Aldaǵy úsh-tórt jylda abonentter úshin uıaly baılanys sharttary tıimdi bolady - R.Nurshabekov
atap aıtqanda GSM Qazaqstan/Ksell, «Activ», «Neo», «KaR-Tel» jelige ózara qosylý tólemin alyp tastaǵandyǵyn, sekýndtyq tarıfteý birligi men jańa tarıfterdiń engizilgendigin habarlap, súıinshilegen bolatyn. Operatorlardyń qyzmetin abonentter úshin neǵurlym qolaıly etý turǵysynda júrgizilip jatqan jumystar men osy baǵyttaǵy problemalar týraly QR BAM Baılanys jáne aqparattandyrý komıtetiniń tóraǵasy Rızat Nurshabekov aıtyp beredi.
- Rızat Rahatbekuly! Shalǵan qońyraýymyzǵa tutqanyń arǵy jaǵynda «Allo!», dep jaýap bergeni úshin budan-bylaı aqy tólemeıtinimiz qýantady. Biraq qosylý baǵasyn alyp tastaýǵa úlgermeı jatyp, keıbir uıaly baılanys operatorlary, mysalǵa, «Neo» sóılesýdiń alǵashqy mınýtynyń tarıfin joǵarylatyp jiberdi. Buǵan ne aıta alasyz?
- Qazir qońyraýǵa jaýap bergeni úshin tarıfterdi alyp tastaǵanymyzdy bilesizder. Mysalǵa abonent qońyraý shalǵany úshin 12-19 teńge tóleıtin. Onymen birge, sóılesken ýaqytyna jeke tóleıtin. Ekinshiden, sekýndtyq tarıfteý engizdik. ıAǵnı abonent qansha sóılesse, sonsha tóleıdi. Buǵan deıin 11 sekýnd sóılesken ýaqytynyzdy «dóńgeletip» 20 sekýndtyń aqshasyn alatyn. Menińshe, osy aıdan bastap abonentter tarıfterdiń jeńildetilgenin sezine bastaıdy. Qońyraý shalǵany úshin tólemdi alyp tastaı salysymen, operatorlar tarıfterin kóterýge jantalasqanyn jasyrmaımyn. Biraq abonetter ózderiniń qandaı tarıfte otyrǵanyna jiti nazar aýdaryp, eń tıimdisine qosyla alady. Ókinishke qaraı, keıbireýler tipti qaı tarıfke qosylǵandyǵyn da bilmeıdi.
- Basynda operatorlar Interkonnekt úshin tólemdi túsirýge úzildi-kesildi qarsy boldy. Bas kezinde, áńgime ony 20 paıyzǵa túsirý týrasynda bolyp, keıin 15 paıyzǵa dep kelisildi. Operatorlar mınıstrliktiń 20 paıyz degen usynysyn qabyl almady. Nelikten?
- Bul másele memlekettik organdarmen rettelmeıdi. Bul eki operator arasyndaǵy kelisim-sharttyq qatynastar. Mınıstrlik stavkanyń 11 jyl boıy ózgerissiz kelgenin negizge alyp, ony tómendetý týraly másele kóterdi. Pikirtalas qyzý júrdi. Bireýler ony úsh-tórt esege deıin tómendetýdi, keıbiri múldem tómendetpeý týraly aıtty. Óz kezegimizde operatorlarǵa tarıfti túsirý týraly tabandy usynysymyzdy jasadyq. Operatorlar uzaq ýaqyt kelispedi. Degenmen, keıin ony 15, 20 paıyzǵa tómendetý týraly ózara ýaǵdalasa bastady. Bul birinshi qadam boldy. Árıne, jumystar munymen toqtamaıdy jáne tólem birtindep tómendeıdi. Qazir Básekelestikti qorǵaý agenttigi tólemniń bul túrin zańmen retteý jaǵyn qarastyrý ústinde. Rettelýi tıis dep sheshse, operatorlarǵa tıisti sharalar qoldana alatyn bolamyz.
- Eki iri operator - Kcell men Beeline uıaly baılanys naryǵynyń 90 paıyzyn ózara bólisip otyr. Osy rette jeliaralyq tarıfterdiń tómendeýinen úshinshi operatorǵa tıer paıda az sııaqty.
- Iá. Sebebi, úshinshi operatorda abonenttik baza az. Tıisinshe, onyń abonentteri qalǵan eki operatordyń abonentterimen kóp sóılesedi. Al olardan ózine qońyraýlar az soǵylady. Osyndaı teńsizdiktiń saldarynan úshinshi operator kóp tólep, az tabys tabady.
- Naryqqa osy «monopolısterge» básekelestik týdyratyn jańa operatordyń kelýi boljanyp otyrǵan joq pa?
- Bizdiń naryq shekteýli, potentsıaldy abonentterdiń sany bar-joǵy 16 mln. Satylǵan sim-kartalar boıynsha esepteıtin bolsaq, olardyń sany - 17 mıllıonnyń ar jaq ber jaǵy. ıAǵnı eki operator abonentterdi ózara bólip alǵan. Bul sondaı-aq ınvestıtsııaǵa da baılanysty. Naryqqa tórtinshi operator kelse-daǵy, oǵan kóp qarajat salý kerek bolady. Ózge memleketterde úshinshi operator naryqqa kelgende, mindetti túrde qandaı-da bir qıyndyqtarǵa tap bolady. Bolmasa olardy birinshi, ne ekinshi operator satyp alady. Biz bıyldan bastap «Neo» belsendik tanyta túsedi degen úmittemiz.
- 2010 jyldyń qyrkúıeginde Operatorlar keńesinde «GSM Qazaqstan» AAQ «Qazaqtelkomnyń» sóılesý tarıfin 19 teńgege deıin túsirý nıetin baıqadyq. Belgili bolǵandaı ol 24 teńgege ǵana tústi. Kompanııalar tólemdi tómendetýge nege asyqpaı otyr?
- Iá, biz tarıfti 19 teńge deıin túsirýdi suradyq. Onymen birge, ótken jyly qoldanystaǵy zańǵa ózgertýler engizilip, sonyń negizinde biz Kcell-dyń ishki júıesindegi baǵalarǵa saraptama júrgizdik. Nátıjesinde operatordyń ishki júıesindegi baılanys QQS-ty qospaǵanda 18 teńgeden joǵary bolmaýy tıis degen túıin jasadyq. Biraq Kcell bizdi sotqa berdi. Biz sotty jeńip shyqtyq. Biraq sot protsesterine baılanysty olarǵa der kezinde qatań talaptar qoıa almadyq. Eger jýyq arada jaǵdaı ózgermeıtin bolsa, olarǵa shara qoldanatyn bolamyz. Sońǵy jarty jylda barlyq operatorlarǵa tarıfti 19 teńgege deıin tómendetýdi usynyp kelemiz. Keıbir tarıfter boıynsha usynysymyz qabyl alyndy. Degenmen, aıtylǵan somadan joǵary tarıf túrleri áli de qalyp otyr.
- Sarapshylar, «Interkonnektke stavkalardy tómendete otyryp baılanys aqysyn 30 paıyzǵa túsirý - qazaqstandyq uıaly baılanys paıdalanýshylar úshin «eń tıimdi» sharttar bolar edi» degen pikir bildirýde. Aldaǵy taıaý ýaqytta buǵan qol jetkizemiz dep aıta alamyz ba?
- Aıtyp ótkenimdeı, buryn bul baǵytta jumystar múldem júrgizilmegen. Sebebi tıisti zań bolmady. Ótken jyly zańǵa ózgertýler engizilgennen keıin, ishki jelidegi baılanystyń aqysyn kelise otyryp belgileýge múmkindik aldyq. Al ınterkonnektti ázirshe retteı almaımyz. Básekelestikti qorǵaý agenttigi bul baǵyttaǵy jumysty aǵymdaǵy jyly aıaqtaıdy dep esepteımin. Bastapqyda ınterkonnektti aldaǵy úsh-tórt jylda 40 paıyzǵa deıin tómendetýdi josparladyq. Halyqaralyq úzdik tájirıbelerge qaraǵanda, ınterkonnekt joǵarydan tómenge birtindep tústi. Al ony birden tómendetken jerlerde operatorlarda problemalar týyndaǵan. Qaıtalap ótemin, ınterkonnekt bizde 11 jyl boıy ózgerissiz keldi. Osy ýaqytqa deıin az-mazdap tómendep kelgen bolsa, qolaıly mejesine jetýshi edi. Operatorlarǵa da qıyndyq týǵyza almaımyz. Aldaǵy úsh-tórt jylda abonentter úshin uıaly baılanys sharttary tıimdi bolatyndyǵyna sendiremin.