Aldaǵy úsh jylda TMD elderiniń 5G ınternetke qosylý úlesi 9% jetedi - zertteý
Búginde kóptegen elde 5G engizý qarqyndy júrip jatyr, óz kezeginde kásipkerler men qoldanýshylar atalǵan baılanystyń artyqshylyqtaryn baǵalady.
Statista málimetterine sáıkes, Qytaı men AQSh 5G engizý boıynsha basqa elderden áldeqaıda ozyq. Búginde 5G ınterneti álemniń 652 qalasynda engizilgen.
Onyń 356 - Qytaı jáne 296 - AQSh qalasy.
5G ınternetin qosý boıynsha bes kóshbasshyǵa Fılıppın (98 qala), Ońtústik Koreıa (85 qala) jáne Kanada (84 qala) kirdi.
Úzdik ondyq qaratynda Ispanııa, Italııa, Germanııa, Ulybrıtanııa jáne Saýd Arabııasy bar.
Pandemııadan keıin 5G standartyn engizý ekonomıkany qalpyna keltirip, ósimge yqpal etýi múmkin. Osy oraıda atalǵan sektordyń birqatar taldaýshysy túrli statıstıka men boljamdardy keltiredi.
5G-ge kóshý ár elde ártúrli jyldamdyqpen júrip jatyr.
Mysaly, 2025 jylǵa qaraı damyǵan Azııa-Tynyq muhıty aımaǵynda 5G jelisin engizý - 64%, Soltústik Amerıkada - 63%, Qytaıda - 52%, Arab memleketterinde - 49%, Eýropada - 44% quraıdy.
Osylaısha, 5G engizý memleket damýynyń basymdyǵyna aınalyp otyr.
TMD elderinde 5G ınternetke qosylý úlesi 2025 jyldyń sońyna qaraı tek 9%-ǵa jetedi dep boljanýda. Bul baǵytta Qazaqstan da áleýetti.
Qazaqstanda 5G ınternetin qosýda mańyzdy qadamdar jasalyp jatyr. Ótken jyly jeltoqsanda respýblıkada 5G úshin radıojıilikterge aýktsıon ótkizildi.
Aýktsıon — jıilikterdi ádil bólýdiń jalpy álemdik tájirıbesi.
Aýktsıon gosreestr.kz saýda-sattyq aqparat alańynda uıymdastyryldy. Eshqandaı shekteýsiz, ashyq ótti.
Birinshi lot 3600-3700 MGts (100 MGts) radıojıilik dıapazonynda, ekinshisi 3700-3800 MGts (100 MGts) dıapazonynda usynyldy. Ár lottyń bastapqy baǵasy 1 761 225 000 teńgeni qurady.
Nátıjesinde №1 lottyń baǵasy 62,7 mlrd teńgege deıin ósti, al № 2 lottyń usynysy rekordtyq 93,4 mlrd teńgeni qurady.
Jeńimpaz «Ksell» AQ jáne «Tele 2» jáne «Altel» brendterimen tanymal «Mobaıl Telekom-Servıs» JShS oldy. Aýktsıonǵa taǵy bir uıaly baılanys operatory — Beeline qatysty, biraq kompanııa stavka jasaǵan joq.
Ótken aýktsıonnyń qorytyndysy boıynsha birneshe qorytyndy jasaýǵa bolady.
Birinshiden, Qazaqstanda mundaı aýktsıon birinshi ret ótkizilgenin jáne tıisinshe lottardyń bastapqy baǵasy barynsha tómen bolǵanyn atap ótken jón.
Sońǵy baǵanyń birneshe ese ósýi naryqtyq jaǵdaıda qalyptasqan ádil qundy kórsetedi.
Tıisinshe, ótken saýda-sattyq nátıjesin kelesi aýktsıonǵa negiz retinde alýǵa bolady.
Ekinshiden, qatysýshylar tarapynan usynylǵan baǵanyń ósimin baıqaımyz. Birinshi aýktsıonda soma 62,7 mlrd teńgeni, al ekinshisinde 93,4 mlrd teńgeni qurady. Bul naryq qatysýshylarynyń joǵary suranysyn kórsetedi.
Sonymen qatar, mundaı suranys radıojıilikterdiń ulttyq resýrsy shekteýli bolǵandyqtan týyndaıdy.
Sondyqtan da Tsıfrlyq damý mınıstrliginde atap ótkendeı, 5G/IMT besinshi býynynyń uıaly baılanysyn engizý jáne damytý úshin RJS jolaqtaryn bólýdi saýda-sattyq arqyly ótkizý týraly sheshim qabyldandy.
Úshinshiden, jıilikterge suranys 5G jelisiniń jahandyq damýymen jáne onyń bolashaǵymen baılanysty.
Aıta ketý kerek, aýktsıonnan alynǵan qarajat «Qoljetimdi ınternet» ulttyq jobasy aıasynda telekommýnıkatsııa salasyn damytýǵa baǵyttalady.
Bul joba úsh myńǵa jýyq aýyldy talshyqty-optıkalyq baılanys jelilerimen qamtamasyz etý, respýblıkalyq jáne oblystyq joldar boıynda «optıka», antenna-dińgek qurylystaryn salý jáne shalǵaı aýyldarǵa elektr energııasyn jetkizýdi kózdeıdi.
Foto: aa.com.tr