Alaıaqtardyń aılasy: Taýar nesıesin alǵandardyń taýy shaǵylady
Qysylǵan hám kómek usynǵan sát
Kámeletke tolmaǵan eki balasy bar jalǵyzbasty ana byltyr Aqtaý qalasynda Azamat esimdi jigittiń arbaýyna túsip, bankke 1,5 mln teńge bereshek bolyp qalǵan.
«Aqshadan qysylyp, nesıe alýǵa bel býdym. Biraq bankter ótinishimdi qanaǵattandyrmady. Azamat esimdi jigit taýar nesıesin rásimdep, ony qolma-qol aqshaǵa aınaldyryp bere alatynyn aıtty. Árıne, tegin emes. Bul qyzmeti úshin nesıe somasynyń 30 paıyzyn alatynyn jetkizdi. Aqshadan qatty qysylyp turǵan soń kelispeýge amal qalmady. Aqmaral esimdi kómekshisi ekeýi meniń ótinish jazýymdy surady. Eki-úsh kún ishinde tıisti qarajat qolyma tıdi. Keıin oılanyp, «bul qarajatty tóleı almaımyn-aý» dedim de, qarajatty qaıtadan aparyp berdim. Nesıeni jabýdy ótingen edim, «ózimiz jabamyz, bara berińiz» dedi. Sóıtip, alańsyz Almatyǵa jol tarttym», - deıdi Farıda.
«Bereshegińiz bar...»
Alańsyz uıqyny bir-eki aptadan keıin Home Credit Bank mamandary buzady. Olar nesıe boıynsha merzimi ótken bereshegi bar ekenin aıtyp, Farıdany dúdámal kúıge túsirgen.
«Dereý Azamatqa habarlastym. Sóıtsem ol nesıeni birden jappaǵan eken. Keıin aı saıyn nesıeni jaýyp júrdi. Biraq, ýaqyt óte kele tóleýdi múldem qoıdy. «Nesıeni ózińiz aldyńyz, ózińiz tóleńiz» dep ózgere bastady. Tipti, meniń ústimnen aryz jazatynyn alǵa tartyp, qorqytty da», - deıdi Farıda.
Quqyq qorǵaý organdary únsiz
Búginde Azamattyń telefony óshirýli. Tólenbegen nesıe 1,5 mln teńgege deıin ósip ketken. Bank qyzmetkerleri jıi qońyraý shalyp, Farıdadan maza ketti.
«Home Credit Bank» meni nesıe sharty boıynsha mindettemelerdi oryndaýdan qasaqana jaltaryp otyr dep otyr. Іsti kollektorlyq qyzmetke bergen. Ol jaqtan dóreki sóılep, úrkitip, qorqytyp, ses kórsetip, qaryzdy qaıtarýdy talap etip otyr», - deıdi ol.
Farıda ádildik izdep, Azamattyń ústinen qylmystyq jaýapqa tartý, atalǵan is boıynsha jan-jaqty tekserý qajettigi týraly quzyrly organdarǵa, atap aıtqanda Aqtaý qalasynyń polıtsııa basqarmasy, Aqtaý qalasynyń prokýratýrasy, QR Bas prokýratýrasy, QR Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi, «Home Credit Bank» AQ-ǵa hattar jazǵan.
Alaıda, másele áli kúnge deıin sheshimin tappaı keledi. Sebebi, quqyq qorǵaý organdary júrgizilgen tekseristerdiń qorytyndysy boıynsha nesıeni rásimdeý barysynda eshqandaı alaıaqtyq belgileri anyqtalmaǵanyn alǵa tartyp otyr.
Qarjylyq saýattylyqty arttyrý mańyzdy
Farıdanyń máselesin «Qaryzsyz qoǵam» jobasynyń sarapshysy Jandos Ázimbaıǵa jetkizdik. Ol mundaı oqıǵalar jıi kezdesetinin aıtty.
«Mundaı oqıǵalarǵa qatysty qylmystyq is qozǵalǵanymen, túbinde «nesıeni ózińiz alǵansyz, ózińiz qol qoıǵansyz, sýretińiz de ózińizdiki» dep, is toqtatylady. Shynymen de, kez kelgen adam nesıeni alǵanda sýretke túsip, qujattarmen tanysyp, ózi qol qoıady. Qol qoıyldy ma, jaýapkershilik aldyńyz degen sóz. Ol jerde alaıaqtyq faktilerin dáleldeý óte qıyn. Tipti, taýarly nesıeni qolma-qol qarjyǵa aınaldyrý shemasynyń qatysýshysy retinde tutynýshynyń ústinen qylmystyq is qozǵalýy múmkin», - deıdi sarapshy.
Jandos Ázimbaıdyń aıtýynsha, qarjylyq saýattylyqtyń tómendigi saldarynan tutynýshylar taýarly nesıe alyp, kem degende 30 paıyz utylady.
«Turǵyndarǵa tutynýshylyq nesıe berilmegendikten taýar nesıesin resimdeýge májbúr bolady. Internette taýar nesıesin qolma-qol aqshaǵa aınaldyryp berý qyzmetin usynatyn jarnamalar óte kóp. Mundaı nesıe alǵan adam eki ese utylady. Birinshiden, taýardy onsyz da joǵary paıyzben alady. Ekinshiden, qyzmet kórsetetinderdiń aqysy bar. Osylaısha, problemany sheshemin dep odan da úlken problemaǵa kirip ketedi», - deıdi ol.
Sarapshy Farıdaǵa turǵylyqty mekenjaıy boıynsha sotqa aryz túsirýge keńes beredi.
«Sotqa aryz berý kerek. Máseleniń mán-jaıy talqylanyp, oń sheshim qabyldanady senemin», - deıdi J. Ázimbaı.