Álemdik BAQ-taǵy Qazaqstan: Mańyzdy málimdeme, ken oryndaryn ıgerý jáne Eýropamen baılanys
Anadolu Agensy: Taıaý Shyǵystaǵy qaqtyǵystyń jalǵyz sheshimi – Palestına memleketin qurý – Toqaev
Qazaqstan Prezıdenti geosaıası qarama-qaıshylyqtar áserinen óńirlik qaýipsizdikke tónetin qaterlerdiń aýqymy aıtarlyqtaı keńeıgenin jetkizdi. Taıaý Shyǵystaǵy uzaq ýaqytqa sozylǵan qaqtyǵystyń jalǵyz sheshimi – «eki halyq úshin eki memleket» formýlasyna negizdelgen, astanasy Shyǵys Ierýsalımde bolatyn Palestına memleketin qurý. Qasym-Jomart Toqaevtyń Taıaý Shyǵystaǵy qaqtyǵystarǵa baılanysty osyndaı kózqarasyn Anadolu Agensy jarııalady.
Memleket basshysy bul sózin Ujymdyq qaýipsizdik sharty uıymy (UQShU) Parlamenttik Assambleıasy Keńesiniń otyrysyna qatysýshylarymen kezdesýinde aıtqan.
– Álemdegi qaqtyǵys qaýipti deńgeıge jetti. Ásirese, Taıaý Shyǵystaǵy ahýal qatty alańdatady. Gaza sektorynda kún saıyn júzdegen adam qaza taýyp, jaraqat alyp jatyr. Olardyń arasynda qarapaıym azamattar, áıelder men balalar bar. Mıllıonnan astam beıbit turǵyn qıyn jaǵdaıǵa tap boldy. Barlyq negizgi halyqaralyq uıymdar Palestınadaǵy gýmanıtarlyq ahýaldy múshkil dep atady. Shyn máninde, apatty jaǵdaı shegine jetýge taıap qaldy, – dep keltirdi basylym Prezıdent sózin.
Sondaı-aq agenttik Qasym-Jomart Toqaevtyń BUU Bas Assambleıasynyń 2024 jylǵy 10 mamyrdaǵy palestınalyqtardyń uıymǵa múshelik quqyǵyn moıyndaý týraly qarar qabyldaǵanyn quptap, Aýǵanstandy aımaqaralyq baılanystarǵa belsendi túrde tartý kerek ekenin aıtqanyna erekshe mán bergen.
Sentralasia.news: Toqaev Reseı Memlekettik Dýmasynyń tóraǵasy Vıacheslav Volodındi qabyldady
Sentralasia.news 3 maýsymda Almatyda Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń UQShU Parlamenttik Assambleıasy Keńesiniń otyrysyna qatysý úshin kelgen Reseı Federatsııasy Memlekettik Dýmasynyń Tóraǵasy Vıacheslav Volodınmen kezdeskenin jazdy. Áńgimelesý barysynda strategııalyq áriptestikti nyǵaıtý máseleleri talqylanǵan.
Sondaı-aq basylym qos taraptyń saýda-ekonomıkalyq jáne mádenı-gýmanıtarlyq yntymaqtastyqty damytýǵa, eýrazııalyq ıntegratsııanyń perspektıvalaryna nazar aýdarǵanyna toqtalǵan.
Kezdesýde Qazaqstan Prezıdenti zań shyǵarýshy organdardyń yntymaqtastyqty nyǵaıtýdaǵy mańyzdy rólin atap ótip, parlamentaralyq baılanystardy odan ári damytýǵa shaqyrdy. Bul Qazaqstan men Reseı halyqtarynyń ál-aýqatynyń artýyna yqpal etpek. Óz kezeginde Volodın Toqaevqa Reseı Prezıdenti Vladımır Pýtınniń jyly lebizin jetkizdi.
Trend: Qazaqstan ken oryndaryn ıgerý jobasyn qolǵa alýda
Qazaqstanda «Qalamqas-teńiz» jáne «Hazar» ken oryndaryn ıgerý boıynsha munaı-gaz jobasyn júzege asyrý bastalady. Bul jaıynda Trend jazdy.
Jobany «QazMunaıGaz» UK» AQ men «LÝKOIL» PAQ birlesip júzege asyrmaq, árqaısysynyń 50 paıyz úlesi bar. Qajetti kelisimderge qol qoıylǵan soń birlesken kásiporyn – joba operatory retinde «Kalamkas – Khazar Operating» JShS qurylǵan.
Sonymen qatar josparǵa 2026 jyly «Qalamqas-teńiz» ken ornynda óndiristi jyldam iske qosý úshin qazaqstandyq teńiz platformalarynyń qurylysyn bastaý kiredi. Oǵan 6 mıllıard dollardan astam tikeleı ınvestıtsııa tartylady dep kútilýde. Igerý kezeńinde 2000-ǵa deıin, al paıdalaný kezeńinde 300-ge deıin jańa jumys orny ashylady.
Basylymnyń jazýynsha, joba Qazaqstannyń ekonomıkalyq áleýetin aıtarlyqtaı arttyrýǵa, áleýmettik-ekonomıkalyq damýǵa qolaıly múmkindik beredi. Sondaı-aq aqparatta QR Energetıka mınıstrliginiń «joba arqyly álemdik deńgeıdegi mamandardy daıyndaýǵa bolady» degen bastamasyna zer salynǵan.
Eureporter: Eýropamen baılanystaǵy eń belsendi el
Brıýsselde Ortalyq Azııa elderiniń syrtqy ister mınıstrleriniń orynbasarlary men Eýropalyq syrtqy áreket qyzmeti Bas hatshysynyń orynbasary joǵary deńgeıdegi saıası jáne qaýipsizdik dıalogyn ótkizdi. Bul jaıynda Eureporter jetkizdi.
Basqosýda kólik, saýda-ekonomıkalyq, energetıka jáne klımattyq qatynastardy, sondaı-aq Aýǵanstandaǵy jaǵdaıǵa baılanysty qaýipsizdiktiń ortaq syn-qaterlerin qozǵaı otyryp, Ortalyq Azııa men EO arasyndaǵy baılanysty tereńdetýdiń birlesken jol kartasy talqylanǵan.
Basylymnyń jazýynsha, Qazaqstan Syrtqy ister mınıstriniń orynbasary Roman Vasılenko Ortalyq Azııadaǵy elderdiń «barlyǵy da kóshbasshy, bir komanda bolyp jumys isteıdi» dep málimdegen. Óz kezeginde komıssııanyń derekkózi Qazaqstandy Eýropamen baılanys ornatýda eń belsendi el dep atady.
QR Syrtqy ister mınıstriniń orynbasary Qazaqstan arqyly keńeıip jatqan saýda joly Eýropa men Azııany baılanystyryp qana qoımaı, barlyq Ortalyq Azııa elderin qamtıtyn soltústik-ońtústik tarmaqtaryn qurý mańyzdy ekenin aıtty. Onyń ústine aımaqishilik saýdanyń quny keıingi 6 jylda 2 ese ósken.
«Orta dáliz» nemese «Jańa Jibek joly» atalatyn Transkaspıı jolynyń damýy Qytaı men Eýropa arasyndaǵy tranzıt sekildi aıtylady. Alaıda bul Ortalyq Azııany da qamtıtyn dáliz. Sondyqtan Roman Vasılenko tabıǵı resýrstardy Qazaqstanda óńdep, dáliz arqyly Eýropaǵa jetkizýdiń únemdi tásilderin oılastyrý kerek ekenin aıtqan.
Sonymen qatar basylym Qazaqstannyń 200 mln gektar qunarly jeriniń jartysy ıgerilmeı jatqan, áıtpese aýyl sharýashylyǵynda orasan zor áleýeti bar ekenine nazar aýdarǵan. Qazir Qazaqstan Eýropalyq tutynýshylardyń talabyna saı organıkalyq sertıfıkattaý baǵytynda jumys istep jatyr. Sondyqtan ekologııalyq taza óndiris, atap aıtqanda astyq, bal men et ónimderi salasyn jolǵa qoıýda.
The Times of Central Asia: Qazaqstanda aqbóken sany kóbeıdi
Mamyr aıynyń basynda Qazaqstan bıoalýantúrlilikti saqtaý assotsıatsııasy elde mekendeıtin aqbókenderdiń sany shamamen 2 833 600 basqa jetkenin habarlady. Bul ótken jylmen salystyrǵanda 40 paıyzǵa kóp. Zertteý mamyr aıyndaǵy tóldeý kezeńine deıin júrgizilgen. Bul jańalyqty The Times of Central Asia basylymy bólisti.
Basylym 2003 jyly sany bar bolǵany 20 000 bolǵan kıiktiń aıtarlyqtaı kóbeıýin úlken qadamǵa baǵalaǵan. 2015 jyly bakterııalyq aýrýdyń órshýine baılanysty popýlıatsııa azaıdy. Degenmen Qazaqstan birneshe aýrý men ekstremaldy aýa raıyna tózimsiz janýardy qorǵaý aýmaǵyn keńeıtip, sanyn kóbeıte aldy. Qazir el bıligi fermerlerdiń de múddesin eskere otyryp, popýlıatsııany baqylaýdyń jańasha tásilderin qarastyrýda.
– Bıyl mamandar aqbókenderdiń sanyn bilý úshin tikushaqpen 150 000 sharshy shaqyrym aýmaqty aralaǵan. Janýarlardy úrkitip almaý úshin tikushaqtar 120 metr bıiktikte 215 saǵat boıy ushqan, – dep keltirdi basylym «Altyn Dala» tabıǵatty qorǵaý bastamashylarynyń sózin.
Jobaǵa memlekettik vedomstvolar tartylǵan. Marshrýttardy josparlap, málimetterdi jınaý men nátıjelerdi óńdeý isi ǵylymı zertteýler arqyly júzege asqan.