Álemdik BAQ-taǵy Qazaqstan: qandastar kóshiniń artýy, Amýr jolbarysy men UQShU oqý-jattyǵýy
Daryo: Jyl basynan beri Qazaqstanǵa 12 myń qandas oralǵan
2024 jyly 12 325 etnıkalyq qazaq tarıhı otanymen tabysyp, qandas mártebesin aldy. Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi taratqan málimetke súıensek, qonys aýdarǵandardyń kóbi Qytaı, Ózbekstan, Túrikmenstan, Mońǵolııa, Reseıden kelgen. Aqparatty Daryo ınternet-basylymy jarııa etti.
Elge oralǵan azamattardyń:
- 45,6%-y Qytaıdan
- 39,2% – Ózbekstannan
- 5,5% – Túrikmenstannan
- 5,4% – Mońǵolııadan
- 3,1%-y Reseıden kelgen.
Qandastardy qonystandyrý boıynsha eńbek kúshi tapshy óńirler anyqtalǵan. Olar – Aqmola, Abaı, Qostanaı, Pavlodar, Shyǵys jáne Soltústik Qazaqstan oblystary.
Qazaqstanda etnıkalyq qazaqtardyń kelý úrdisi 1991 jyldan beri bar. Búginde 1 mln 140,7 myń etnıkalyq qazaq elge kelgen. 2020 jyldan bastap atalǵan azamattarǵa mádenı-tarıhı baılanysty bildiretin «qandas» statýsy berildi. 2023 jyly «bir tereze» qaǵıdaty arqyly qandas mártebesin berý pılottyq jobasy iske qosyldy.
Etnıkalyq qazaqtardyń tarıhı otanyna oralýyna arnalǵan baǵdarlama Qazaqstan bıligi úshin ımıdjdik jáne demografııalyq balans úshin mańyzdy. Onyń birneshe sebebin aıtaıyq.
- Birinshiden, baǵdarlama eńbekke qabiletti topqa tıimdi – tarıhı otanyna oralǵan azamattardyń 58%-y eńbekke qabiletti jasta.
- Ekinshiden, qonys aýdarǵandardyń 32,4%-y – balalar men jasóspirimder, ıaǵnı keleshek demografııalyq ósimdi qamtamasyz etedi.
- Úshinshiden, Qazaqstandaǵy halqy az soltústik óńirlerde turǵyn sanyn arttyrýǵa kómegi zor.
CentralAsia: Qazaqstanǵa Nıderlandydan eki Amýr jolbarysy jetkizildi
Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi komıtetiniń tóraǵasy Danııar Turǵambaev aıtýynsha, gollandııalyq ortalyqpen jasalǵan memorandým ónimdi jumysqa sebep bolǵan. Bul jaıynda CentralAsia basylymy habarlady.
Qazaqstan tarapy Nıderlandydan aldyrǵan 2 jolbarysty jabaıy tabıǵattaǵy popýlıatsııany qalpyna keltirý maqsatynda paıdalanbaq. Qazir jabaıy ańdar Almaty oblysyndaǵy «Іle-Balqash» memlekettik tabıǵı rezervatyna jiberildi.
Bogdana jáne Kýma esimdi qos jolbarystyń elge kelýi Dúnıejúzilik jabaıy tabıǵat qory (WWF) men BUU-nyń Damý baǵdarlamasy aıasynda júzege asqan. Qonys aýdarý protsesi Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi komıteti men Nıderlandy ortalyǵy arasyndaǵy memorandýmǵa qol qoıýdan bastalyp, jolbarystardyń tuqymyn kóbeıtý úshin aqysyz negizde ákelingen.
– «Іle-Balqash» rezervatynyń údemeli damýy tabıǵatty qorǵaý salasyndaǵy bolashaq ekologııalyq bastamalar men mańyzdy qadamdar úshin berik negiz bolady, – dedi Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi komıtetiniń tóraǵasy Danııar Turǵambaev.
Aldaǵy jospar – 70 jyl buryn Ortalyq Azııada joıylyp ketken jolbarys tuqymyn qaıta kóbeıtý. Keler jyly Reseı Federatsııasynan da jolbarystar ákelý josparlanǵan.
Anadolu: UQShU oqý-jattyǵýyna daıyndyq jalǵasyp jatyr
Oqý-jattyǵý Ujymdyq qaýipsizdik júıesin nyǵaıtýǵa jáne UQShU-nyń jaýapkershilik aımaǵynda turaqtylyqty qamtamasyz etýge baǵyttalady. Jańalyqty Anadolu agenttigi bólisti.
Almaty oblysynyń «Jaǵalaý» oqý polıgony bazasynda UQShU-nyń bitimgerlik kúshteriniń «Myzǵymas baýyrlastyq-2024» komandalyq-shtabtyq oqý-jattyǵýyn ótkizý josparlanǵan. Bul týraly QR Qorǵanys mınıstrliginiń baspasóz qyzmeti habarlady.
– Oqý-jattyǵý jetekshisi – Qazaqstan Respýblıkasy Qarýly kúshteri Desanttyq-shabýyldaý áskerleriniń qolbasshysy general-maıor Almaz Jumakeev. 26-30 qyrkúıek aralyǵynda UQShU-ǵa múshe elderden – Belarýs, Qyrǵyzstan, Reseı jáne Tájikstannan áskerı quralymdar keledi. Olardy qaıta toptastyrý áskerı-kóliktik avıatsııa bortymen jáne avtomobıl kóligimen júzege asyrylady, – delingen resmı málimette.
UQShU-ǵa múshe memleketterdiń bitimgerlik kontıngentteri – arnaıy daıyndalǵan áskerı, polıtsııalyq jáne azamattyq personal, sondaı-aq olardyń kúsh-quraldary. Árbir bitimgerlik operatsııada Ujymdyq Qaýipsizdik Keńesiniń sheshimimen oryndalatyn mindetterdiń kólemine jáne shıelenis aımaǵyndaǵy naqty jaǵdaıǵa áskerıler quramy, qurylymy men sany aıqyndalady.
– Oqý-jattyǵý Ujymdyq qaýipsizdik júıesin nyǵaıtýǵa jáne UQShU-nyń jaýapkershilik aımaǵynda turaqtylyqty qamtamasyz etýge baǵyttalǵan. Birlesken manevr baýyrlas elderden kelgen qatysýshylarǵa úılesimdilikti, praktıkalyq daǵdyny arttyrýǵa jáne dalalyq mashyqty nyǵaıtýǵa múmkindik beredi. Praktıkalyq is-qımyl barysynda daǵdarys aımaǵyn shıelenisten keıingi retteý jáne gýmanıtarlyq kómek kórsetý jónindegi bitimgerlik operatsııasy pysyqtalatyn bolady, – dedi Almaz Jumakeev.
Trend: «QazMunaıGaz» metan shyǵyndysyn azaıtý úshin Kanadamen baılanys ornatpaq
25 qyrkúıekte «QazMunaıGaz» AQ-nyń Basqarma tóraǵasy Ashat Hasenov kanadalyq General Magnetic Canada Inc. (GMCI) kompanııasynyń basshysy Alfred Dıýrrmen kezdesti. Kezdesý barysynda qos tarap tómen kómirtekti damytý boıynsha yntymaqtastyq týraly kelissóz júrgizip, metan boıynsha jahandyq mindettemeni oryndaý máselesin talqylady. Bul jóninde Trend jazdy.
«QazMunaıGaz» – OGMP 2.0 seriktestigine qosylǵan jáne bul bastamany qoldaǵan Qazaqstandaǵy alǵashqy ulttyq kompanııa. Aldaǵy úsh jylda kompanııa óndirýshi kásiporyndarda metannyń aǵý jolyn (LDAR) túgendep, shyǵaryndylardyń bazalyq deńgeıin anyqtaýdy josparlap otyr. Qazirgi ýaqytta metan deńgeıin ólsheý úshin Carbon Limits jáne Tetra Tech sekildi seriktestermen birlesip jumys isteýde.
Taraptar GMCI kompanııasymen yntymaqtastyq ornatý metan shyǵaryndysyn baqylaýǵa jáne Qazaqstannyń energetıka sektorynyń turaqty damýyna úles qosatynyna senim bildirdi.