Álemdik BAQ-taǵy Qazaqstan:Atom energetıkasy, Araldy qutqarý, esirtkimen kúres jáne sán álemindegi qazaqtar
TASS: Toqaev Qazaqstanda atom áleýetin damytpaq
Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Úkimetke atom elektr stantsııasynyń qurylysyn jedeldetý keregin aıtty. Oǵan qosa Qazaqstanda bir emes, birneshe atom elektr stantsııasy paıda bolýy múmkin. Bul týraly reseılik TASS habarlady.
Memleket basshysynyń sózinshe, nysan sanyn kóbeıtý atom energetıkasyn damytyp, energetıkalyq áleýetti arttyrady.
«Atom elektr stantsııasynyń qurylysyn jedeldetý kerek. Men Ana tili gazetine bergen suhbatymda eki úlken stantsııa salatynymyzdy aıttym. Olardyń sany tipti úsheý bolýy da múmkin. Qazaqstandy ıadrolyq energetıkasy damyǵan, jasandy ıntellekt qoldanylatyn, tsıfrlandyrý tolyq kólemde júrgizilgen elge aınaldyrýymyz kerek», — dedi Memleket basshysy.
Este bolsa, 2024 jyly 6 qazanda AES qurylysyna qatysty referendým ótken bolatyn. Halyqtyń 71,2 paıyzy qurylysty qoldap, bılik energetıkalyq nysandy salýǵa kirisken. Zertteý aıasynda QR Energetıka mınıstrligi qurylysty Balqash ózeni mańynda júrgizetini belgili bolǵan. Qazir qytaılyq CNNC men ońtústikoreıalyq KHNP, frantsýzdyq EDF jáne reseılik Rosatom kompanııalarynyń atom tehnologııalary qarastyrylýda.
Report: Ázerbaıjanǵa 80 elektrovoz eksporttaldy
Astana qalasynyń №1 ındýstrııalyq parkindegi elektrovoz qurastyrý zaýyty Ázerbaıjanǵa júk elektrovozdarynyń 80 sektsııasyn eksporttady. Bul aqpar Qasym-Jomart Toqaevtyń zaýytty aralaý sátinde aıtyldy. Prezıdentke kásiporynnyń jumysy týraly jan-jaqty málimet berilgen. Zaýytta «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompanııasynyń tapsyrysymen 380 júk jáne 70 jolaýshylar elektrovozy shyǵarylǵan. Aqparatty Reportbólisti.
Kásiporyndy Indýstrııalandyrý kartasy aıasynda Frantsııanyń Alstom kompanııasy iske qosqany belgili. Qazir naryqqa lokomotıv korpýstary, transformatorlar, tómen jáne joǵary voltty shkaftar jáne basqa da ónim túrin usynady.
Aıta keterligi, zaýytta jańa býyn lokomotıvin qurastyrý qolǵa alynypty. Onyń ózindik quny burynǵy nusqasymen salystyrǵanda 40 paıyzǵa tómen, al tıimdiligi 20 paıyzǵa joǵary. Jańa júk elektrovozdarynyń óndirisi 2028 jyldan bastap iske qosylady. Qazir Alstom kompanııasy Astana, Almaty, Shý jáne Arys qalalarynda servıstik ortalyqtar ashýǵa ınvestıtsııa quıyp jatyr. Bul 700 jańa jumys ornyn qurýǵa múmkindik bermek.
Eurasianet: Qazaq-qytaı arasyndaǵy strategııalyq áriptestik
Jýyrda elordaǵa QHR-nyń Qazaqstandaǵy jańa elshisi Han Chýnlın keldi. Astanaǵa taban tiregen elshi birden batyl málimdeme jasap úlgergen. Onyń aıtýynsha, basty maqsaty – elaralyq áriptistikti ilgeriletý ári «otyzjyldyq baılanystyń jańa kezeńine» bastamashy bolý. QHR ókili «DKnews.kz» halyqaralyq aqparat agenttigine de maqala jarııalap, ótken jyldaǵy mańyzdy baǵytty qamtyǵan. Bul týraly Eurasianet jazdy.
Buǵan deıin Qytaıdyń bas gazeti – «Jenmın Jıbao» Qazaqstanmen shekaradaǵy ótkizý pýnkterin jańartatynyn habarlap, atalǵan nysandar Shyńjań Uıǵyr avtonomııalyq ólkesi úshin mańyzǵa ıe ekenin aıtqan bolatyn. Jalpy Qytaı 2024 jyldyń 11 aıynda Qazaqstannan 15,1 myń tonna un satyp alǵan. Bul – ótken jylmen salystyrǵanda 2,5 ese kóp. Sondaı-aq QHR – qazaq arpasynyń eń basty satyp alýshysy jáne jergilikti bıdaıdy tutynýshy eldiń biri.
Anadolu: Esirtki óndirisine jaza qatańdaıdy
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev esirtkimen kúreske arnalǵan jańa zańǵa qol qoıdy. Tolyq ataýy – «QR-nyń keıbir zańnamalyq aktilerine esirtki, psıhotroptyq zattardyń, sol tektesterdiń, prekýrsorlardyń jáne kúshti áser etetin zattardyń zańsyz aınalymyna qarsy is-qımyl máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly». Jańalyqty Anadolu taratty.
Atalǵan Zań Prezıdenttiń 2024 jylǵy 15 naýryzda Ulttyq quryltaıda bergen tapsyrmasyn oryndaýǵa baǵyttalǵan. Qujat esirtki óndirý men ótkizýdi uıymdastyrýshylarǵa jaýapkershilikti qatańdatý, al esirtkini jasyryn ornalastyrýshylarǵa qoldanylatyn sharalardy jumsartýdy qarastyrady.
Mysaly, laýazymdy tulǵalardyń esirtki taratqany úshin qylmystyq jaýapkershilik qatańdatyldy. Buryn olardyń múlki tárkilenip, 10 jyldan 15 jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵynan aıyrylsa, endi múlki tárkilene otyryp, 15 jyldan 20 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrylady.
Sonymen qatar Zańda esirtkini jasyryn ornalastyrýshylardyń jazasy azdap jumsartyldy. Máselen, alǵash ret mundaı qylmys jasaǵany úshin qylmysyn aýyrlatatyn mán-jaı bolmasa, múlkin tárkilep, 5 jyldan 8 jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵynan aıyrý kózdelgen (buryn múlkin tárkileı otyryp, 5 jyldan 10 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyratyn).
Esirtkini jasyryn ornalastyrýshylardyń kóbi jasóspirimder men jastar bolǵandyqtan jaza jumsartylypty. Olardyń esirtkini ózderi daıyndamaıtyny, kóbine esirtkiniń zańsyz aınalymyn uıymdastyrýshynyń qylmystyq tuzaǵyna túsetini eskerilgen. Alaıda qylmystyq áreketti birneshe ret qaıtalasa, ony múlkin tárkileı otyryp, 7 jyldan 12 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý túrindegi qatań jaza kútedi.
Daryo: Aral teńiziniń ekojúıesin qalpyna keltirý jalǵasady
Qazaqstan aımaqtaǵy sý jáne ekologııalyq máseleni Halyqaralyq Araldy qutqarý qory arqyly sheshpek. Bul maqsatta memleketaralyq baılanysty nyǵaıtý josparlanǵan. Onyń ústine ótken jyly Qazaqstan halyqaralyq uıymǵa jetekshilikti bastaǵany belgili. Osy maqsatta Syrtqy ister mınıstriniń orynbasary Ermuhambet Qonyspaev Qordyń atqarýshy komıtetiniń tóraǵasy Ashat Orazbaımen jolyǵyp, jyl boıy atqarylǵan jumysqa qanyqty. Kezdesý barysyn ózbekstandyq Daryo ınternet basylymy aqparattandyrǵan.
Kezdesý kezinde Qordy qalyptastyrý jáne ondaǵy Qazaqstan úlesin ulǵaıtý jaıy talqylandy. Sondaı-aq 2023 jyly Dýshanbede ótken Halyqaralyq Araldy qutqarý qorynyń sammıtinde aıtylǵan usynystar jaıy qalys qalmaǵan.
Aıta keteıik, Qor 1993 jyly 4 qańtarda Tashkentte quryldy. Onda Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan, Túrkimenstan, Ózbekstan basshylary qatysqan bolatyn. Basty maqsat – Aral teńizin qutqarýǵa arnalǵan óńirlik jobalardy úılestirý. Ár memleket kezekpen Qorǵa jetekshilik etedi, uıym basshysyn Ortalyq Azııa prezıdentteri 3 jylda bir saılaıdy.
Euronews: Álemdik sán álemindegi dástúr men tabandylyq
Euronews saıty «Medıa damytý qory»-men birlesip Modern Nomads aıdaryn júrgizýde. Kezekti jarııalanymda saıt jýrnalısi Pol Hakett eldegi sán álemi týraly jańalyq taratqan eken.
Qazaqstannyń damý baǵdaryndaǵy sán álemine úńileıik. Dızaınerler ulttyq qundylyq sheńberindegi sheberlik pen zamanaýı estetıkany toǵystyra bilgeni qyzyq. Osy arqyly sán álemine jańa, batyl ári biregeı úlgi qalyptastyryp, Otanynyń bolmysyn biriktirýge talpynǵany baıqalady.
Qazaq sán ındýstrııasy qarqyndy damýda. Aıgúl Janserikova, Aıka Álemi sekildi dızaınerler ulttyq mata túrleri men tigin motıvterin tanymal etip, ınnovatsııalyq sheshimmen úılestirip keledi.
Mysaly, Born Nomad jobasy jergilikti óner adamdarynyń talantyn ashyp, 3500-ge jýyq darynǵa qoldaý bildirgen. Al Global Nomads bastamasynyń júlgesi bólek. Onda kóshpendiler mádenıetiniń izimen qaldyqsyz buıym jasaýǵa den qoıýda.