Álemde kópuryqty júktilik sany ósip keledi
Koronavırýstyń taralýyna baılanysty shekteýler aıasynda sońǵy birneshe jylda EKO (ekstrakorporaldy uryqtandyrý) sııaqty protsedýralar sany tómendedi.
AQSh, Frantsııa, Ońtústik Koreıa, Qytaı jáne Túrkııada medıtsına jolynda shekteýler alynyp tastalǵannan keıin kópuryqty júktilik sany ósip jatyr. Ulybrıtanııada bul kórsetkish tómendegen.
Oksford ýnıversıtetiniń «Adam reprodýktsııasy» jýrnalynda jarııalanǵan zertteýde 165 elde 2010-2015 jyldary egiz balalarǵa aıaǵy aýyr áıelder kórsetkishi týraly derekter jınalǵan. Bul derekter 1980-1985 jylǵy sandarmen salystyryldy. Zertteý kórsetkendeı, 1980 jyldary álemde egizderdiń dúnıege kelýi úshten birge artqan, ıaǵnı 1000 balanyń 9,1-12 jaǵdaıy tıesili.
Túrkııa statıstıka ınstıtýtynyń (TUIK) málimetinshe, 2019 jyly ár týǵan balanyń 3,1 protsenti kópuryqty boldy. Onyń 96,4 protsenti – egizder, 3,4 protsenti – úshem jáne 0,2 protsenti – tórtem jáne odan kóp.
2019 jyly 3,1 paıyzdy quraıtyn kópuryqty týý koeffıtsıenti 2020 jyly 2,9 protsentke deıin tómendedi. Ol 2021 jyly qaıta 3,1 protsentke deıin ósti.
Osy málimetterge sáıkes, 2022 jyly 1 mıllıon 35 myń 795 dúnıege kelgen sábıdiń 3,2 pprotsenti kópuryqty náreste.