Aldaǵy on jyl Ortalyq Azııa bolashaǵyn aıqyndaıtyn kezeń bolady – Qasym-Jomart Toqaev
«Aldaǵy on jyl bizdiń aımaqtyń bolashaǵyn aıqyndaıtyn kezeń bolatyny aıdan anyq. Osy tarıhı múmkindikti qanshalyqty tıimdi paıdalana alatynymyz tek ózimizge baılanysty. Jahandyq geosaıası ahýal aýmaly-tókpeli bolyp turǵan qazirgi kezde biz óńirde ózara senimge jáne ortaq ári birtutas qaýipsizdikke negizdelgen keńistik qurdyq, óńirlik yqpaldastyqqa bóget kedergilerdi joıdyq, kóp qyrly yntymaqtastyǵymyzdy joǵary sapaly deńgeıge shyǵaratyn tuǵyr qalyptastyrdyq. Qazaqstan búginde Qyrǵyzstan, Tájikstan, Ózbekstan elderimen odaqtastyq qatynas ornatyp, Túrikmenstanmen strategııalyq áriptestikti dáıekti túrde keńeıtip keledi. Halyqtarymyzdyń ózara jaqyn bolýǵa umtylysy barlyq deńgeıdegi baılanystyń kúsheıýinen de kórinedi. Memleket basshylarynyń bir-birine jıi saparlap, turaqty kezdesýi parlamentaralyq, úkimetaralyq jáne vedomstvoaralyq baılanystardy tereńdetýge tyń serpin berdi», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Memleket basshysynyń jazýynsha, belsendi saıası dıalog pen izgi nıet besjaqty yqpaldastyqty damytý isinde mańyzdy uıystyrýshy faktorǵa aınaldy. Óńirdegi memleketter bir-biriniń táýelsizdigin, egemendigin jáne aýmaqtyq tutastyǵyn qurmetteý, kelispeýshilikter týyndaı qalsa ony beıbit jolmen sheshý sııaqty irgeli qaǵıdattarǵa negizdelgen yntymaqtastyqtyń Ortalyq Azııaǵa ǵana tán biregeı úlgisin qalyptastyrdy.
«Ortalyq Azııa memleketteri basshylarynyń Astanada, Tashkentte, Túrikmenbashyda, Sholpan-Atada, Dýshanbede bes konsýltatıvtik kezdesýi boldy. Sonyń nátıjesinde óńirlik yqpaldastyq barynsha tereńdep, keńeıe tústi. Tipti buryn-sońdy bolmaǵan deńgeıge kóterilip, ıntegratsııalyq úderister dáıekti, júıeli jáne eń bastysy, úzdiksiz sıpatqa ıe boldy desem, artyq aıtqandyq emes. 2018 jyly Astanada ótken alǵashqy kezdesýde óńirdegi bes eldiń yqpaldastyǵyna qatysty negizgi baǵyttar aıqyndaldy. Sonyń arqasynda óńirlik qaýipsizdikti qamtamasyz etý salasyndaǵy baılanystar jandana tústi. 2019 jyly Tashkenttegi ekinshi kezdesýde Ortalyq Azııa kóshbasshylary óńirlik yqpaldastyqty nyǵaıta túsetin bolashaǵy zor birqatar bastama kóterdi. Atap aıtqanda, Qazaqstan HHІ ǵasyrda Ortalyq Azııany damytý úshin Dostyq, tatý kórshilik jáne yntymaqtastyq týraly shartqa qol qoıý, sondaı-aq óńir elderiniń Qaýipsizdik keńesteri hatshylarynyń turaqty kezdesýin ótkizý qajettigi týraly usynys bildirdi. Sammıtterdi ótkizý reglamentiniń qabyldanýy basqosýdyń mańyzdy nátıjesi bolǵany daýsyz. 2021 jyly Túrikmenbashy qalasyndaǵy úshinshi sammıt óte mazmundy ótti. Memleket basshylary Parlamentaralyq forým men Jastar forýmyn shaqyrý, Іskerlik keńes qurý týraly bastama kóterdi. Konsýltatıvtik kezdesýler sımvolıkasynyń bekitilýi de – aıtýly qadam», - dep jazdy Prezıdent.
2022 jyly Sholpan-Atada ótken tórtinshi kezdesýdiń basty saıası qorytyndysy retinde HHІ ǵasyrda Ortalyq Azııany damytý úshin Dostyq, tatý kórshilik jáne yntymaqtastyq týraly besjaqty shartqa qol qoıý rásiminiń bastalýyn, sondaı-aq Ortalyq Azııanyń «Jasyl kún tártibi» baǵdarlamasynyń jáne kópjaqty formattar aıasyndaǵy yqpaldastyq tujyrymdamasynyń bekitilýin aıtýǵa bolady. 2023 jyly Dýshanbedegi mereıtoılyq besinshi kezdesýde Ortalyq Azııa memleketteri basshylarynyń konsýltatıvtik kezdesýleriniń formatyn ınstıtýttandyrý jolynda alǵashqy qadam jasaldy. Elderdiń kóshbasshylary Ulttyq úılestirýshiler keńesin (Ortalyq Azııa memleketteri basshylarynyń konsýltatıvtik kezdesýleri isteri boıynsha) qurý týraly sheshim qabyldady.
«Astanadaǵy altynshy konsýltatıvtik kezdesýde kólik salasyndaǵy vedomstvo basshylarynyń basqosýy odan ári jalǵasady, energetıka mınıstrleriniń alǵashqy kezdesýi bolady. Sondaı-aq óńirdegi memleketterdiń buqaralyq aqparat quraldaryna jáne aqparat máselelerine jaýapty mınıstrleri men ózge de laýazymdy tulǵalarynyń keńesi ótedi. Jalpy alǵanda, joǵary deńgeıdegi júıeli kezdesýler barlyq baǵyt boıynsha birlesken jumysqa eleýli serpin berdi. Óńirlik yntymaqtastyqty damytýǵa arnalǵan jol kartalarynyń qabyldanýy buǵan zor septigin tıgizip otyr. Olarǵa yqpaldastyqty nyǵaıtý jónindegi naqty is-sharalar engizilgen. Sonyń nátıjesinde, aımaqta saýda-ekonomıkalyq jáne iskerlik baılanystar aıtarlyqtaı jandandy. Ortalyq Azııa aýmaǵy tarıh turǵysynan qaraǵanda tym qysqa merzim ishinde saýda, ınvestıtsııalyq jáne kólik-kommýnıkatsııalyq áleýeti jyldam artyp kele jatqan ózara tıimdi yntymaqtastyq keńistigine aınaldy», - delingen Prezıdent maqalasynda.