Alashtyń aıtýly tulǵasy – Otynshy Áljanov

NUR-SULTAN. QazAqparat - Tuńǵysh Prezıdent - Elbasy N.Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda ulttyq bolmysty máńgilikke saqtaý úshin birinshi kezekte ulttyq kodymyz: ulttyq tarıhymyz, salt-dástúrimiz, dinimiz, tilimiz, dilimizdi qaıta jańǵyrtýǵa kóshý kerek ekenin aıtqan edi. Ult tarıhyna jańasha kózqaras qalyptastyrý, elimizdiń azattyǵy jolynda qanyn da janyn da aıamaǵan arystardyń esimin týǵan halqymen qaıta tabystyrý - táýilsizdik alǵysharty.

Ejelden erkindik ańsaǵan qazaq eli ushy – qıyry kózge kórinbeıtin ulan – baıtaq Uly dalasyn qorǵaý úshin balaǵa erkeligi basylmaı jatyp-aq batyrlar jyryn jattatyp, erlik pen órlik saltyn sanalaryna sińirgen. Ulttyq namysty ulyqtaýdy babalary urpaqtaryna amanat etip qaldyrǵan. Keshegi otarshyldyq kezinde osynaý orasan qundylyqtarymyz qurdymǵa ketip, til men dilden aırylyp qala jazdadyq. Asqaq rýhynan adasqandaı aıanyshty kúı keshken Uly Dala ulan­darynyń basyna bult úıirildi. Tarıhtyń tar kezeńine tap bolǵan qara túnektegi qazaqqa jol kórsetip, jón silter kózi ashyq, kókiregi oıaý kóshbasshylar qajettigi týyndady dál osy tusta. Jıyrmasynshy ǵasyrdyń bas jaǵynda qarań­ǵylyqtyń kóginde juldyzdaı jarqyraǵan Alash arystary sol soqtaly mindetti óz moıyndaryna aldy.

Sovettik totalıtarızm kezinde qanquılylyqpen qyrǵynǵa ushyraǵan Alash qaıratkerleriniń esimderine «býrjýazııashyl ultshyldar», «halyq jaýlary» degen aıdardyń taǵylýy, olardyń óskeleń urpaqtaryna da jaǵylǵan qara kúıe edi. Kósheli Álıhan kósem bastaǵan, aqyldy Ahań, Jaqań jáne basqa jaqsy-jaısańdarymyz qostaǵan aǵartýshylyq baǵyttaǵy oqyǵandarymyz ozbyr qoǵamnyń qylyshyn súıretken ońbaǵan saıasatyn aıaýsyz synǵa aldy. Sodan da uzaq jyldar boıy kommýnıstik partııa bıligi olardyń attaryn ataýǵa, eńbekterin jarııalaýǵa tyıym saldy. Tek kók týymyz kóterilgen soń ǵana Alash týynyń, táýelsiz alash memleketi bolýyn ańsaǵan arda aǵalarymyzdyń beınesi eńseli eskertkish, eńbekteri kólemdi kitap bolyp sanamyzda qaıta jańǵyrdy.

Sol sebepten de olardyń jeke jáne otbasylyq qujattaryn, jádiger buıymdaryn, fotosýretterin, tarıhı quny muralaryn saqtalýyna, sol arda azamattardyń ómiri men eldik jarqyn isteri týraly ashyq aıtýǵa da múmkindik bermedi. Osyndaı qısyq saıasat kesirinen osy maqalamyzdyń keıipkeri, alashtyń revolıýtsıoner qaıratkeri Otynshy Áljanovtyń fotosýreti de tabylmaı keldi. Táýelsizdik jyldary ǵana Otynshy týraly derekter uzaq izdenisterden keıin, ǵalymdarymyzdyń tynymsyz suraý salýlarynyń nátıjesinde jınaqtalyp, múmkindiginshe tolyqtyryldy.

Otynshy Áljanov 1873 jyly Semeı oblysy Zaısan ýezi, Naryn bolysynda dúnıege kelgen Otynshy oryssha oqý oqıdy. Zaısan qalasyndaǵy bastaýysh orys-qazaq ýchılışesin úzdik bitirip shyǵady. Ol tusta Zaısan úlken saýda jolynyń boıynda turdy. Zaısandaǵy oqýdan soń osy kerýen jolymen Ombyǵa kelip, qalalyq ýchılışede oqıdy. Odan muǵalimder semınarııasyna túsedi. Sabaq oqyp qoımaı gazet-jýrnaldar men ǵylymı kitaptardy júıeli túrde qaraıdy. Qalanyń bedeldi adamy Kemengeruly Dúısenbaı qajynyń qyzyna úılenedi. Bul áýletten Alashtyń qaıratker aǵartýshysy Qoshke Kemeńgerov shyqqany málim.

Jas otaý Ombyda Otynshynyń ákesi Áljan satyp ápergen úıde 1907 jylǵa deıin tatý-tátti ómir súredi. Otbasynda tórt perzent dúnıege keledi. Eń kishi uldary shetinep ketip, qyzy Bıbifatıma men eki uly Muqametqasym men Ǵalymjan aman ósedi.

Muǵalimder semınarııasyn úzdik bitirgen Otynshy Áljanov Dala general-gýbernatorynyń keńsesine hatshy qyzmetine qaldyrylady. Bul qyr qazaǵy úshin úlken laýazym edi. Birer jyldan soń Sottyń gýbernııalyq hatshysy bolady. El ishinde qysym kórgen qazaqtar Ombyǵa jıi kelip shaǵymdanǵanda Otynshy zań men til jaǵynan járdemdesetin. 1897 jyly Búkilreseılik halyq sanaǵyn ótkizýge qatysyp, alys aýdandarda úsh aı júredi. Eńbegi úshin ony Patsha aǵzamnyń atynan qola medalmen marapattaıdy. Otynshy qazaq halqynyń aýyr turmys-tirshiligin kózimen kóredi. Sapardan soń «Dala ýalaıaty» gazetinde qazaq balalaryn tárbıeleý men oqytý jaıynda maqalalar jazady. Sol jazbalarynyń birinde Otynshy ÁLJANOV: «Jas urpaqqa qajetti bilim berip, durys tárbıeleýge umtylsaq, onda bizdiń halqymyz da olar jetken bıikterge jetetin bolady»,- deıdi.

Ol Semeı jáne Aqmola oblystarynyń Halyq ýchılışeleriniń dırektory shyǵystanýshysy Alektorovtyń kózine túsedi. Qoldaýyna ıe bolady. Sankt-Peterbýrgte ótken «Shyǵys buratanalaryn» oqytý máseleleri boıynsha Erekshe májiliske eki ret qatysqan. Ekeýinde de Dala ýalaıatyndaǵy qazaq muǵalimderi atynan sóılep «buratana halyqtardy» oqytý týraly «Erejege» syn aıtady. Inspektorlyq orynǵa qazaq muǵalimderin taǵaıyndaý qajettigin aıtady. Qazaq múǵalimderiniń huqyn jáne orys múǵalimderimen teńestirýge nazar aýdartady. Ombyǵa oralǵan soń eldegi dinı bilim ornyna jańa ádispen oqytatyn mektepter ashýdy usyndy. Zábir kórgen qazaqtarǵa zań jaǵynan kómektesý, halyq sanaǵyn ótkizý úshin úsh aı el aralaý, eki ret buratana halyqtarǵa bilim berý jónindegi Peterbor májilisterine qatysý Otynshy Áljanovtyń qaıratker retinde qalyptasýyna zor yqpal etti.

Sol 1907 jyldyń qazan aıynda Sankt-Peterbýrgte Reseı halyq aǵartý mınıstrligi tarapynan qurylǵan «Buratana halyqtardyń oqý isi men mek­tepteri týraly zań jobalaryn qaıta qurý» komıssııasynyń jumysyna Dala general-gýbernatoryna qarasty qazaqtardyń ókili retinde tartylǵan. Qazaǵynyń qamyn oılaǵan qaıratker «Dala ýálaıatynyń gazetine» ólkemizdegi ózekti máselelerdi kóterip mándi maqa­lalar jazyp turǵan. Ásirese, oqý-aǵartý salasynyń problemalaryn saralap, qanaýdaǵy qandastarynyń turalaǵan tur­mysyn taldaǵan, patshalyq rejımniń surqııa áreketterin áshkerelegen, qapersiz qalǵyp-shulǵyǵan jerlesterin qalyń uıqydan oıanýǵa úndegen pýb­l­ı­tsıstıkalyq paıymdary q­alamgerdiń qarymdy shyǵar­mashylyq qabiletin tanytqany talas týdyrmasa kerek.

Demokratııa «dertine» ushy­raǵan degdar jigittiń «senimsiz» saıası kózqarasynan seskengen jandarmerııa jandaıshaptary ony Jetisý oblysyndaǵy Lepsi ýezine jer aýdarady. Sonda qýǵyn-súrginde júrgenine qa­ramastan qaraǵaıdyń qarsy butaǵyndaı talaı qaısar dostar taýyp, ultjandylyq qasıetterin odan saıyn ushtaı túsedi. Mo­narhııalyq bılikti taqtan taı­dyrǵan 1917 jylǵy aqpan tóń­kerisinen keıin Ýaqytsha ókimettiń ókiletti ýákili retinde az-kem qyzmet atqarady. Eń bastysy, Orynborda ótken ІІ Jalpyqazaq sezinde Alashorda úkimeti – Ult keńesiniń múshe­ligine saılanady. Quryltaı qa­­raryndaǵy ózine júktelgen mindetti óteý maqsatynda Jetisý aımaǵynda Alash mılıtsııasyn jasaqtaýǵa bel sheship kirisedi. Atys-shabysqa toly alasapyran ýaqyttyń aıyqpas tumanyna kezikken halqymen birge «Alash» serkeleri de sergeldeńge túsip, qaı joldy tańdaryn bilmeı ańyryp qalǵandary jasyryn syr emes.

Oqý aǵartý men ásker qurý isteriniń bel ortasy emes, eń basynda Otynshy Áljanov turdy. Bilimi, túr-tulǵasy men kórki ony qazaqtyń menmin deıtin azamatyna aınaldyrdy. Jas kezinen ásker isine beıimdilik tanytqan. Mergendigi sondaı tıyndy kókke laqtyryp, jerge túsirmeı atyp úlgeretin. Tarbaǵataı óńiri jeldiń ótinde, jaýdyń shetinde turǵandyqtan jaýgerlik dástúr atadan balaǵa jalǵasqan.

Dıhan Qamzabekuly

Akademık, fılologııa ǵylymdarynyń doktory

Otynshy Áljanov Kókpektidegi turmystyq qıyndyqqa qaramaı jańa qyzmetke qulshyna kirisedi. Ýchılışege alys-jaqyn aýyldardaǵy qazaqtardyń balalaryn burynǵydan kóp jınaıdy. Mektep úıin jańartady. Onyń jabdyqtalýyn jaqsartady. Ári Óskemen men Zaısan ýezderindegi qazaq mektepterine basshylyq jasaý mindetin qosa atqarady. Ol aımaqty aralap, jańa ádispen oqytatyn bolystyq mektepter ashady. Buǵan qosa jer men mal-múlikten aırylyp jatqan qazaqtardyń múddesin zań júzimen qorǵaıdy. Osy áreketi úshin orys-kazaktar jazǵan aryz negizinde jandarmdar tutqyndap, eki aı túrmege qamaǵan. Odan Jetisý oblysynyń Lepsi ýezine jer aýdarylady.

Lepside únemi qatań baqylaý astynda júredi. Soǵan qaramaı taǵy zorlyq kórgen qazaqtarǵa zań jolymen kómektesedi. Aqyry kópten kútken kún jetti. 1917 jyldyń aqpanynda Aq patsha taqtan qulaıdy. Jańa bıliktiń jańǵyryǵy alys aımaqqa jetip, Otynshy Áljanov Ýaqytsha ókimettiń Lepsi ýezi komıssarynyń orynbasary bolady. Sonymen birge ultqa azattyq áperý týraly armanǵa bir taban jaqyndaǵandaryn ańǵaryp, Alash qozǵalysyna birden qosylady.

Sol bir alasapyran ýaqytta Otynshy Áljanov Jetisýda qazaq sezderin uıymdastyrýǵa belsene kirisedi. Bókeıhanov, Baıtursynov, Dýlatov, Dosmuhametovterdiń Alash avtonomııasyn qurý jónindegi ıdeıasyn aınalasyna taratady. Keshikpeı avtonomııa jónindegi pikiri úshin ony bılikke kelgen qyzyldar tutqynǵa alady. Tek Álıhan Bókeıhanov Keńes ókimetiniń aldyna talap qoıǵanda bosatylǵan. Ol Muhamedjan Tynyshbaev, Mustafa Shoqaımen birge Jetisý ólkesinen delegat bolyp, Orynbordaǵy birinshi jáne ekinshi Jalpyqazaq sezderine qatysady. Onda Otynshy Áljanov 15 qaıratkerdiń qatarynda Alashorda úkimetiniń músheligine saılanady. Jetisýǵa oralǵannan soń Aıagóz, Alakól, Úrjar jáne Sarqan óńirlerinen jigit jınap, sezd qaýlysynda kórsetilgen halyq mılıtsııasyn qurýǵa bir ózi qolǵa alady.

«Eldiń basyna mynandaı pále týyp turǵanda men halqymdy tastap kete almaımyn, ólsem-tirilsem de birge kóremin», - degen Otynshy Áljanovtyń sózi soǵan dálel.

Bolatjan Abylqasymov

Fılologııa ǵylymdarynyń doktory

Otynshy Áljanulynyń qorshaǵan ortaǵa, qoǵamǵa degen kózqarasynyń qalyptasýyna Omby qalasy tikeleı áser etti. Sebebi, Omby qalasy dala ólkesiniń astanasy ǵana emes, búkil Batys Sibirdiń ortalyǵy edi. Ombyda óner-bilimge umtylǵan qazaq jastary bilim alyp, qazaq zııalylarynyń kópshiligi qyzmet etti.

Osy Omby qalasynda ol orys, shetel klassıkteriniń shyǵarmalaryn oqyp, merzimdi baspasóz habarlarymen únemi tanysyp otyrǵan ol ózi de qolyna qalam alyp, eldiń saıası, áleýmettik-ekonomıkalyq ómirine qatysty maqalalar jaza bastaǵan.

Otynshynyń alǵashqy maqalasy 1894 jyly orys jáne qazaq tilderinde shyǵyp turǵan «Dala ýalaıatynyń gazetine» jarııalandy jáne menshikti tilshisi boldy. Sondaı–aq, atalmysh gazet Otynshynyń qoǵamdyq-áleýmettik oı pikirin oıatýǵa, mádenı, ádebı dúnıetanymyn qalyptastyrýǵa áser etti jáne «Dala ýalaıaty gazetinde» 84 maqalasy jarııalanypty.

Kóbinese, maqalalary «Babaıbúrkit», «Orta júz», «O.Á» degen búrkenshik esimdermen jaryq kórgen. Maqalalarynda oqý-aǵartý salasy, mektep ashý, jas urpaqty tárbıeleý, halyq tarıhyna, halyq aýyz ádebıeti úlgileri men salt-dástúrge qatysty, qonystandyrý máselesi, ańyz-ertegiler, qazaq halqynyń áleýmettik jaǵdaılaryn qozǵady.

Osy oraıda ǵulamalar: «Ótken tarıhsyz bolashaq joq. Tarıh degenimiz – ósip turǵan ósimdiktiń jerden nár alatyn tamyry sekildi. Demek, adam sanasy da tamyry tereńge tartqan tarıhynan nár alady. Adamdyq qalpymyz -tánimizdi saqtaý úshin aýa, sý, tamaq qandaı kerek bolsa, adamgershilik qalpymyz, rýhymyz, jan dúnıemizdi aıalap, sana-sezimimizdi asqaqtata kóteretin rýhanı azyǵymyz – ata-babalarymyzdyń ótken tarıhyn bilý de sondaı qajettilik. Qazaqstan jeri aýdan, oblysqa bólingenimen, qazaq tarıhy bir-birimen tyǵyz baılanysty, tutas adamnyń denesi sekildi bólinbeıdi»- deıdi.

Berik Ábdiǵalı

Alashtanýshy. Qaraǵandy oblysy, Ulytaý aýdanynyń ákimi

1918-1920 jyldary bolǵan Alash mı­lıtsııasy, áskeri týraly burynnan bilemiz, al «ásker qatarynda kim­der boldy, qurylymy qandaı, bas­shylary kimder, maq­saty ne?» degen saýaldar kókeıimizde júr edi. Osyǵan jaýap izdep, sońǵy birer jyl­­­­da Reseı ar­hıv­terine birneshe ekspe­dıtsııa uıym­dastyrdyq. Negizinen, Máskeý, Omby, Tomsk qalalaryna bardyq. Ekspe­dıtsııa barysynda úsh júzge jýyq ister qaralyp, júzge jýyq Alash áskerine qatysty jarııalanbaǵan jańa qujat­tar tabyldy. Sonyń ishinde Jetisý maı­da­nyndaǵy Alash polkteriniń ti­zimi de bar. Kolchak armııasynyń qatarynda 2000 - 2500-ge jýyq qazaq áskeri bolǵan eken. Ol bes Alash polki, bir kadrlyq polk­ten turǵan. Soǵan qatysty úsh polk­tyń ne­giz­gi qujattary tabyldy. Ol jerde, negizinen, soǵysqan Shyǵys Qazaqstan oblysy, Se­meı, Jetisý óńiri, negizgi soǵystar Zaısan, Aıagóz, Maqanshy, Úrjar, Úsharal, Lepsi, Qapal, Sarqan, Jarkent tóńiregindegi bolǵan aıqastar. Biz rasymen 600 aza­mat­tyń tizimin taptyq. Polk, eskadron basshy­larynyń da quramy anyqtaldy…

Ókinishke qaraı, Alashtyń aımaq­tardaǵy tulǵalaryn áli eshkim bile ber­meıdi. Jergilikti aımaqtardy Ult keń­se­sine uıystyra bilgen azamattardyń eńbegi elenbeı qalyp jatqandaı... Atap aıtýymyz kerek, Alash áskeriniń birazy qazaqtyń qamyn oılaımyn dep, aqyr aıaǵyna deıin orys kommýnısterimen soǵysyp keldi. Alash sarbazdary aq gvar­dııamen qoltyqtasa júrip, qazaq­tyń namysyn qorǵaǵan, týyn jyq­pa­ǵan. Alashtyń tuńǵysh qurbany, sar­baz, 22 jasynda qaza tapqan Qazy Nurmu­hamedulyn kópshilik bile bermeıdi. Shá­ká­rim qajynyń «endi ólsem armanym joq» deýi de osy qazaǵa baılanysty. Ata­la­rynyń Alash sarbazy bolǵanyn búgingi ur­paq­tary da bilmeýi múmkin. Onyń ishinde Georgıı medalimen marapattalǵandary bar. Olardyń erlikteri sıpattalǵan aq­tar ga­zeti­niń maqalalaryn taptyq. Ol maqala­larda Alash áskerleriniń kere­met erlikteri kórsetilgen. Tipti olarǵa Kol­chak ofıtser­leriniń ózderi de tań­ǵalǵan.

Osyǵan baılanysty Alash ary­sy Otynshy Áljanovtyń qy­zyldar­men soǵysyp, erlikpen qaza bol­ǵan jerine tas qoıyldy. Biz Alash rýhty sol azamattardy Qa­­zaq elin qorǵaý jolyndaǵy batyrlar dep baǵalasaq esh artyqtyq etpeıdi. El úshin qurban bolǵandardyń esimin qaıtarý – basty boryshymyz. Alash áskeri ózdiginen qurylǵan joq. Olarǵa rýh bergen bas­shy­lary, qoldaýshylary boldy.

Mahat Sadyq

Alashtanýshy, «Alash alyptary» telefılmderiniń avtory

Alash armııasynyń úlken quramdas bóligin qurýǵa Otynshy jan-tánimen kirisedi. Áskerı daıyndyq úzdiksiz qolǵa alynǵan. Ejelgi atty ásker qylyshpen shabýǵa jattyǵady. Buryn bolmaǵan okop qazý, shaýyp kele jatyp vıntovkamen atý úıretiledi. Sarbazdar qosylyp «Alash gımnin» aıtady.

Arǵy atam Er túrik,

Biz qazaq elimiz!

Samal jel, salqyn bel

Saryarqa jerimiz.

Násip, násip jan-aı,

Janymyz da qurban-aı

Bas baıladyq, bel býdyq,

Bostandyqtyń jolyna-aı.

Otynshy aǵamyz:

«Jeti zálimnen qurylǵan úkimet keledi. Ol – ury, ótirikshi, ımansyz, dinsiz, qatygez, jaýyz. Ol úkimetten jeti ata-babańnyń urpaǵyna ıneniń jasýyndaı jaqsylyq kelmeıdi»,-dep osylaı bolshevıkter úkimetin dál sıpattaǵan.

Álıhan Bókeıhanov sol jyldary: «Qyzyl Armııaǵa qarsy Alash qarýly kúshteri maıdanǵa shyqty. Іs júzinde 700 jigit Jetisý maıdanynda, 540 adam – Troıtsk túbinde, 2000 adam – Oral oblysynda soǵys áreketterine qatysýda»,-dep jazady. Soǵys ónerin ozyq meńgergen, sarbazdar aldynda bedeli zor Otynshy Áljanovty tipti ataman Anenkovtyń ofıtserleri qurmettegen. Jetisý bolshevıktiń bılik pen oǵan qarsylastardyń keskilesken maıdan dalasyna aınaldy. Biraq, kún sanap qyzyldar basym túsip, Alash pen atamannyń birlesken kúshterine syn saǵaty týady. Ózi sııaqty aıqasatyn jıyrma shaqty sarbazben Otynshy jedel Semeıge shaqyrylady. Biraq Alash qalasy atanǵan Semeıge jete almaıdy. Ol óz jaýyngerlerimen kelgen Úrjardaǵy Naýaly aýylyna Mamontovtyń qyzyl ­gvar­dııashy otrıady shabýyldaıdy. Otynshy aǵash ǵımarat tóbesine qol pýlemetin quryp tastap, jaýǵa qarsy atysady. Qyzyldar jaǵy ǵımaratqa ot qoıyp, aqtyq aıqasta Otynshy Áljanov qaza tabady.

Otynshy Áljanovtyń súıegi Maqanshy janyndaǵy Jáıtóbede jerlengen desedi. Biraq, bul aımaqta keńes ókimeti ornyqqan jetpis jylda onyń jerlengen jeri eshkimge aıtylmady, kórsetilmedi. Atyn ataýǵa múlde tyıym salyndy. Ne kerek Naýalyda bolǵan atystaǵy onyń qazasyn Semeıdegi Alashorda úkimetine estirtedi. Halqyn azattyqqa bastaǵan azamattardyń báriniń júregi qan jylaǵan. «Alash balasyna Otynshynyń shyǵyny batady, orny oısyraıdy. Jetisýdaǵy aǵaıyndarǵa basshysynan, kóseminen aırylǵany jan aýyrtarlyq is boldy. Taǵdyrǵa shara bar ma?» Otynshynyń mezgilsiz qaza tapqan soń Qyzyljarda shyǵatyn «Jas azamat» gazetinde Alash aǵartýshylarynyń aldyńǵy qatarynda turǵan qaıratker ári baldyzy Qoshmuhamet Kemeńgeruly qoshtasý maqala jazǵan.

Qaıyrbek Kemeńger

Áljanovtanýshy, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty

Otynshy Áljanov aýqatty otbasynda tárbıe alyp, qarshadaıynan hat tanyǵan talapty jas aldymen Zaısandaǵy orys-qyrǵyz ýchılışesin, odan soń Ombydaǵy qalalyq ýchılışeni, muǵalimder semınarııasyn úzdik bitirip, biraz ýaqyt muǵalimdikpen aınalysqan. Keıinirek Aqmola okrýgtik sotynyń aýdarmashysy, Kókpekti qalasyndaǵy orys-qyrǵyz ýchılışesiniń dırektory bolyp jumys istegen. Aıryqsha atap óterligi, 1897 jyly birinshi búkilreseılik halyq sanaǵyna qatysady. Al, 1907 jyldyń qazan aıynda Sankt-Peterbýrgte Reseı halyq aǵartý mınıstrligi tarapynan qurylǵan «Buratana halyqtardyń oqý isi men mektepteri týraly zań jobalaryn qaıta qurý» komıssııasynyń jumysyna Dala general-gýbernatoryna qarasty qazaqtardyń ókili retinde tartylǵan. Qazaǵynyń qamyn oılaǵan qaıratker «Dala ýálaıatynyń gazetine» ólkemizdegi ózekti máselelerdi kóterip mándi maqalalar jazyp turǵan. Ásirese, oqý-aǵartý salasynyń problemalaryn saralap, qanaýdaǵy qandastarynyń turalaǵan turmysyn taldaǵan, patshalyq rejımniń surqııa áreketterin áshkerelegen, qapersiz qalǵyp-shulǵyǵan jerlesterin qalyń uıqydan oıanýǵa úndegen pýblıtsıstıkalyq paıymdary q-alamgerdiń qarymdy shyǵarmashylyq qabiletin tanytqany talas týdyrmasa kerek. Máselen, avtordyń «Ǵylymǵa qaraı taǵy bir qadam», «Qazaq balalaryn tárbıelemek turǵysynan ósıet áńgimeler», «Qazaqtarǵa paıdaly kitaptar», «Qazaqtardyń medrese ashqandary», «Qyrdaǵy Ramazan aıty», «Bılerdiń bitimderi» sekildi t.b. jarııalanymdary tanymdyq turǵydan erekshe mańyzǵa ıe ekendigin aıta ketkenimiz abzal.

Otynshy Áljanov negizin qalaǵan Jetisýdaǵy atty qazaq polki júzdikter túrinde qurylǵan. Mılıtsııanyń basty maqsaty dúrbeleńnen kúızelgen eldi aqtar men qyzyldardyń tonaýshylyq áreketterinen qorǵaý bolatyn. Keńes úkimetimen ymyraǵa kelmegen Otynshy 1918 jyly 21 tamyzda Shyǵys Qazaqstan oblysy, Úrjar aýdany, Naýaly aýylynda qyzyldardyń «Krasnye gornye orly Tarbagataıa» atty áskeriniń qorshaýynda qalady. Qardaı boraǵan oqqa tótep bere almaǵan Otynshy birneshe jigittermen ózen jaǵasyndaǵy sý dıirmenniń shatyryna bekinip, Lepsiden ákele jatqan pýlemetimen ózderine qaraı shabýyldaǵan qyzyldardy atqylaıdy. Qyzyl ásker kóp ýaqytqa sheıin dıirmenge jaqyndaı almaı, bir amalmen aqyryndap kelip dıirmenniń tóbesin japqan shópti órtedi. Otynshy shatyrdyń tóbesinde eki joldasymen bekinip, sońǵy oǵy qalǵansha atysady. Ábden janǵan shatyr qulaǵan kezde Otynshy qasyndaǵylarmen birge ot qushaǵyna oranady. Sol jerde ony qyzyl ásker atyp óltiredi. Otynshynyń qazasy týraly Semeıdegi Alashorda úkimetine Bazarbaı Mámetov pen Ybraıym Jaınaqov habarlaıdy. Ol qurban bolǵannan keıin M. Dýlatov: «Marqum aıtqanyn qyldy, eldi bálege tastap, ózi bas amandap ketken joq. Alash jolynda qurban boldy! Qyzyqty ǵumyrynyń kóbi abaqtyda, aıdaýda ótti, biraq, qymbatty Otynshy, Alashtyń kórkeıgenin kóre almaı armanda kettim deme. Sendeı ul týǵan el eshkimnen kem bolmas», – dep jazdy. Iá, Mirjaqyp Dýlatuly kóregendikpen durys boljaǵandaı, alashtyqtar armandaǵan táýelsizdikke qol jetkizgen Qazaqstan búginde búkil tórtkúl dúnıege tanyldy. Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń bastaýymen órkenıet órine bettep barady. Alashtyń ar-namysy atanǵan asyldarymyzdy ardaqtaý arnasyn tapty. Búginde Úrjarda ornatylǵan Otynshy Áljanovtyń bıýsti osy oıymyzdy aıǵaqtary anyq. Mirjaqyp Dýlatovtyń myna bir sóziniń atan túıeni qaıystyrardaı astaryna úńilsek: «Alash birikse, alynbaıtyn qamal joq, eger birikpese, qul bolýdan basqa amal joq». Túsingenge túpsiz tereń aforızm.

Gúlfarıda Tólemisova

Otynshy Áljanovtyń shóberesi

Otynshy Áljanovtyń urpaqtary Bishkek, Almaty, Tashkent, Núkis, Shalqar sııaqty qalalarǵa, bylaısha aıtqanda jan-jaqqa shashyraǵan. Balasy Ǵalymjandy Lenıngrad ýnıversıtetindegi oqýynan shyǵaryp, jer aýdarady. Ol eki jyl Álkeı Marǵulanmen qatar oqyǵan. Otynshy Áljanovtaı asyldyń synyǵy Ǵalymjan Aqtóbe oblysynyń Oıyl aýdanyna jer aýdarylǵanda qarap júrmeı tarynyń jańa túrlerin shyǵarǵan. Osy taryny ekken Shyǵanaq Bersıev álemdik rekord jasady. Biraq bul rekord týraly qujattardyń eshbirinde tuqymdy shyǵarǵan Ǵalymjan ekeni aıtylmaıdy. Óıtkeni, ol halyq jaýy dep tanylǵan Otynshy Áljanovtyń balasy bolatyn. Al Áljan áýletiniń taǵy bir tarmaǵy olardy ataqty kompozıtor Tólebaevpen qudandaly etedi. Mine, Qunanbaı Yrǵyzbaıuly, Qoshke Kemeńgerov, Álkeı Marǵulan, Muqan Tólebaev sııaqty qazaqtyń birtýar tulǵalarymen qalaı bite qaınasyp ketken deseńizshi. Mundaı berik tamyrdy bolshevıktik bılik te úze almaıdy. Qansha qýdalaýǵa tússe de olardyń asqaq rýhy báseń tartpady. Endi Otynshy Áljanov týǵan eldiń tynyshtyǵyna bıik tuǵyrdan qarap turǵandaı.

Otynshy Áljanov tek shyraıly Shyǵystyń ǵana emes, búkil qazaqqa ortaq qadirli qaıratkeri. «Qanshama jyldar boıy bul kisi jaıynda eshteńe aıtylmady, eleýli eńbekter jazylmady. Osy olqylyqtyń orny endi tolýǵa tıis. Baspasóz betterinde Áljanovtyń pýblıtsıstıkasyn tam-tumdap bolsa da jarııalasa qandaı ǵanıbet. Olardy izdeý, jınaý, derektanýlyq taldaý jumystary úzdiksiz jalǵasa berse nur ústine nur. Sondyqtan Otynshy atamyzdaı arystarymyz eshqashan umytylmaq emes!» Alash qozǵalysynyń tarıhy – otandyq ǵylym úshin qazaqpen birge jasaıtyn máńgilik tarıh. Qazaqtyń táýelsizdigi men óreli ultqa aınalýyna qyzmet etken tulǵalardyń árqaısysy tarıhta óz ornyn alýǵa tıis.

Qýat Esimhanov

Memleket jáne qoǵam qaıratkeri, O. Áljanov eskertkishin Úrjar aýylyna qoıýshy

Halqym dep eńiregen esil er Otynshy Áljanov jastaı jalyndady, qyrshyn qıyldy. Qazaq jeke el bolsa, esesin eshkimge jibermese, degen arman jolynda janyn qurban etti. Endi azattyq alǵan qalyń eli sol arystardyń attaryn jadynda saqtaıdy.

Otynshynyń atqarǵan isi men jazǵan eńbekteri onyń el qamyn oılaǵan azamat ekendigin bildiredi. Onyń urpaqtary qanshama qysym kórip, qýdalaýǵa tússe de, búginde bulardan ósip-óngen urpaqtary ǵylym, bilim salalarynda jetistikterge jetip, týǵan eline eleýli úles qosýda. Qorytyndylaı kelgende, Alash arystary armandaǵan táýelsizdikke keıin qazaq halqy qol jetkizdi. Táýelsizdik úshin kúresip, onyń saǵymynda kóre almaı ketken qazaq zııalylarynyń egemen el bolý ıdeıasy búgingi kúnmen sabaqtasyp jatyr. Olardyń ómir jolyn, taǵdyryn jáne eren eńbekterin zerdeleý búgingi kúnniń talaby. Óıtkeni, qazirgi ýaqytta elimiz «Máńgilik El» ulttyq ıdeıasyn kótergen shaqta, táýelsizdigimizdi baıandy etip, irgeli el bolýymyz úshin eldik murat jolynda kúresken jáne qurban bolǵan alash arystarynyń jarqyn beınesi men olardyń jasaǵan ónegeli isterin jas urpaqqa nasıhattaý, urpaq boıynda Jańa Qazaqstandyq patrıotızmdi qalyptastyrý úshin asa qajet mańyzdy másele ekendigi anyq. Osydan biraz jyldar buryn Alash qaıratkeriniń esimin umyttyrmaı halyq jadynda jańǵyrtý úshin óziniń týǵan aýyly Shyǵys Qazaqstan oblysy, Tarbaǵataı aýdany, Ekpin aýylynda bir kóshege Otynshy Áljanov esimi berildi. Sondaı-aq, Shyǵys Qazaqstan oblysy, Úrjar aýdanynda oǵan eskertkish ornatyldy. Qazaqtyń qabyrǵaly aqyny Serik Turǵynbekulynyń «Rýhy bıik tulǵa» dastanynda bylaısha jyrlaıdy: «El namysyn bermegen, Qara qyldy qaq jaryp. Arys bolsa ólmegen, Ol – Otynshy Áljanov».

Altybaqan alaýyzdyqty alastap, bereke-birlikke basymdyq bergende ǵana Elbasy aıtqandaı «Máńgilik Elge» aınalatyndyǵymyzǵa se­nemin. Ony Otynshynyń Mirjaqypqa jazǵan hatyndaǵy «Halyqtyń basyna qııamet-qaıym týdy. Qatyn-balamdy alyp ketińder. Men ne kórsem de halyqpen birge kórem, ólsem de, tirilsem de» degen joldar qatty tebirentipti. «Qıyn-qystaý shaqta biz osylaı aıta alamyz ba, joq pa?! Sondyqtan Otynshy atamyzdaı arystarymyz eshqashan umytylmaq emes.

Bolashaqta da alash arystary týraly zertteýler jasaý, qoǵamdyq-saıası qyzmetterin zerdeleý máseleleri júzege asyrylýy kerek.