ÁLEM APTA ІShІNDE: UQShU shalys basty. Ortalyq Azııadaǵy kúsh balansy ózgerýde
Belgili bolyp otyrǵandaı, ótken aptada Ózbekstannyń Syrtqy ister mınıstrligi Máskeýdegi Ujymdyq qaýipsizdik shart uıymynyń hatshylyǵyna nota jiberdi. Onda respýblıkanyń uıymdaǵy óz qyzmetin toqtatatyndyǵy aıtylǵan edi. Bul aqparatty beısenbi kúni Ózbekstan Respýblıkasynyń úkimeti de qýattady. Degenmen mundaı sheshimge ne úshin baryp otyrǵandyqtaryn basyn ashyp, túsindirer emes.
Birqatar derekkózderiniń málimetterine sáıkes, resmı Tashkentti óńirdegi qaýipsizdiktiń jalpy saıasatyn qalyptastyrý jáne úshinshi eldermen qarym-qatynas máseleleri boıynsha UQShU-ǵa múshe elderdiń kózqarastary júıesiniń qalaı qalyptasatyndyǵy oń jambasyna kelmeıtin kórinedi. Al ózbek sarapshylarynyń atap ótýinshe, osy áskerı-saıası bloktyń aıasynda júzege asyrylatyn bastamalar barlyq áriptesterdiń zamanýı jáne tónip kele jatqan qaýip-qaterlerdi baǵalaýda birdeı ólshemmen baǵalaýyn talap etedi. Keıde bireýlerdiń daqpyrtpen qaýiptenýi ne bolmasa qorqýy basqa áriptesterimen syrtqy saıası baılanystardyń damýyna tejeý bolady. Buǵan qosa, keıbir bastamalar, tipti eldiń strategııalyq salasyn (máselen, ulttyq qorǵanys) bir tarapqa jónsiz táýeldi etip qoıýǵa da qaýqary jetedi, dep sanaıdyolar.
UQShU týy astynda uıymdastyrylatyn túrli ujymdyq bitimgerlik jobalar da Tashkenttiń uıymnan aıaǵyn tartyp, synı kózben qaraýyna aıtarlyqtaı úles qosyp otyrǵandyǵy da shyndyq. Ózbekstan shuǵyl áreket etý ujymdyq kúshin qurý bastamasyn qoldamady ári onyń oqý-jattyǵý jıynyna qatysýdan da únemi syrtta qalyp keledi. 2010 jyly Bishkekte ótken kezekti tóńkeristen jáne Osh qalasyndaǵy oqıǵalardan keıin Tashkent úshin bul másele odan saıyn qyshyma qotyrǵa aınalǵan edi.
Sońǵy 2 jyldyń ishinde UQShU-nyń qyzmeti barynsha jandanyp, keńeıe túsken bolatyn. Endigi ýaqytta bul tek qana áskerı alıans emes -lańkestikpen, ekstremızmmen, esirtki tasymalymen, zańsyz kósh-qonmen kúrestegi ózara is-qımyl damýda, aqparattyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý jáne tótenshe oqıǵalar barysynda sharalardy júzege asyrý baǵytyndaǵy birlesken jumystar júrgizilýde.
Biraq ta túsinispeýshilikterdiń áli kúnge deıin bar ekendigi jasyryn emes. Ótken jyldyń jeltoqsanynda ótken UQShU sammıti qurǵaq ýádesi mol sheshimdermen aıaqtalǵan bolatyn. Sol kezde alqaly jıynǵa qatysýshy elder UQShU-ǵa múshe elderdiń aýmaǵynda sheteldiń áskerı nysandary uıymǵa qatysýshylardyń barlyǵynyń kelisiminen keıin ǵana bola alady degen sheshim qabyldaǵan edi. Biraq ta ýaqyt kórsetip otyrǵandaı, bul qujatty birde bir el ulttyq deńgeıde ratıfıkatsııalaǵan joq. Buǵan qosa, osy kóktemde bul másele Máskeýge qatysty kinálaýdyń basty sebebi bolǵan edi. ıAǵnı bul bastamany barynsha belsendi qoldap júrgen Reseıdiń ózi keıde ony elemeı otyr. Óıtkeni uıymdaǵy basqa áriptesteriniń kelisiminsiz-aq Kreml Aýǵanstandaǵy NATO kúshteri úshin Ýlıanovskide tranzıt beket ashýǵa umtylyp otyr.
Degenmen de UQShU-dan Ózbekstannyń shyǵý múmkindigi saıasat pen qaýipsizdik salasynda mamandanǵan halyqaralyq sarapshylar talqylaýynyń basty taqyrybyna aınalyp otyr. Reseılik sarapshylar Tashkent osylaısha moınyndaǵy qamyttan arylýǵa nıet tanytyp otyr ári osy arqyly taıaý aralyqta amerıkandyq áskerı baza úshin respýblıka esigin aıqara ashpaq degen pikirler bildirip otyr.
AQSh úshin Azııadaǵy strategııalyq mańyzdy elde bolý máselesi 2014 jyly Aýǵanstannan áskerin shyǵarǵannan keıin barynsha ózekti bola túsetindigi aıqyn. Degenmen, qazirdiń ózinde Ózbekstan Soltústik taratý bóligi atalatyn jer arqyly NATO-nyń júkteri men áskerin tasymaldaýda mańyzdy rólge ıe bolyp otyr. Buǵan deıin Alıanstyń negizgi júkteri Aýǵanstanǵa Pákistan arqyly jóneltiletin. Alaıda AQShtyń Áskerı-áýe kúshteri qatelikke boı aldyryp, jergilikti turǵyndardy qyryp salǵannan keıin jetkizý týraly áskerı kelisim kúshin joıǵan bolatyn, bul kelisimdi qalpyna keltirýge talpynys áli de naqty nátıje berer emes.
2005 jyly ándijan tártipsizdigi kúshpen basyp-janshylǵannan keıin Batys Ózbestanmen aradaǵy kez kelgen yntymaqtastyqqa shekteý qoıǵan bolatyn. Qazirgi jaǵdaı aıtarlyqtaı ózgerdi - Aq úıde úshinshi jyl demokrattar meken etýde, ári Tashkent te syn tezine iligýge eshqandaı múmkindik berer emes. Búginde AQSh bastaǵan NATO elderi halyqaralyq quqyq qorǵaý uıymdarynyń aryz-shaǵymdaryna kóz juma qaraýǵa ári baılanystardy barynsha belsendi damytýǵa daıyn. Mundaı marhabbattyq tanytýdyń astarynda elde batystyqtardyń turaqty bolýy týraly máseleniń sońǵy maqsaty da bolýy múmkin. Ony ýaqyt kórsetedi.
Este bolsa, buǵan deıin de Ózbekstan UQShU qamqorlyǵynan bas tartyp, alaıda araǵa biraz ýaqyt sala óz kelip qaıta bas suqqan bolatyn. Múmkin, resmı Tashkent uıymǵa ekinshi márte múshe bolý kezinde ózderiniń syrtqy saıası múmkinshilikterine barynsha shekteý jasaıtyn qadamdar barynsha mol boldy ári respýblıkaǵa eshqandaı paıda ákelmedi dep sanaıtyn da shyǵar. Eldiń óńirlik keýdemsoqtyǵyn esepke alar bolsaq, onda mundaı sońǵy sheshimderdiń túp-tórkininde dál osyndaı ýáj jatqany anyq.
Alaıda, Tashkenttiń qarsy jaqty kóndirýge baǵyttalǵan dıplomatııalyq qadamy arqyly Reseı tarabynan óz úshin mańyzylyǵy joǵary praktıkalyq qadamdardy saýdaǵa salǵysy kelip otyrǵandyǵyn joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. Munyń biri ekonomıkalyq qoldaýǵa qatysty bolýy mindetti emes. Bul rette aıta keterligi, Reseı Tájikstanda shaǵyn jáne orta sý elektr stansylary kaskadynyń qurylysyna kómek berýden bas tartyp, ózbek eline jaqsy syılyq jasap otyr. Óıtkeni, ózbek taraby birneshe jyldyń júzi boldy, atalǵan nysandardyń qurylysy elge keletin sýdyń kólemin azaıtady dep qarsylyq tanytýda.
Sóz sońynda aıtarymyz, Ózbekstannyń uıymnan shyǵýy týarly máseleniń sheshim tabýyna ýaqyt jetkilikti. Uıymnan kez kelgen músheniń shyǵý rásimi belgili bir ýaqyt kezeńin (Uıymnyń jarǵysyna sáıkes el óziniń shyǵatyndyǵyn jarty jyl buryn eskertýi qajet) qajetsinedi. Sondyqtan da Ózbekstan men basqa da qatysýshy elderdiń bir-birimen jaqyndasý núktesin taba alady degen paıymdy esepten alyp tastaýǵa ázirshe erte. Al óńir elderiniń ortaq ustanym qalyptastyrýy úshin áleýetteri jetkilikti. Tek teń ári ózara tıimdi áriptestikti damytýǵa nıet tanytsa bolǵany.