Álemdik saıasatkerler Elbasynyń antııadrolyq baǵdarlamasyn qoldady
Іs - sharanyń basty maqsaty ıAdrolyq qaýipsizdikti qoldaıtyn jáne ıadrolyq qarýdan azat álemniń Jahandyq kóshbasshylar alıansyn (JKA) qurý ıdeıasyn – Nursultan Nazarbaev 2019 jylǵy qarashada Astana klýbynyń 5-shi otyrysy barysynda jarııa etken bastamany ilgeriletý boldy.
Spıkerler retinde Astana klýbynyń Konsýltatıvtik keńesiniń jetekshi músheleri, sondaı-aq syrtqy saıasat jáne ıadrolyq qaýipsizdik máseleleri salasyndaǵy birqatar kórnekti álem saıasatkerleri men sarapshylary sóz sóıledi.
Olardyń ishinde: Mohammed El-Baradeı – MAGATE -niń Bas dırektory (1997-2009), 2005 jylǵy Nobel syılyǵynyń laýreaty; Tarıa Halonen – Fınlıandııa prezıdenti (2000-2012); Danılo Tıýrk – Madrıd klýbynyń prezıdenti, Slovenııa prezıdenti (2007-2012); Hamıd Karzaı – Aýǵanstan Islam Respýblıkasynyń prezıdenti (2004-2014); Beatrıs Fın – «ıAdrolyq qarýdy joıý jónindegi halyqaralyq naýqannyń» atqarýshy dırektory (ICAN), 2017 jylǵy beıbitshilik salasyndaǵy Nobel syılyǵynyń laýreaty; Djeıms Lındsı – Halyqaralyq qatynastar jónindegi keńestiń vıtse-prezıdenti (CFR); Andreı Kortýnov, Reseıdiń halyqaralyq ister jónindegi keńesiniń (RHІK) bas dırektory; Angela Keın, Halyqaralyq beıbitshilik ınstıtýtynyń (IIP) vıtse-prezıdenti, BUU Bas hatshysynyń eks-orynbasary; Asle Toıe, Norvegııalyq Nobel komıtetiniń múshesi jáne basqa da bedeldi spıkerler qatysty.
Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti NURSULTAN NAZARBAEV is-sharaǵa qatysýshylarǵa beınejoldaýyn arnap, konferentsııanyń negizgi spıkeri boldy.
Óz sózinde Nursultan Nazarbaev «Qazaqstan Prezıdenti bola otyryp, sanaly túrde men ózimniń syrtqy saıası qyzmetimniń edáýir bóligin ıadrolyq qarýdan azat álemge qol jetkizý ıdeıasyna arnadym» dep erekshe atap ótti.
Budan ári Elbasy Qazaqstannyń osy baǵyttaǵy úlesin, atap aıtqanda «táýelsizdikke qol jetkize otyryp, Qazaqstan ǵalamshardaǵy qýaty boıynsha tórtinshi ıadrolyq qarý arsenalynan óz erkimen bas tartqanyna» toqtaldy. Tuńǵysh Prezıdenttiń pikirinshe, «tarıh bul qadamnyń durystyǵyn rastady - biz ózimizdiń batyl úlgimizben progress pen órkendeý jolynda beıbit jolmen júrýge bolatyndyǵyn kórsettik».
Sońynda, Nursultan Nazarbaev konferentsııanyń qatysýshylaryna arnaǵan sózinde:
«Sizder men sııaqty jappaı qyryp-joıatyn qarýsyz álemge umtylý ıdeıasyn sózsiz qoldaıtyn tanymal saıasatkerler men bedeldi sarapshylarsyz. Árıne, bul jol ońaı bolmaıdy jáne munda aıtarlyqtaı kedergiler bar.
Biraq Teodor Rýzvelt aıtqandaı: «Siz qolyńyzdan keletinine senseńiz, maqsatqa jetelegen joldyń jartysyna jettińiz». Osyǵan oraı, ıadrolyq qaýipsizdik pen ıadrolyq qarýdan azat álem úshin Jahandyq kóshbasshylar alıansyn qurý týraly meniń bastamamdy qoldaǵandaryńyz úshin sizderge rızashylyǵymdy bildiremin.
Búgin biz qabyldaǵan ashyq úndeý - bul baǵyttaǵy alǵashqy praktıkalyq qadam bolyp tabylady».
Konferentsııany ashqan Jahandyq qaýipsizdik ınstıtýtynyń prezıdenti Djonatan Granoff Qazaqstan Prezıdentiniń jahandyq ıadrolyq qaýipsizdikti nyǵaıtýdaǵy erekshe mańyzy men rólin atap ótti: «Qazaqstan men Tuńǵysh Prezıdent Nazarbaev shaqyrǵan osy is-sharaǵa qatysý men úshin úlken mártebe, ol kisiniń bul máseledegi eń mańyzdy artyqshylyǵy – is-áreketke negizdelgen moraldyq bedeli».
Sońynda Dj. Granoff Jahandyq kóshbasshylar alıansyn qurý bastamasy úshin Elbasyna alǵys bildirdi. Onyń aıtýynsha: «Biz adamzatty ólim soǵysy qaýpinen birjola aryltý úshin qoldan kelgenniń bárin jasaýymyz kerek. Budan mańyzdy maqsat joq».
MAGATE-niń burynǵy bas dırektory, álemdik Nobel syılyǵynyń laýreaty Mohammed El-Baradeı Elbasy bastamasynyń tabysty júzege asatynyna senim bildire otyryp: «Prezıdent Nazarbaev aıtqandaı: «sene bilý - bul jarty joldan ótý», bizdiń barlyǵymyz osyǵan senemiz dep oılaımyn»- dedi.
Bedeldi saıasatker Tuńǵysh Prezıdenttiń ıadrolyq saladaǵy barlyq burynǵy jobalary men bastamalarynyń qajettiligin erekshe atap ótti. Onyń aıtýynsha, «Qazaqstannyń 2019 jyly jumys isteı bastaǵan MAGATE-niń tómen baıytylǵan ýran bankin óz jerinde ornalastyrý usynysy búkil álemdik qoǵamdastyq úshin kópten kútken oqıǵa boldy».
Nobel syılyǵynyń taǵy bir laýreaty, «ıAdrolyq qarýdy joıý jónindegi halyqaralyq naýqannyń» (ICAN) atqarýshy dırektory Beatrıs Fın Qazaqstannyń ıAdrolyq qarýǵa jan-jaqty tyıym salý týraly shartty ilgeriletýdegi erekshe rólin aıqyndady. Osy turǵyda ol: «Osy Shartty kúshine engizý protsesine qatysatyn jetekshi elderdiń biri bola otyryp, Qazaqstannyń osy Shart boıynsha jasaǵan keremet jumysyn taǵy da bir ret atap ótkim keledi», - dep málimdedi.
Sessııa jalǵasynda Norvegııalyq Nobel komıtetiniń múshesi Asle Toıe Qazaqstannyń ıadrolyq qarýdy taratpaý jáne jahandyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý isindegi deldaldyq róliniń negizgi mańyzdylyǵyn eske saldy.
«Meniń oıymsha, Qazaqstan usynǵan máselelerdiń mańyzy zor. Bul eldiń musylman álemi men Batys, Reseı men Qytaı arasyndaǵy baılanystyrýshy býyn retinde áreket etýge daıyndyǵy kóńilge úmit uıalatady. Qazaqstan BUU Qaýipsizdik Keńesiniń múshesi bolǵan kezde biz buǵan kóz jetkizdik», - dedi Asle Toıe.
Angela Keın , Halyqaralyq beıbitshilik ınstıtýtynyń (IIP) Vıtse-prezıdenti, BUU Bas hatshysynyń eks-orynbasary , «Qazaqstan Qaýipsizdik Keńesine tóraǵalyq etý kezinde asa mańyzdy ról atqarǵanyna nazar aýdardy . Qazaqstannyń bul máseleni qoldaýynsyz jáne myqty moraldyq bedelinsiz, dál qazir biz bul dóńgelek ustel basynda otyrmas edik».
Shaqyrylǵan spıkerlerdiń sózderin qorytyndylaı kele, Madrıd klýbynyń prezıdenti jáne Slovenııanyń eks-prezıdenti Danılo Tıýrk: « Qazaqstan - salystyrmaly túrde shaǵyn el bola otyryp basynan bastap batyl dıplomatııalyq bastamasynyń arqasynda táýelsizdikke qol jetkizgen memlekettiń tamasha úlgisi, osyny baǵalaǵan jón «, - dep atap ótti.
Ulybrıtanııada tanymal «FIRST» baspasy shyǵarǵan Brıtan-Qazaqstan qoǵamynyń tóraǵasy Rýpert Gýdmannyń «Ult atasy: Álem adamy. Kóshbasshylyq tarıhy» kitabynyń tusaýkeseri konferentsııanyń taǵy bir mańyzdy oqıǵasy boldy.
Avtor óz eńbeginiń tusaýkeserinde: «Men Táýelsizdik alǵannan keıin birden Qazaqstanǵa alǵash ret kelip, Tuńǵysh Prezıdenttiń basshylyǵymen el basynan ótkergen shyn mánindegi erekshe ózgeristerge kýá boldym», - degen bolatyn.
Avtordyń pikirinshe, Nursultan Nazarbaev «ıadrosyz álemniń naǵyz qorǵaýshysy» bolyp tabylady.
«Osy kitapty jaza otyryp, men bul shyn máninde ıadrolyq synaqtarǵa baılanysty óz halqynyń basynan ótkergen qorqynyshty tájirıbesi búkil adamzat úshin eskertý sıgnaly bolýy kerek dep senetin adamnyń shynaıy mıssııasy ekenin túsindim. Bul habarlama, meniń oıymsha, qazir ótken konferentsııanyń barysynda taǵy bir ret anyq jáne aıqyn aıtyldy », - dep qorytyndylady Rýpert Gýdman.
Astana klýbynyń Konsýltatıvtik keńes músheleriniń JKA jumysyn ári qaraı qoldaý qajettiligi týraly álemdik kóshbasshylarǵa arnalǵan Ashyq úndeýin (Open Call) qabyldaýy konferentsııanyń basty qorytyndysy boldy.
Jalpy, qatysýshylar quramynyń deńgeıi men pikirtalas sapasy boıynsha ótken konferentsııa 2020 jyly antııadrolyq saladaǵy eń eleýli álemdik is-sharalardyń birine aınaldy.
Ótkizilgen konferentsııa Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń orasan zor halyqaralyq bedelin, onyń bastamalary álemde keńinen qoldaýǵa ıe bolǵanyn taǵy da bir ret rastap, ıadrolyq qarýdan azat álem qurý kún tártibin jahandyq deńgeıde ilgeriletýge yqpal etýge sebepker boldy.