ÁLEM APTA ІShІNDE: Ystambuldaǵy jarylys «DAISh-tyń» kezekti shabýyly ma?
«Altyn globýs» ıegerleri belgili boldy
Ótken jeksenbi kúni Los-Andjeleste «Altyn globýs» kınosyılyǵyn tabys etý saltanatty sharasy ótti. «Altyn globýs» syılyǵy Gollıvýdte akkredıttelgen shetel jýrnalısteri belgileıtin kınofılmder men televızııalyq kartınalar úshin 1942 jyldan bastap berilip keledi. Qaýymdastyqta álemniń 55 elinen 90 reporter bar.
Birden aıta keterligi, rejısser Alehandro Gonsales Inıarrıtýdyń «Vyjıvshıı» fılmi eń kóp syıly músinshege ıe boldy. Saltanatty shara barsańynda barlyq kıno synshylary dál osy týyndyny «Úzdik dramalyq fılm» atalymynyń jeńimpazy dep ataǵan bolatyn. Olardyń boljamy qıys ketpedi. Týyndy úsh nagradaǵa, onyń úshinde úzdik rejıssýra jáne úzdik akter (Leonardo Dı Kaprıo) atalymdarynda da jeńimpaz boldy.
Bul kıno týyndy aıýdyń shabýylynan aýyr jaraqat alǵan ańshy Hıý Glasstyń ómirinen syr shertedi. Ony joldastary ormanǵa tastap ketip, tipti kóz aldynda týǵan ulyn pyshaqtap óltiredi ári ózin Amerıkanyń Jabaıy batysynyń en dalasynda ólim aýyzynda qaldyryp ketedi. Osydan keıin basty keıipker kek qaıtarý úshin alǵa umtylyp, qatal tabıǵat synynan, jaýlyq pıǵyldaǵy úndis taıpalarynyń qýǵynynan sytylyp shyǵady.
Al Rıdlı Skottyń «Marsıanın» týyndysy «Úzdik mıýzıkl nemese komedııa» atalymynda «Altyn globýsqa» ık boldy. Sondaı-aq, fılmniń basty rólin somdaǵan Mett Deımon da úzdik akterlik sheberligi úshin osy syılyqqa laıyq den tanyldy.
Bul sanatqa sondaı-aq, Stıv Karell men Krıstıan Beıl («Igra na ponıjenıe»), Al Pachıno («Vtoroı shans») jáne Mark Rýffalo («Beskonechno belyı medved») usynylǵan bolatyn. Deımonnyń bul jetinshi nomınatsııasy jáne «Altyn globýstaǵy» ekinshi jeńisi
Úzdik áıel rólindegi nagrada «Komnata» fılminde basty rólde oınaǵan Brı Larsonǵa buıyrsa, «Úzdik komedııalyq aktrısa» atalymynda «Djoı» fılmine túsken Djennıfer Loýrenske berildi.
Al úzdik stsenarıı atalymynda «Altyn globýs» Apple kompanııasynyń negizigi qalaýshy jaıly túsirilgen «Stıv Djobs» fılmi úshin Aaron Sorkınge tabystaldy. Osy fılmge túsken Keıt Ýınslet «Ekinshi plandaǵy úzdik aktrısa» atalymynda músinshege ıe boldy. Munan bólek, Sılvestr Stallone óziniń akterlik mansap jolynda alǵash ret «Altyn globýs» alyp otyr.
«Qortyqty» qaqpanǵa túsirý
«Altyn globýs» syılyǵyn tabys etýden bir kún buryn Meksıkada álemdegi eń iri esirtki tasymaldaýmen aınalysatyn toptyń basshysy Qortyq laqap atymen tanymal esirtki barony Hoakın Gýsman ustaldy.
Ony ustaý barysynda arnaıy jasaq ony qorǵaǵan oqqarlarmen qarý qaqtysqa deıin bardy. Arnaıy jasaq 5 qylmyskerdi jer jastandyryp, birnesheýin tutqynǵa aldy. Sonymen qatar, kóptegen qarý-jaraq tárkiledi.
Gýsman qolǵa túskennen keıin áskerı tikushaqpen Mehıko shtatyndaǵy Altıplano túrmesine jetkizildi. Este bolsa, 2015 jyldyń shilde aıynda dál osy túrmeden Qortyq on metrlik tereńdikte qazylǵan 1,5 shaqyrymdyq jer asty jolymen qashyp ketken edi.
Qylmyskerdiń ustalýyna oraı el prezıdenti Enrıke Penıa Neto óziniń «Tvıtterdegi» shaǵyn blogyna «Mıssı oryndaldy: biz ony ustadyq», dep jazba qaldyrdy.
Hoakın Gýsman álemdegi baı adamdardyń biri jáne qylmys áleminde de bedeli óte joǵary. Ol jalǵyz ózi AQSh naryǵyna jetkiziletin esirtkini baqylaýynda ustap otyr. Onyń esirtki tasymaldaýdan túsetin jyldyq tabysy 323 mln. dollar kóleminde baǵalanǵan.
Aıta keterligi, Vashıngton Gýsmannyń Qurama Shtattarǵa ekstradıtsııalanýyn talap etýde. Eger ol AQSh-qa jetkizilse, onda birneshe júzdegen jylǵa bas bostandyǵynan aıyrylady.
Ataǵy jer jarǵan qylmysker qolǵa túskennen keıin onyń óz ómirbaıany boıynsha kıno túsirmek bolǵany anyqtaldy. Esirtki barony osy maqsatta tipti akterlermen jáne prodıýserlermen de baılanysqa shyqqan.
Ystambuldaǵy lańkestik
Seısenbi kúni Ystambuldyń tarıhı ortalyǵy Sultanahmet alańynda jarylystyń oryn alǵandyǵy týraly aqparat jeldeı esti. Buqaralyq aqparat quraldarynyń málimetterine sáıkes, jarylǵysh zatty germanııalyq týrıster alańnan ótip bara jatqan sátte lańkes-jankeshti iske qosqan.
Sál keıinirek áleýmettik jelilerde qaıǵyly oqıǵa oryn alǵan jerdiń sýretteri men vıdeosy tarala bastady. Jarylystyń qýatty bolǵany sonshalyq, taqaý mańda turǵan polıtsııa kóligi aýdarylyp qalǵan.
Osydan keıin el Premer-Mınıstri Ahmet Dáýitoǵly Syrty ister mınıstriniń jáne qaýipsizdik qyzmeti basshylarynyń qatysýymen shuǵyl jıyn ótkizdi.
Lańkestik áreketke baılanysty tergeý amaldary áli de júrgizilýde. Degenmen, Túrkııa bıliginiń habarlaýynsha, jankeshtiniń «DAISh» lańkestik tobymen baılanysy bar Sırııa azamaty ekendigi belgili.
Sońǵy málimetterge sáıkes, 11 adam qaza taýyp, 15 adam jaralandy.
Zardap shekken týrısterdiń basym bóligi Germanııa azamattary. Jarylystan qaza tapqandar men jaraqat alǵandar arasynda Qazaqstan azamattary joq.
Elbasy Túrik Respýblıkasynyń Prezıdenti Rejep Taıyp Erdoǵanǵa Stambýl qalasynda bolǵan terrorlyq aktige baılanysty kóńil aıtý jedelhatyn joldady.
«Búginde terrorızm búkil adamzatqa úlken qater tóndirip otyr. Bul zulymdyqty tek kúsh-jiger jumyldyrý arqyly ǵana jeńýge bolady. Qazaqstan beıbit ómir men elderimizdiń qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin zamanaýı syn-qaterlerge qarsy kúres jolynda Túrkııamen tyǵyz yntymaqtastyqty jalǵastyrýǵa daıyn», - delingen jedelhatta.
Nursultan Nazarbaev qaza bolǵandardyń týystaryna Qazaqstan halqynyń jáne jeke óziniń atynan kóńil aıtty, sondaı-aq zardap shekkenderdiń tezirek saýyǵyp ketýine tilektestigin bildirdi.
Sondaı-aq, kóńil aıtý jedelhaty Túrik Respýblıkasynyń Stambýl qalasynda bolǵan terrorlyq akt saldarynan nemis azamattarynyń qaza tabýyna baılanysty Germanııa Federaldyq kantsleri Angela Merkelge joldandy. Jedelhatta qaıǵyly oqıǵa týraly habardy Elbasynyń zor kúızelispen qabyldaǵany aıtylǵan. «Qazaqstan jahandyq qaýipsizdikke qater tóndiretin terrorızm men ekstremızmniń kez kelgen túrin aıyptaıdy jáne búkil halyqaralyq qoǵamdastyqtyń oǵan qarsy kúresin qoldaıdy», - delingen jedelhatta.
Nursultan Nazarbaev Qazaqstan halqynyń jáne jeke óziniń atynan A.Merkelge, qaza bolǵandardyń týystary men jaqyndaryna, sondaı-aq búkil Germanııa halqyna shyn nıetpen kóńil aıtty.