Aldaǵy úsh jylda zeınetaqynyń ortasha mólsheri qandaı bolady

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - QR Qarjy mınıstrligi 2019-2021 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjetti tanystyrdy, dep xabarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Mınıstrdiń mindetin atqarýshy Berik Sholpanqulovtyń aıtýynsha, úsh jylda áleýmettik salaǵa 15,4 trln teńge bólinedi. Atalǵan shyǵystardyń basym bóligi - áleýmettik kómek qarjysy.

«Jalpy, úsh jyl ishinde áleýmettik qamsyzdandyrýǵa 9,5 trln teńge bólinedi. Sonyń ishinde 2019 jylǵa 3 trln teńge josparlanǵan. Bunyń barlyǵy - áleýmettik tólemder. Ol aqshaǵa zeınetaqy men járdemaqy tólenedi. Sonyń nátıjesinde kelesi jyly zeınetaqynyń mınımaldy mólsheri 36 108 teńge, al bazalyq zeınetaqynyń ortasha kólemi 27 732 teńge bolady. Osylaısha, 2019 jyldyń 1 qańtarynan bastap respýblıka boıynsha zenetaqynyń ortasha kólemi 87 243 teńgege deıin ósedi. Ol 5 728 teńgege artyq», -  dedi B.Sholpanqulov Parlament Májilisinde.

Aıta keteıik, búgingi otyrysta QR Ulttyq ekonomıka mınıstri Tımýr Súleımenov depýtattarǵa 2019-2023 jyldarǵa arnalǵan ekonomıkalyq damý boljamyn da tanystyrdy. 

«2019 jyly munaı baǵasynyń bir barreli 66,7 AQSh dollaryn quraıdy degen boljam bar. Osyny eskere otyryp, bazalyq stsenarııde munaıdyń baǵasy 60 AQSh dollary deńgeıinde alyndy. 2019 jyly jalpy ishki ónim 3,9 protsent deńgeıinde, al 2023 jyly 4,6 protsentke deıin ósedi. Atalǵan kezeńde jalpy ishki ónimniń ortasha jyldyq ósý qarqyny 4,2 protsent bolady degen boljam bar», - deıdi T.Súleımenov.

Onyń aıtýynsha, kelesi jyly nomınaldy jalpy ishki ónim 64,1 trln teńge bolsa, 2023 jylǵa deıin atalǵan kórsetkish 86,9 trln teńgege deıin ósedi. Osylaısha, jan basyna shaqqandaǵy jalpy ishki ónim 9,9 myń AQSh dollarynan 12,9 myń dollarǵa deıin ulǵaıady.

«Orta merzimdi perspektıvada ónim óńdeý, agroónerkásip, qurylys, kólik-logıstıka jáne qyzmet salasy ekonomıkalyq ósimniń negizgi qozǵaýshy kúshi bolady. Munaı óndirý kólemi 99 mln tonnaǵa deıin ósedi. Eksport kólemi 56,5 mlrd AQSh dollarynan 68,5 mlrd dollarǵa deıin artady. Al ımport 41,9 mlrd AQSh dollaryna deıin ulǵaıady. Ulttyq bank ınflıatsııanyń jyldyq kórsetkishin 2019 jyly 4-6 protsent deńgeıinde saqtaıdy. 2020-2023 jyly ol 3-4 protsentke deıin tómendeıdi», - dep atap kórsetti T.Súleımenov.

Seıchas chıtaıýt