy ıntellekt, sondaı-aq jańartylatyn energııa kózi men medıtsınalyq qurylǵylar boıynsha da joba jasaýǵa qarsy emes.
«Máselen, bıyl Astanada Ońtústik Chehııa ýnıversıtetiniń qatysýymen cheh-qazaq akvamádenıet jáne tuqy balyǵyn ósirý ǵylymı ortalyǵy ashyldy. Bul yntymaqtastyq bes jyl boıy jalǵasyp keledi jáne tuşy sý akvamádenıetin damytý jáne ártaraptandyrý boıynsha qoldanbaly zertteýlerge baǵyttalǵan. Saparym barysynda men Qazaqstan ǵalymdaryna álemdegi eń qýatty lazerlerdiń biri ornalasqan, ELI Beamlines lazerin zerdeleý jónindegi chehııalyq iri zertteý ortalyǵynyń jumysyna qatysýdy usynǵym keledi. Ortalyq óz ınfraqurylymy aıasynda Qazaqstannyń zertteýshilerimen yntymaqtastyq ornatýǵa múddeli», – dedi ıAn Lıpavskıı.
TASS: 2026 jylǵa deıin munaı ónimderin syrtqa shyǵarýǵa tyıym salynbaq
Qazaqstan bıligi keıbir munaı ónimin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq aýmaǵynan tys jerge tasymaldaýdy shektemek. Munaı ónimi eksportyna tyıym salý merzimin taǵy eki jyl uzartýǵa qatysty qujat «Ashyq NQA» portalynda jarııalandy. Bul jóninde reseılik TACC aqparat agenttigi jazdy.
Qazir Qazaqstanda AI-92 markaly benzın men dızel otynyn tutyný artqan. Sondaı-aq janar-jaǵarmaıdyń zańsyz eksportynyń aı saıynǵy kólemi 10 myń tonnaǵa jetkenin baıqaýǵa bolady. Al Qazaqstanda janar-jaǵarmaı baǵasy kórshi eldermen salystyrǵanda 17-107%-ǵa tómen.
Bıyl Qazaqstandaǵy quqyq qorǵaý orǵandary janar-jaǵarmaıdy shekaradan zańsyz ótkizbek bolǵan azamattar týraly aqparat taratqan edi. Buǵan deıin 2023 jyly keı munaı ónimin elden shyǵarýǵa tyıym salynyp, shekteý 2024 jyldyń 31 jeltoqsanyna deıin qoldanysta boldy. Shekteý avıakerosın, dızel otyny, gazoıl, tolýol, bıtým sekildi ónimderge baǵyttalǵan. Aıta keteıik, EAEO-ǵa Armenııa, Belarýs, Qazaqstan, Qyrǵyzstan jáne Reseı kiredi.
Report: Qazaqstan Germanııaǵa 9 aı ishinde jylǵa josparlanǵan munaıdy jetkizdi
2024 jyly Germanııaǵa «Dostyq» qubyry arqyly 1,1 mln tonna qazaqstandyq munaı jetkizilgen. QR Energetıka mınıstrliginiń málimetinshe, Qazaqstan bıyl 1,2 mln tonna jetkizýi tıis-tin. Qyrkúıek aıynda – 145 myń tonna, qazan aıynda 133 myń tonna munaı jóneltipti. Jańalyqty Report basylymy bólisti.
2023 jyldan beri Qazaqstan shıkizatty «Transneft» JAQ magıstraldy munaı qubyrlary júıesi arqyly Adam munaı jetkizý ornyna deıin aparatyny belgili. Ótken jyly qańtar-qyrkúıek aılarynda 590 myń tonna munaı ótti, al jyl boıy barlyǵy 993 myń tonna munaı eksporttalǵan.
Qazaqstan prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev munaı eksportyn ulǵaıtýǵa daıyn ekenin aıtsa, Energetıka mınıstri Almasadam Sátqalıev Germanııa jyl saıynǵy munaı eksportyn 2,5 mln tonnaǵa deıin ulǵaıtýdy suraǵanyn jetkizdi.
Trend: Ekijaqty kelisimderge qol qoıyldy
Qazaqstan men Ózbekstan aımaqaralyq áriptestikti damytýǵa baǵyttalǵan 33 kelisimge qol qoıdy. Shara Samarqanda ótken forým aıasynda júzege asqan. Bul týraly Trend habarlady.
Kelisim birlesken jobalardy júzege asyrýǵa, daıyn ónimder saýdasyn ulǵaıtýǵa kómek bermek. Jıynǵa Qazaqstannyń Saýda jáne ıntegratsııa mınıstri Arman Shaqqalıev pen Ózbekstannyń ınvestıtsııa, ónerkásip jáne saýda mınıstri Lazız Kýdratov jáne 200-ge tarta kompanııa ókili qatysqan.
Taraptar aýyl sharýashylyǵy, agroónerkásip sektory, toqyma ónimderi baǵytyndaǵy perspektıvalardy naqtylap, óńiraralyq deńgeıde áriptestikti jandandyrý mańyzyna toqtaldy. Sonymen qatar Ózbekstannyń Syrdarııa oblysynda ornalasqan «Ortalyq Azııa» halyqaralyq ortalyǵynyń múmkindigi de saralanypty.
Aıta keteıik, sońǵy jeti jylda memleketter arasyndaǵy taýar aınalymy 2 mlrd dollardan 4,4 mlrd dollarǵa deıin ósti. Qańtar-qyrkúıek aılarynda kórsetkish 3 mlrd dollardy quraǵan. Ózbekstanda tamaq jáne toqyma ónimderi, qurylys materıaly salasyndaǵy 1000-nan asa kásiporynǵa qazaqstandyq ınvestıtsııa tartylǵan.