«Álemdi «aqparattyq soǵys» kezip júr» - baspasózge sholý
***
Keshe Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde Qarjy mınıstriniń eki birdeı orynbasary baspasóz máslıhatyn ótkizdi. Onda «Nurly Jol» baǵdarlamasyn qarjylandyrý men ony durys ıgerý máseleleri sóz boldy. Osy jaıt arqaý bolǵan maqala «Egemen Qazaqstan» gazetiniń senbilik nómirinde «Qarjy sektorynda tekserý qatań» degen taqyryppen berildi. Basylymnyń jazýynsha, «Nurly Jol» baǵdarlamasy aıasynda Ulttyq qordan osy jylǵa 686 mlrd. teńge bólinedi eken. «Baǵdarlamanyń bıýdjettik qarjylandyrý kólemi 423,5 mlrd. teńgeni quraıdy. Bıýdjettik qarjylandyrý búginde bastalyp ta ketti. Tipti 23 mlrd. teńge ıgerilip te boldy. ıAǵnı, ol qarajat respýblıkalyq deńgeıdegi avtojoldardy salý jumystaryna baǵyttaldy. Negizi, ınfraqurylymdyq jobalarǵa - 207,8, qurylys jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵyn damytýǵa - 112,5, al halyqaralyq qarjy uıymdarymen birlesken jobalarda Qazaqstannyń úlesin qarjylandyrýǵa - 39,2, agro¬ónerkásip keshenin qoldaýǵa - 20, mektepter salýǵa - 17,3, «Balapan» baǵdarlamasyna 12,7 mlrd. teńge qarastyrylǵan. Bularmen birge, JOO-lar men ǵylymı mekemelerdiń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn qalyptastyrý isine - 8, al geologııalyq barlaý jumystaryn júzege asyrýda 6 mlrd. teńge ıgerilmek», - dedi Qarjy vıtse-mınıstri Rýslan Dálenov. Basylymnyń jazýynsha, baspasóz máslıhatynda buqaraǵa jaǵymdy jańalyq ta aıtyldy. Úkimet avtokólik satyp alý úshin qazaqstandyqtarǵa jeńildetilgen nesıe berýge qarjy bólmek kórinedi. «Elimizdiń azamattary jeńildetilgen nesıemen tek otandyq kólikterge qol jetkize alady. Onyń mólsherlemesi 3 paıyzdan aspaıdy jáne 3-5 jyl merzimge negizdelgen. Nesıe teńgemen ǵana beriledi. Bul maqsatqa 15 mlrd. teńge bólinedi. Bul qarjy shamamen 4-6 myń avtokólikti satyp alýǵa jetedi dep oılaımyz», - dedi R.Dálenov.
«Keshe Qazaqstan prezıdenttigine kandıdat Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń Respýblıkalyq qoǵamdyq shtaby músheleriniń el óńiri boıynsha úgit-nasıhatynyń sapary bastaldy. Olardyń birinshi kezekte Qaraǵandy oblysyna barýynyń sımvoldyq mańyzy erekshe. Óıtkeni, Elbasynyń eńbek joly tap osy óńirden bastaý alǵan bolatyn», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti. Basylymnyń jazýynsha, qaraǵandylyqtar Nursultan Ábishuly Nazarbaevqa ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq baǵdarlamany jedeldetkeni úshin alǵystaryn bildirdi, tek sońǵy 5 jylda ǵana onyń sheńberinde oblysta 59 kásiporyn iske qosylyp, 5000 jumys orny quryldy.
***
Astanada ótken Qazaqstan, Reseı jáne Belarýs prezıdentteriniń resmı basqosýynda, Reseı basshysy Vladımır Pýtın ortaq valıýta jaıyn oılastyrý usynysyn bildirdi. Onyń aldynda ǵana Májilis depýtaty, Halyqaralyq ister, qorǵanys jáne qaýipsizdik komıtetiniń basshysy Máýlen Áshimbaev: «Reseıde bolǵan devalvatsııaǵa, olardyń taýarlarynyń bizdiń naryqtaǵy arzandyǵyna baılanysty bizdiń taýarlardyń básekelestigine áser etetin faktorlar bar. Qazirgi zamanda osyny talqylaý kerek, osyny sheshý kerek. Sondyqtan qazirgi ýaqytta ortaq bir valıýtany talqylaý eshqandaı perspektıvasy joq dep túsinemin», degen bolatyn. Osy oraıda «Aıqyn» gazeti Qoǵamdyq saıasatty zertteý ortalyǵynyń dırektory, ekonomıst Merýert Mahmýtovanyń oılarymen bólisken. Basylym tilshisiniń saýaldaryna tushymdy jaýap bergen ol: «Bizge ortaq valıýta engizýdiń qajeti joq. Ásirese, búgingideı reseılik valıýta quldyrap jatqanda paıdasy emes, zııany kóp. Bul máseleni 2014 jyldyń naýryz aıynda Reseıdiń birinshi vıtse-premeri Igor Shývalov kóterip, «2016 jylǵa deıin ortaq valıýta engizemiz» dep aıtqan bolatyn. Mine, bıyl Pýtın de sol máseleni qaıta kóterip otyr. Pýtınniń «ortaq valıýtany iske qosý úshin is-sharalar uıymdastyrý kerek» degen sózi orynsyz», - deıdi. Sonymen qatar ol suhbat barysynda evro baǵasy túsip, Eýropanyń basqa elderge shyǵaratyn eksporty ulǵaıǵanyn atap ótken. «Sondyqtan bul jaǵdaı Eýropanyń ózine de, bizge de paıdaly. Evronyń tómendeýinen qorqatyndaı dáneńe joq. Eýropa elderi - Qazaqstan úshin mańyzdy saýda seriktesi. Mundaı jaǵdaıda Qazaqstanǵa ákelinetin Eýropanyń taýarlary arzandaıdy. Bizde depozıtti eshkim evromen salmaıdy, sondyqtan onyń halyqqa zııany joq. Kerisinshe, Eýropaǵa saıahat jasaý, ol jaqtan bilim alý burynǵyǵa qaraǵanda arzandaıdy», - deıdi ekonomıst. Suhbat « Evronyń tómendeýinen qorqatyndaı dáneńe joq» degen taqyryppen berilgen.
«Búgingi kúni álemde aqparattyq soǵys aldyńǵy qatarǵa shyqty. Shyndyǵy sol, qaı eldiń aqparat tartýda múmkindigi mol, sol el jeńimpaz deýge bolady. Nege deseń, BAQ arqyly bir tulǵany ne bolmasa bir memleketti jamandap, búkil álemdi soǵan qarsy qoıýǵa bolady», - dep jazady «Aıqyn» gazeti senbilik sanyndaǵy «Álemdi «aqparattyq soǵys» kezip júr» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, sodan bolar qazir barlyq memleket óziniń aqparattyq qaýipsizdigine úlken mán bere bastady. Tipti qaıbiri BAQ-ty qarý retinde ózge elderge jumsaýda. Osy aptada «AQSh Reseı jáne «Islam memleketi» tobynyń aldynda aqparattyq soǵysta jeńiliske ushyrady» dep málimdedi amerıkalyq 30-ǵa tarta sarapshy. «Halyqaralyq habar taratatyn BBG ortalyǵy dırektorynyń orynbasary Djeffrı Trımbla Reseı shetelderde ózin nasıhattaý úshin jylyna 400-500 mıllıon dollar bóletindigin, al Qurama Shtattary nebári 20 mıllıonnyń kóleminde ǵana qarjyny talǵajaý qylatynyn tilge tıek etti. «Osynyń kesirinen, AQSh aq¬parattyq soǵysta álsizdigin tanytýda» desedi sarapshylar. Asa zor resýrstarǵa ıe alyp el AQSh Reseı aldynda dármensizdik kórsetip jatqanda, ózgelerge ne joryq?», - dep jazady maqala avtory.
***
«Osakarov aýdanyna qarasty Chapaev aýyldyq okrýgynyń ákimi Janbolat Qurmanov ózine yńǵaıly jumys kestesin jasap alǵan», - dep jazady «Ekspress K» gazeti búgingi nómirindegi «100 dneı odınochestva» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, aýyl turǵyndary sheneýniktiń 100 jumys kúninde ákimdikke ne bári on-aq ret kelgendigin sanap otyrǵan. Osyǵan oraı ákimniń mundaı qylyǵyna kóńili tolmaǵan turǵyndar oblystyq tártiptik keńeske aryzdanǵan. 150-ge jýyq turǵyny bar Chapaev aýylynda ne dúken, ne medıtsınalyq beket joq, tipti avtobýsta kelmeıdi. Búkil aýyl turǵyny aýyz sýdy bir qudyqtan alyp otyr. ıAǵnı, aýyl turǵyndarynyń problemasy shashetekten. Al jergilikti bılik jumys isteýge nıetsz. Aýyl ákimi Janbolat Qurmanov jumysyna kelmeıdi desek te bolady. Chapaevtyqtar bastyqty qaı kúni kórgenderin arnaıy jazyp ta otyrady. Óıtkeni aýyl ákimi basqa eldi mekende turady eken. Toqeteri ákim isin qaraǵan tártiptik keńes oǵan qatań sógis berip, eki apta ishinde Chapaev aýylyna kóship kelýge mindettegen.