Álemdik BAQ-taǵy Qazaqstan: Mońǵolııamen áriptestik, birlesken jobalar jáne munaı óndirisin arttyrý
Anadolu: Astana men Ulanbatyr strategııalyq áriptestik ornatty
Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev pen Mońǵolııa prezıdenti Ýhnaagıın Hýrelsýh Strategııalyq seriktestik ornatý týraly birlesken deklaratsııaǵa qol qoıdy. Jańalyqty Anadolu bólisti.
Eki eldiń resmı delegatsııalarynyń qatysýymen ótken kelissózder barysynda Qazaqstan Prezıdenti Mońǵolııamen memleketaralyq qatynastardy odan ári damytýdyń basym baǵyttaryn belgiledi. Qasym-Jomart Toqaev eki el arasynda tyǵyz parlamentaralyq jáne úkimetaralyq baılanystar ornatylǵanyn eske saldy.
– Saýda jáne ekonomıka, aýyl sharýashylyǵy, kólik jáne logıstıka, taý-ken ındýstrııasy, ónerkásip, ınvestıtsııa, jańa tehnologııalar jáne ǵaryshtyq zertteýler salalaryndaǵy ózara is-qımyldy arttyrý qajet. Búgin qol qoıylatyn qujattar saıası jáne ekonomıkalyq qatynastardyń damýyna eleýli serpin beretinine senimdimin, – degen Prezıdent.
Sondaı-aq Memleket basshysy mádenı-gýmanıtarlyq baılanystardy nyǵaıtýǵa jeke toqtalǵan. Mońǵol sportshylaryna Astanada ótken Búkilálemdik kóshpendiler oıyndaryna qatysqany úshin alǵys aıtty.
Buǵan qosa, Qazaqstandaǵy mońǵol stýdentteri úshin kvotany ulǵaıtý, ortaq tarıhı murany birlesip zertteý jaıy sóz boldy. Ekologııalyq, tarıhı, etnografııalyq jáne ekonomıkalyq týrızm salalarynda birlesken jumystar atqarylmaq.
Qasym-Jomart Toqaev Mońǵolııa Prezıdentin kelesi jyly Qazaqstanǵa memlekettik saparmen kelýge shaqyrǵan. Óz kezeginde Ýhnaagıın Hýrelsýh Mońǵolııanyń ekijaqty kún tártibindegi keń aýqymdy máseleler boıynsha Qazaqstanmen baılanystardy nyǵaıtýǵa múddeli ekenin rastady.
Mońǵolııa Prezıdenti Qazaqstandy óz eliniń mańyzdy seriktesi jáne Shyǵys pen Batys arasyndaǵy senimdi kópir dep atady. Hýrelsýhtyń aıtýynsha, Ulanbatyr Qazaqstannyń ekonomıkany damytýdaǵy tájirıbesin muqııat zerttep, saýda, kólik, logıstıka, aýyl sharýashylyǵy, ǵaryshtyq zertteýler salalaryndaǵy ekijaqty jobalardy tıimdi júzege asyrýǵa erekshe kóńil bóledi. Atap aıtqanda, Ýhnaagıın Hýrelsýh Qasym-Jomart Toqaevtyń ekijaqty taýar aınalymynyń kólemin 500 mln dollarǵa deıin jetkizý týraly usynysyn qoldady.
Qazaqstan prezıdentiniń Mońǵolııaǵa memlekettik sapary aıasynda eki el delegatsııalary zeınetaqy salasyndaǵy yntymaqtastyq týraly úkimetaralyq kelisimge, 2025-2027 jyldarǵa arnalǵan saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyqty jandandyrý jónindegi jol kartasyna, avıatsııalyq izdestirý jáne qutqarý salasyndaǵy yntymaqtastyq týraly úkimetaralyq kelisimge, avtomobıl joldaryn damytý týraly memorandýmǵa qol qoıdy.
Trend: Qazaqstan men Ózbekstan birlesken jobalardy belsendi damytýda
Eki el qazir 3,4 mlrd dollarǵa 74 birlesken jobany iske asyra otyryp, ónerkásiptik yntymaqtastyqty belsendi qolǵa alýda. Bul týraly «Ózbekstan-Qazaqstan» IV óńiraralyq forýmynan aqparat taratqan Trend jazdy.
Bul jobalar 14 600 jumys ornyn qurýǵa baǵyttalǵan, onyń ishinde 13 600-i Qazaqstanda 65 jańa kásiporyn ashý esebinen qamtamasyz etiledi. Qazirdiń ózinde Qazaqstan aýmaǵynda 9, Ózbekstanda 3 birlesken joba iske asyrylýda. Sonyń arqasynda 4 800 jańa jumys orny qurylǵan.
Qazaq-ózbek kooperatsııasynyń mysaly retinde Qostanaıdaǵy Chevrolet Onix avtomobılderiniń óndirisin, Sarandaǵy turmystyq tehnıka zaýytyn, Shymkent pen Túrkistan oblysyndaǵy toqyma fabrıkalaryn aıtýǵa bolady. Ózbekstandaǵy Angrenada avtoklavty gaz betony óndirisi júzege asyrylýda.
Elder arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń jańa kezeńi «Ortalyq Azııa» halyqaralyq ónerkásiptik kooperatsııa ortalyǵyn qurýmen bastalmaq. Sebebi kásipkerler salyqtyq jáne kedendik jeńildikter alady.
Aıtpaqshy, Ózbekstan-Qazaqstan óńiraralyq forýmy aıasynda eki el óńirleri arasynda yntymaqtastyq ornatý boıynsha 33 kelisimge qol qoıyldy. Bul kelisimder tikeleı ózara is-qımyldy jaqsartýǵa, birlesken jobalardy iske asyrýǵa jáne daıyn ónimdi jetkizýdi ulǵaıtýǵa baǵyttalǵan.
Report: Qazaqstan 2024 jylǵy munaı óndirý boljamyn 88 mln tonnaǵa shektedi
El bıligi 2024 jyldyń qorytyndysy boıynsha, 88 mln tonnadan astam munaı óndirýdi josparlap otyr. Jańalyqty Qazaqstannyń Energetıka mınıstrligine silteme jasaı otyryp, ázerbaıjandyq Report jarııalady.
Negizi munaı óndirisiniń aldyńǵy boljamy 90,5 mln tonna bolǵan. Endi 88 mln tonnaǵa azaıyp otyr. Al naqty óndiristiń qalaı bolaryna aýa raıy men Qashaǵandaǵy jóndeý jumystary tikeleı áser etedi. Byltyr respýblıkada 90 mln tonna munaı óndirildi.
Bul tusta basylym Qazaqstan Prezıdentiniń munaı óndirisine qatysty kózqarasyn málimdegen. Qasym-Jomart Toqaev buǵan deıin elimiz bir jyl ishinde 100 mln tonna munaı óndirgisi keletinin aıtqan. Keıingi 30 jylda óndiris 3 esege ósti. Osy arqyly Qazaqstan munaı óndirý boıynsha álemdegi úzdik 5 eldiń qataryna kirgen.
Daryo: Frantsııa Qazaqstannyń sý sharýashylyǵy ınfraqurylymyn damytýǵa kómektesedi
Qazaqstan frantsýz kompanııalaryn sý sharýashylyǵy obektilerin salý jáne qaıta jańartý jónindegi jobalarǵa tarta alady. Sý resýrstary jáne ırrıgatsııa mınıstri Nurjan Nurjigitov Frantsııanyń Qazaqstandaǵy elshisi Sılvan Gıogemen kezdesý barysynda osy múmkindikke qol jetkizgen. Aqparatty ózbekstandyq Daryo jazdy.
Jaqyn arada Frantsýz damý agenttigimen (AFD) jáne Frantsııanyń Geologııalyq jáne taý-ken zertteý bıýrosymen (BRGM) yntymaqtastyq týraly memorandýmǵa, sondaı-aq Іle-Balqash basseınin keshendi zertteýge, Qazaqstannyń jerasty sýlaryn tereńdetip zertteýge baǵyttalǵan úshjaqty kelisimge qol qoıý josparlanyp otyr. Sý resýrstaryn basqarýdy jaqsartý úshin Sý jónindegi halyqaralyq bıýromen (OiEau) yntymaqtastyq qosymsha qaralady eken.
Budan basqa, Qazaqstan úkimeti sý tasqynyn boljaý boıynsha zertteýlerge 576 mln teńge bólgen. Onyń ishinde elimizdiń sý tasqyny qaýipti óńirlerinde batımetrlik túsirilimder úshin jabdyqtar satyp alý oılastyrylǵan. Qarjylandyrý 2025 jyly zertteýlerdi jalǵastyrýǵa septesedi. Jalpy aıtqanda, Qazaqstannyń sý qaýipsizdigin kúsheıtýge kómektesedi.
Qazaqstan sondaı-aq 2030 jylǵa deıingi sý ınfraqurylymyn jańǵyrtý aıasynda 44 jańa sý qoımasyn salýdy, 76 gıdrotehnıkalyq qurylystardy qaıta jańartýdy jáne 5 myń shaqyrymnan astam ırrıgatsııalyq kanaldardy qazýdy kózdeıtin aýqymdy baǵdarlamasyn ilgeriletýde.