Alash áskeri jaıynda ne bilemiz
Alash Orda áskeri týraly sońǵy jyldary tarıhshylar da jaza bastady, izdenisterge de jol ashyq. Birneshe kitaptar da jaryq kórdi. Dese de, Áskerı-tarıhı mýzeıde Alash Orda áskeri men onyń tarıhyna qatysty jańa ári alǵashqy ekspozıtsııanyń ashylýy kópten kútken quptarlyq jaıt. Qurylǵanyna shırek ǵasyr tolyp otyrǵan QR Qarýly Kúshteriniń merekesine oraı «QazAqparat» HAA tilshisi Alash áskeri týraly maǵlumatpen jurtshylyqty tanystyrý nıetinde mýzeıge arnaıy baryp qaıtqan bolatyn.
Jalpy, Alash áskeri qashan quryldy, qansha jyl qyzmet etti? Onyń maqsaty ne boldy? Osy suraqqa da jaýapty mýzeıden tabýǵa bolady. Sondyqtan Alashorda úkimetiniń qurylǵanyna 100 jyl tolyp otyrǵan mereıtoı jylyna oraı ári QR Qarýly Kúshteriniń merekesi qarsańynda Alash áskeri jaıyndaǵy derekterdi bilý úshin elordadaǵy QR Qarýly Kúshteriniń áskerı-tarıhı mýzeıiniń ǵylymı qyzmetkeri Almagúl Saǵyndyqqyzyna jolyqqan edik.
Rasynda sonaý ult tarıhynyń qasań kezeńinde egemen el bolýdyń qamyn kúıttegen Alash qaıratkerleriniń derbes ásker týraly oılanbaýy da múmkin emes edi. Bul másele baspasózde de dúrkin-dúrkin kóterilgen. Aıtalyq, «Qazaq» gazetindegi «Qaıtsek jurt bolamyz?» atty maqalasynda Mirjaqyp Dýlatov ta osyǵan toqtala ketedi. Táýelsiz jurt bolýdyń joly týraly ol: «avtonomııaǵa tyrysalyq, derbes úkimetimiz, óz áskerimiz bolsa bizben árkim de eseptespek» dep túıindeıdi. Sosyn Mirjaqyp Dýlatov toqeterin de tarqatady: «Jaýap bireý-aq - áskerimiz bolsa ǵana jurt bolamyz!».
1917 jyldyń jeltoqsan aıynda Orynborda ótken Ekinshi jalpyqazaq sezinde qurylǵan Alash avtonomııasynyń qarýly áskerin jasaqtaý týraly sheshim qabyldanǵany belgili. Biraq bastapqyda «Alash mılıtsııasy» atalǵan Alash áskeriniń qurylýy, quramy, qarý-jaraqpen, kıim-keshekpen jasaqtalýy jaıynda málimetter mardymsyz. Tipti dál osy taqyrypty zerttep júrgen alashtanýshylardyń ózi de joqtyń qasy desek artyq aıtqandyq emes.
«20 ǵasyrdyń basynda da bostandyq úshin bastaryn báıgege tikken qazaq zııalylary Alash qozǵalysyna uıytqy boldy. Jalpy, Alash qozǵalysy óz bastaýyn 1905 jyly Qarqaralyda Patsha úkimetine quzyrhat joldaýdan alady. Qoıandy jármeńkesinde 12767 adam qol qoıǵan tarıhı qujatta otarshyldyq tarapynan qazaqtyń saıası-áleýmettik, ekonomıkalyq sharýashylyq, mádenı-rýhanı jaǵynan kórgen qysymy ashyq aıtyldy. Sol jyly Oral qalasynda Baqytjan Qarataev, Álıhan Bókeıhan bastaǵan zııaly top «Qazaq konstıtýtsııalyq-demokratııalyq partııasyn» qurý týraly sheshim qabyldady. Al 1906 jyldan bastap qazaq zııalylary Birinshi, Ekinshi memlekettik Dýmaǵa depýtat bolyp, sol jyldary bir-birimen jaqyn tanysa tústi.
1911 jyly «Aıqap» jýrnaly, 1913 jyly «Qazaq» gazetteriniń shyǵýy da qazaq zııalylarynyń bir ıdeıa mańyna toptasa bastaýyna túrtki boldy. 1917 jyly Patsha úkimeti taqtan taıyp, Ýaqytsha úkimettiń ornaýyn Alash zııalylary bodandyqtan basy bos el bolý jolynda ashylǵan dańǵyl jol dep eseptedi. Sondyqtan sol jyly Orynborda jalpyqazaq sezi ótip, 14 másele qaralyp, «Alash» partııasyn qurýǵa uıǵarym jasaldy. 300 delegat qatysqan ekinshi jalpyqazaq sezi de dál osy qalada ótip, onda 10 másele kún tártibinde turdy. Sezde Alashorda úkimetin qurý týraly sheshim qabyldanyp, tóraǵalyǵyna Álıhan Bókeıhan saılandy», - dedi mýzeı qyzmetkeri Almagúl Saǵyndyqqyzy Alashorda úkimetine arnalǵan arnaıy bólimdegi tarıhı qujattardy tanystyra kele.
Onyń aıtýynsha, qazaq balasy ekinshi márte bas qosqan sezde kóterilgen 10 máseleniń tórtinshisi mılıtsııa týraly bolǵan. Ol jaıynda Halel Ǵabbasov baıandama jasaǵan. Onyń baıandamasy 1918 jyldyń qańtar aıynda «Qazaq» gazetinde jaryq kórip, sol sátten Alash mılıtsııasyn jasaqtaý jumystary qolǵa alynǵan.
«18 qańtar kúni Alashorda úkimeti Orynborda ataman Dýtovpen Alash mılıtsııasyn daıyndaý, qajetti qarý-jaraqpen qamtamasyz etý máselelerin kelisken bolatyn. Alaıda, elde azamat soǵysynyń bastalýyna baılanysty bul jumystar toqyrap, Alashordanyń Shyǵys jáne Batys bólimsheleri quryldy. Semeıde ornalasqan Shyǵys Alashordany Álıhan Bókeıhan, al Oral qalasynan 140 shaqyrym jerdegi Jympıtyda ornalasqan Batys Alashordany Jahansha Dosmuhamedov basqardy. Biraq Batys Alashorda Shyǵys Alashordaǵa baǵynyshty edi. Alashtanýshy Berik Ábdiǵalıdyń málimetine qaraǵanda bastapqy kezde Alash mılıtsııasynyń sapynda 200-ge jýyq adam boldy», - dedi ol.
Biraq, 1918 jyldyń basynda bolshevıkter iri qalalardy basyp alǵannan keıin bul bastama aıaqsyz qaldy. Alaıda sol jyldyń maýsym aıynda Alashorda úkimetiniń tóraǵasy Álıhan Bókeıhan úsh kisiden turatyn áskerı keńes qurý týraly tarıhı qujatqa qol qoıady. Atalǵan qujatta: «Alashordanyń janyna Ásker mınıstrliginiń mindetin atqaratyn úsh kisiden Ásker keńesi qurylýy qajet. Keńeske Alashordanyń oblystyq jáne ýezdik bólimderi janynan oblystyq jáne ýezdik áskerı keńes ashý quqyǵy berilýi kerek. Áskerı keńeske bolshevıktermen kúresý úshin jigitter jınaý mindeti júkteledi», - delingen.
«Alash áskerin qurý isi qolǵa alynyp, jaýyngerler jasaqtalǵannan keıin onyń alǵashqy komandıri Qazy Nurmuhameduly bolǵan. Ókinishke qaraı, jaýyngerlerdiń oqý-jattyǵýyn ótkizip júrgen ony Semeı qalasynyń mańynda atyp ketedi. Sol jyly Semeıde alǵashqy atty ásker polki qurylyp, onyń komandıri qyzmetine Hamıt Toqtamyshev keledi. 1918 jyldyń 12 tamyzynda Ýaqytsha Sibir úkimetiniń áskerı mınıstrine Toqtamyshev arnaıy jazba joldaǵan. Onda ol Semeıde birinshi Alash atty polki qurylǵanyn, onyń quramynda 28 ofıtser, 750 atty jigit bar ekendigin atap ótken. Pavlodarda 150, Zaısanda 200, Qarqarylda 250, Óskemende 250 jigittiń jasaqtalǵanymen olardyń qarý-jaraqtary joq ekendigin aıta kele 700 myltyq suraıdy», - dedi Almagúl Saǵyndyqqyzy.
Mýzeı qyzmetkeriniń aıtýynsha, Alashorda áskerin jasaqtaý, ony qarý-jaraqpen, kıim-keshekpen jabdyqtaý máselesi Ekinshi jalpyqazaq sezinde jan-jaqty talqyǵa túsken. Bul iske Tobanııaz Álnııazuly, Hasen Aqaıuly, Raıymjan Marsekov, Ybyraı Aqpaıuly, Salyq Omaruly, Isa Kópjasaruly, Medeý Orazbaıuly, Qarajan Úrkimbaev syndy qazaq baılary belsene aralasyp, olar Alashorda áskerine materıaldyq kómek kórsetken. Sol sezde qazaq dalasynyń barlyq ýezderinde qurylatyn Alash áskeriniń jalpy sany 13500 adam bolýy kerek degen sheshim de qabyldanǵan. ıAǵnı, Bókeıden 1000, Oraldan 2000, Torǵaıdan 3000, Aqmoladan 4000, Semeıden 1500, Jetisý oblysynan 2000 adam ásker qataryna shaqyrylýy tıis edi. Biraq, Alashorda áskeriniń sapynda joǵaryda kórsetilgen mólsherdegi sarbazdyń bolǵan-bolmaǵany jaıynda da esh derek joq. Tek Alashorda úkimetiniń Sibirde qurylǵan Kolchak úkimetimen, Samaradaǵy aq gvardııashylar men esserlermen, Komých úkimetimen jáne Ombydaǵy Ýaqytsha úkimetpen tyǵyz baılanysta bolǵandyǵy jaıyndaǵy tam-tumdaǵan málimet kezdesedi.
«Máselen, Batys Alashordany basqarǵan Jahansha Dosmuhamedov bastaǵan Halel Dosmuhamedov, Ǵubaıdolla Álibekov, Nurǵalı Ipmaǵambetov Samara qalasyna baryp, onda Komých úkimetiniń tóraǵasy V.Volskıımen kelissózder júrgizip, Orynbor arqyly Jympıtyǵa 600 myltyq, birneshe pýlemet alyp qaıtady. Tipti, Komých úkimetiniń Oıyl ýálaıatyna 2 «Mersedes» kóligin syıǵa tartty degen de derek bar. Qoryta aıtqanda, Alash áskeriniń sany, tizimi, kıim úlgisi, qarý-jaraǵy, qandaı soǵys is-qımyldarǵa qatysqandyǵy jaıynda zertteý jumystaryn júrgizý búgingi kúnniń eń ózekti máselesine aınalyp otyr», - dedi ol.