Aldymen «qara qaǵaz» kelip, artynan ózi aman oralǵan ardager
Nurahmet Kósherbaev 1898 jyly Almaty oblysy Panfılov aýdany Aıdarly aýylynda dúnıege kelgen. At jalyn tartyp azamat atanǵan soń osy óńirdegi «Eńbekshi» sharýashylyǵynda, odan keıin Kaganovıch atyndaǵy kolhozdyń aýyl sharýashylyǵy salasynda qarapaıym kolhozshy bolyp eńbek etedi. Ekinshi dúnıejúzilik soǵys bastalyp, 1941 jyly 1 qarashada el qorǵaýǵa attanǵan. Biraz ýaqyt áskerı daıarlyqtan ótken soń 1942 jyldyń qysynda 313-shi atqyshtar polkiniń quramynda jaýǵa qarsy alǵash ret shaıqasqa kiredi.
Tarıhtan belgili, Kýrsk doǵasy úshin bolǵan urys – ekinshi dúnıejúzilik soǵystaǵy eń qandy shaıqastardyń biri. Osy ataqty qan maıdannyń naǵyz qyzǵan kezinde erjúrek qarýlastary qatarynda Nurahmet Kósherbaev ta aıaýsyz aıqasady. Dál osy urystan soń 1943 jyly 13 qańtarda zaıyby Jumash apaı «Kósherbaev Nurahmet nemis-fashıst basqynshylaryna qarsy kúreste erlikpen qaza taýyp, Kýrsk qalasynyń janyndaǵy Terbýha selosynda jerlendi» degen qaraly habar jazylǵan qaǵaz alady. Alaıda, araǵa edáýir ýaqyt ótkende «Qosaǵymnan aıyryldym» dep qaıǵydan qan jutyp júrgen jubaıyna Nurahmet atanyń tikeleı ózinen «Amanmyn. Gospıtaldan jazylyp shyǵyp, qaıtadan qanquıly jaýǵa qarsy attanyp baramyn» degen habar jetedi.
Sóıtse, Kýrsk qalasy mańyndaǵy keskilesken soǵys kezinde sovet áskerleri «Ólispeı berispeımiz» dep janqııarlyqpen shaıqasyp, negizgi kúsh jetkenshe óz pozıtsııalaryn qorǵap turǵan eken. Keıinirek kelgen jaýyngerler qandy qasapqa túsken qarýlastaryn shetinen baýyrlastar zıratyna jerleýge kirisedi. Kenet, olardyń denelerin jer qoınyna bere bastaǵanda bireýi kezdeısoq qazaq sarbazynyń bolar-bolmas qana demi bar ekenin baıqap qalady. Dereý selodaǵy gospıtalǵa aparady. Sodan uzaq ýaqyt emdelip shyqqan batyr atamyz qaıtadan sapqa turyp, qas dushpannan kek qaıtarý úshin qolyna qarýyn qaıta alady. Sóıtip, odan keıin de talaı shaıqastarǵa qatysyp, marshal Konevtiń basqarýyndaǵy ásker quramynda Kýrsk, Orel, Kalych qalalalaryn jaýdan azat etýge qatysady. Jeńisti Berlın qalasynda qarsy alyp, 1945 jyldyń kúzinde týǵan elge aman-saý oralady.
Qan maıdanda qaharmandyǵymen tanylǵan atamyz beıbit eńbekte de belsendiligimen tanyldy. Uzaq jyldar boıy eki márte Sotsıalıstik Eńbek Eri N. N. Golovatskıı basqaratyn ataqty «Oktıabrdiń 40 jyldyǵy» kolhozynda jemisti eńbek etip, aýyl sharýashylyǵy salasynda el baılyǵyn eselep arttyrýǵa zor úles qosty. Surapyl soǵystaǵy eren erligi úshin omyraýyna taǵyp oralǵan «Qyzyl juldyz» ordeni men «Erligi úshin» medaline eseli eńbegi úshin nagradtalǵan kóptegen marapattary qosyldy. Atap aıtqanda, Eńbek Qyzyl Tý ordenimen nagradtalyp, birneshe medalmen marapattaldy. Qurmet gramotalary men zattaı syı-sııapattary da jeterlik.
Tolarsaqtan qan keship, soǵysta júrgen kúıeýin tabandylyqpen tosqan Jumash apa da tylda qajyrlylyqpen eńbek etti. Soǵys bitken soń da ózi ósken sharýashylyqtyń san salaly jumysyn tabysty júrgizýge kóp eńbek sińirdi. «Eńbek ardageri» medalimen nagradtaldy.
Osylaısha ómirdiń talaı-talaı «tar jol, taıǵaq keshýinen» abyroımen ótken Nurahmet ata men Jumash apanyń ózderi bul kúnde baqılyq bolsa da bes ul, eki qyzy men olardan taraǵan urpaqtary ataq-dańqtaryna daq túsirgen emes. Egemen elimizdiń túkpir-túkpirinde, tipti shet elderde halyq sharýashylyǵynyń san alýan salasynda tabysty qyzmet etip júr. Ardager atasy men apasynyń rýhtaryna árqashan quran baǵyshtap, esimderin erekshe maqtanyshpen eske alyp turady.
Avtory: Nurádil Begimbet