Álemdik BAQ-taǵy Qazaqstan: EO-men vıza rásimin jeńildetý, 5G ınternet, qutqarýshylardy marapattaý
Anadolu: Qazaqstan men Eýpopalyq odaq vızalyq rásimderdi jeńildetý boıynsha kelissóz bastady
Atalǵan jańalyqty Eýroodaqtyń sanktsııalar jónindegi halyqaralyq arnaıy ýákili Devıd O'Sallıvan Qazaqstanǵa sapary kezinde habarlady. Ol sondaı-aq EO-nyń Qazaqstanmen qarym-qatynasy belsendi damyp kele jatqanyn atap ótti. Bul málimdemeni Anadolu agenttigi bólisti.
– EO Qazaqstannyń iri saýda seriktesi jáne tikeleı sheteldik ınvestıtsııalardyń iri kózi bolyp esepteledi. Biz mańyzdy strategııalyq seriktestik ornattyq. Osy áriptestik aıasynda ekonomıkalyq yntymaqtastyqty damytyp, ilgeriletýge kúsh salamyz, – dep keltirdi arnaıy ókildiń sózin.
Sonymen qatar, Devıd O'Sallıvan vızalyq rejımdi jeńildetý boıynsha atqarylyp jatqan jumystar týraly baıandaǵan. Eger bul is sátti júzege assa, yntymaqtastyq odan ári nyǵaıa túspek.
Trend: 2025 jyldyń sońyna deıin 5G uıaly baılanysyn engizý josparlanýda
Tsıfrlyq damý, ınnovatsııa jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstri Jaslan Mádıevtiń bul sózine silteme jasaı otyryp, keler jyldyń sońyna deıin 5G uıaly baılanysyna qosylýymyz múmkin ekenin Trend habarlady.
– Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes, 5G uıaly baılanysyn engizý 2025 jyldyń sońyna deıin aıaqtalýy tıis. Tutastaı alǵanda, 2027 jyldyń sońyna deıin uıaly baılanys operatorlary telekommýnıkatsııa salasyna 450 mlrd teńgeden astam (shamamen 980 mln dollar) ınvestıtsııa jasaıtyn bolady, – degen mınıstrdiń sózin keltiredi agenttik.
5G tehnologııasyn odan ári damytýǵa qatysty «Ksell» jáne «Tele2» operatorlary Astana, Almaty, Shymkent qalasynda jáne oblys ortalyqtarynda jumys atqarady. Qazir Qazaqstannyń 20 qalasynda 1144 bazalyq stantsııa ornatylǵan. Halyqaralyq málimetterge sáıkes, ınternetti paıdalanatyn halyqtyń úlesi damyǵan elder deńgeıinde. 2020 jylǵa qaraǵanda respýblıkada trafık 61,5%-ǵa, al abonentter sany 12,9%-ǵa ósken.
Speedtest Ookla málimeti boıynsha, 2024 jyly sáýirde Qazaqstandaǵy baılanystyń ortasha jyldamdyǵy 43,6 Mbıt/s-ny qurap, álemde 66-orynda tur. Bul kórsetkish Reseıge, Qyrǵyzstan men Ózbekstanǵa qaraǵanda joǵary.
Sonymen qatar agenttik Jaslan Mádıevtiń «elimizde 6 290 aýyl bar, onyń ishinde symdy ınternet 2 606 aýylǵa jetkizilgen. Ulttyq joba sheńberinde baılanystyń optıkalyq jelilerin 3010 aýylǵa qosý kózdelip otyr» degen sózin alǵa tartqan.
Vedomstvonyń málimetinshe, mobıldi ınternet Qazaqstannyń 4866 aýylynda qoljetimdi. Salyqtyq jeńildikter aıasynda 2023 jyly 1161 aýyl 4G tehnologııasyna qosylǵan. Qalǵan 1424 aýyl boıynsha jumys jalǵasýda.
Report: Qytaımen Orta dálizdi damytý boıynsha kelisim bekitildi
Qazaqstan Senaty túrki elderi arasyndaǵy Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵdaryn (Orta dáliz) jáne aralas júk tasymalyn damytýǵa baǵyttalǵan birqatar halyqaralyq kelisimderdi ratıfıkatsııalady. Bul týraly ázerbaıjandyq Report málimdedi.
Agenttiktiń jazýynsha, qujattardyń biri eki el aýmaǵy boıynsha konteınerlik poıyzdarmen tasymaldaýdy ulǵaıtý jáne júk tasymaldaýdyń jyl saıynǵy boljamdaryn daıyndaýdy kózdeıdi. Basqa kelisim Orta dáliz baǵyttarynda avtomobıl, temir jol jáne teńiz kólik túrlerin tıimdi paıdalanýǵa negizdelgen.
– Barlyq qujattyń negizgi mindeti – halyqaralyq júk tasymaly rásimderin jeńildetý jáne tranzıttik-kóliktik áleýetti, halyqaralyq saýda-ekonomıkalyq qatynastardy odan ári nyǵaıtý úshin qolaıly jaǵdaı jasaý, – dep keltirdi QR Parlament Senatynyń habarlamasyn.
Agenttik 2024 jyldyń alǵashqy 4 aıynda Orta dáliz boıynsha júk tasymaldaý kólemi ótken jylmen salystyrǵanda 14%-ǵa ulǵaıyp, 1,4 mln tonnany quraǵanyn jazady. Al 2023 jyly júk tasymaldaý kólemi 2022 jylmen salystyrǵanda 65%-ǵa ulǵaıyp, 2,7 mln tonnany quraǵan.
Transkaspıı halyqaralyq kólik marshrýty Qytaı, Qazaqstan, Kaspıı teńiziniń akvatorııasy, Ázerbaıjan, Grýzııa jáne odan ári Túrkııa men Eýropa elderine ótetinin aıta keteıik.
Daryo: Qazaqstan men ECECACD esirtkimen kúrestegi yntymaqtastyqty keńeıtý jaıyn talqylady
Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev ECECACD tóraǵasy Aleksandr Kvasnevskıımen kezdesip, Shyǵys jáne Ortalyq Eýropa, Ortalyq Azııa elderiniń esirtki saıasaty jónindegi komıssııasymen ózara belsendi is-qımyl jasaýǵa daıyn ekenin aıtty. Bul jańalyqty Daryo ózbek medıasy jazdy.
Kezdesý ECECACD-men aqparat almasýdaǵy yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa jáne nashaqorlyqqa, esirtki saýdasyna qarsy kúrestegi úzdik tájirıbelerdi bólisýge arnalǵan.
– Toqaev esirtki quraldaryn óndirý men zańsyz satýǵa qatysy bar adamdardy jazalaýdy qatańdatý maqsatynda qazaqstandyq zańnamany qaıta qaraý qajettigin atap ótti. Bul týraly ol Ulttyq quryltaıdaǵy sózinde málimdegen, – dep jazdy aqparat quraly.
Óz kezeginde Kvasnevskıı esirtkige qarsy saıasattyń tıimdiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan jańa baǵdarlamalar men sharalardy tanystyrdy. Eki tarap nashaqorlyqtyń aldyn alý jáne esirtkiniń zańsyz taralýyna qarsy kúres boıynsha birlesken jumystardy qolǵa alýǵa kelisti.
Central Asia News: Sý tasqynymen kúresken qazaqstandyqtar marapattaldy
QR Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev kóktemdegi sý tasqynymen kúresýde eńbek sińirgen qutqarýshylarǵa, áskerı qyzmetkerlerge, ishki ister organdary men ákimdik qyzmetkerlerine alǵys aıtty. Atalǵan jańalyqty Central Asia News jazdy.
Qasym-Jomart Toqaev bıyl el tarıhyndaǵy eń joıqyn tasqyn bolǵanyn atap ótken. 10 óńirde tótenshe jaǵdaı engizilip, 19 myńnan astam úıge zaqym kelgen. Kúshtik qurylymdardyń 63 myńnan astam qyzmetkeri sý tasqynyna qarsy kúresip, 120 myńnan astam adam evakýatsııalandy. Ulttyq eriktiler jelisi de birinshi kezekte qajetti ónimder men zattardy jetkizip, eleýli ról atqardy. Qıyn-qystaý kezeńde birlik pen yntymaq kórsetken Atyraý oblysynyń turǵyndary, kentaýlyq mektep oqýshysy men basqa da belsendiler ataldy. Prezıdent sondaı-aq halyqaralyq kompanııalar men baýyrlas memleketterge qoldaý kórsetkeni úshin alǵys aıtqan.
– El múddesi úshin jasalǵan eńbek pen erlik eshqashan umytylmaıdy. Sondyqtan búgingi marapatty halyqtyń sizderge degen zor alǵysy dep qabyldaǵan jón, – degen Qasym-Jomart Toqaevtyń sózin keltirdi basylym.
Rásimde sý tasqynynyń saldaryna qarsy kúreske eleýli úles qosqan qutqarýshylar, eriktiler, qoǵam qaıratkerleri, áskerı qyzmetkerler, dárigerler men kásipkerler marapattaldy.