Alakóldegi demalys: týr qansha turady, qaı jaǵalaýda demalǵan tıimdi
Nur-Sultannan Alakólge qalaı barýǵa bolady?
Elordadan Alakólge poıyz, avtobýs nemese jeke kólikpen jetýge bolady. Degenmen sapaly joldyń joqtyǵyna baılanysty bul jaqqa kólikpen barýdyń mashaqaty kóp. Qazirgi ýaqytta atalǵan mekenge ushaq ta ushpaıdy. Óıtkeni, Úrjar men Úsharal áýejaılary jóndeý jumystaryna baılanysty jabylǵan.
Alakólge deıin myna baǵyttaǵy poıyzdar júredi:
Almaty-Alakól:
№221/222 «Almaty-2 – Dostyq», aptasyna 3 ret;
№ 255/256 «Almaty-2 – Dostyq», aptasyna 3 ret;
№ 211/212 «Almaty-2 – Dostyq», aptasyna 2 ret;
453/454 «Almaty-2 – Dostyq», jaz mezgilinde aptasyna 3 ret;
№22/21 «Qyzylorda-Semeı» poıyzyna 8 tirkemeli vagon jalǵanady. Ol jaz mezgilinde kún saıyn qatynaıdy.
Platskart vagondardaǵy oryn úshin bılet quny - 5 myń teńgeden bastalady. Kýpe vagondarymen barýshylar 11 myń teńge tóleýi tıis. Al, lıýks vagondardaǵy oryn quny - 21 myń teńgeden joǵary.
Nur-Sultan-Alakól:
№ 258/257 «Nur-Sultan – Dostyq», jaz mezgilinde aptasyna 2 ret;
№ 54/53 «Nur-Sultan – Dostyq», aptasyna 2 ret;
№ 121/122 «Nur-Sultan – Semeı» poıyzyna 6 tirkemeli vagon jalǵanady. Ol jazǵy maýsymda kúnara qatynaıdy.
Platskart vagondarmen barýshylarǵa bılet baǵasy - 7189 teńge bolsa, kýpe vagondardaǵy bılet quny - 10 749 teńge.
Nur-Sultan-Semeı:
457/458 «Semeı – Dostyq», jaz mezgilinde kúnara;
459/460 «Óskemen-Dostyq», jaz mezgilinde kúnara.
Jalańashkól stantsııasynan Alakól jaǵalaýyna jetý úshin 50 shaqyrym qashyqtyqty eńserý kerek. Munda turaqty túrde qatynaıtyn jeke taksıler men avtobýstar bar.
El astanasynan kólge jeke kólikpen baratyn týrıster de az emes. Alaıda, Semeı qalasy arqyly ótetin joldyń jalpy uzyndyǵy 1400 shaqyrymnan asady. Qazir onyń 100 shaqyrymyna jóndeý júrgizilip jatyr.
Alakólde qaı kezeńde demalǵan arzanǵa túsedi?
«AzimutTravel» týrıstik kompanııasynyń mamany Dmıtrıı Krýchınınniń aıtýynsha, Alakólde maýsym aıy men tamyzdyń birinshi jartysynda demalǵan týrıster úshin arzanǵa túsedi.
«Suranys artatyn kezeń - shilde aıynyń alǵashqy kúnderinen bastap, tamyzdyń ortasyna deıingi aralyq. Kópshilik ádette demalysty shilde aıynda alady. Keıin týrıster qatary azaıǵan kezde demalys ortalyqtary jeńildikter jasaı bastaıdy. Atap aıtqanda, baǵa ásirese demalys maýsymynyń basynda jáne sońynda edáýir tómendeıdi» - dedi týrıstik kompanııa mamany Dmıtrıı Krýchının.
Ońtústik nemese shyǵys jaǵalaý: qaıda demalǵan arzan?
Dmıtrıı Krýchınınniń aıtýynsha, qos jaǵalaýda da demalý quny birdeı. Munda baǵa qonaq úı men turý úshin jasalǵan qolaıly jaǵdaıǵa baılanysty.
«Qos jaǵalaýdaǵy demalys quny birdeı. Bıýdjettik qonaq úılerdegi nómirdiń quny 5 myń teńgeden bastalady. Bul baǵa ońtústik jáne shyǵys jaǵalaýda da bir. Bul ekonom-klassqa jatattyn demalys bazalary. Al, baǵalary men jaǵdaıy ortasha deńgeıdegi qonaq úılerden bir adamǵa oryn alý 12-15 myń teńge turady. Oǵan tamaqtaný quny kiredi jáne mundaı sanattaǵy oryndarda qolaıly jaǵdaı jasalǵan. Premıým sanatyndaǵy qonaq úılerdiń quny bir adamǵa 18-20 myń teńge kóleminde», - dep baǵalarǵa toqtaldy «AzimutTravel» týrıstik kompanııasynyń mamany.
Buǵan qosa, kompanııa ókili týroperator men týrıstik agenttikter arqyly satylatyn týrlardyń baǵasyndaǵy aıyrmashylyqqa toqtaldy. Onyń aıtýynsha, operatorlar týrlardy arnaıy bloktaryn satyp alyp, ońtústik jaǵalaýǵa transfer arqyly satady. Bul oraıda, týragenttikter men týroperatorlar bekitetin qun birdeı.
«Demalys bazalary komıssııalyq syıaqy beredi. Bul somany biz týragenttiktermen bólemiz. Shartty túrde, eger demalys bazasy túsimnen 10-15% komıssııa berse, biz ony teń bólisemiz. Sondyqtan agenttikterge demalys týrlaryn senimdi operatorlardan satyp alý tıimdi», - dep túsinik berdi Dmıtrıı Krýchının.
Alakóldiń ońtústik jaǵalaýynda demalý úshin qansha qarajat kerek?
Týrıstik kompanııa ókili Dmıtrıı Krýchının Alakólde bir apta demalatyn týrıstiń qansha qarjy jumsaıtynyn eseptep kórdi.
Bir adamnyń táýliktik demalys quny - 15 myń teńge. Jeti kúnge - 105 myń teńge. Barý jáne qaıtý jol aqysy 16 myń teńgeni quraıdy. Osylaısha, týrıst jolyna, turatyn jerine jáne kúnine úsh mezgil tamaqtanýyna ortasha eseppen 120 myń teńge jumsaıdy.
Taǵy bir týrfırma mamany ıÝlııa Alakóldegi týrısterdiń demalýyna qatysty óz esebimen bólisti.
«Búginde Almatydan Alakól aýmaǵyna deıin bes poıyz qatynaıdy. Bul týrısterdi tasymaldaý úshin jetkilikti dep oılaımyn. Poıyz bıletiniń quny orta eseppen 16 myń teńgeden 20 myń teńgege deıin. Bıylǵy jyly tarıfter ósti, sáıkesinshe baǵa da joǵary bolýy múmkin. Sonymen qatar, kólge týrısterdiń uıyqtap barýy úshin arnaıy jabdyqtalǵan avtobýstarmen de jetýge bolady. Olardyń bıleti - 19 myń teńge. Al qarapaıym avtobýstarmen barý jáne qaıtý bıletiniń jalpy baǵasy - 16 myń teńgege jýyq», - dedi ıÝlııa.
Qoryta aıtqanda, úsh mezgil tamaqtaný, jatyn ornymen eseptegende bir kúnge shamamen 15-16 myń teńge qajet. Budan da arzan qonaq úılerdi tabýǵa bolady. Olar táýligine - 13 myń teńge. Eger demalys bazasynda tamaqtaný engizilmegen bolsa, onda taǵy 10 myń teńgeni saqtap qoıǵan jón. Sebebi, tańǵy asqa - 2 myń, túski asqa - 3 myń jáne qalǵan somma keshki asqa jumsalady. Osylaısha, bir týrıstiń tamaqtaný jáne jol júrý shyǵyndaryn qosa eseptegende úsh kúndik demalysy 70 myń teńge bolady.
Alakóldiń shyǵys jaǵalaýynda demalý úshin qansha qarajat kerek?
«Іnjý» jáne «Arasan Alakol» demalys bazalarynyń ıesi Elena Asylbekovanyń aıtýynsha, negizinen Alakóldegi qonaq úılerdiń baǵasy tabysy ortasha jáne tómen bıýdjetti týrısterge arnalǵan.
«Lıýks sanatyna jatqyzýǵa bolatyn demalys keshenderiniń qos jaǵalaýdaǵy sany 10-15-ten aspaıdy. Al, 5 juldyzdy iri qonaq úıler múldem joq. Kóp qonaq úılerde 40-50 nómir ǵana bar. Olar negizinen otbasylyq demalysqa arnap daıyndalǵan. Eń úlken demalys oryndaryndaǵy jatyn oryn sany – 100-ge jetpeıdi. Baǵalar pandemııadan beri kóp ózgergen joq. Degenmen sońǵy jyldary azyq-túlik, elektr energııasy jáne basqa da kommýnaldyq qyzmetter baǵasynyń aıtarlyqtaı ósýi - tarıfterdiń sál qymbattaýyna alyp keldi. Tamaqtan bólek, turý qunynyń ózi 10 paıyzdan 30 paıyzǵa ósti. Ystyq maýsymdarda Alakóldiń Abaı oblysyndaǵy demalys bazalarynda demalý baǵasy - 15-17 myń teńge. Budan tómen baǵamen jumys isteý - tikeleı bızneske shyǵyn ákeledi. Áleýmettik mańyzy bar taýarlardyń jáne qajetti ónimderdiń baǵasynyń kóterilýi – otbasylardyń qaltasyna da ońaı soǵyp jatqan joq. Árıne, qazir kóptegen otbasylardyń aldynda eki tańdaý tur. Biri - demalý, ekinshisi - balalardy mektepke daıyndaý. Osy faktorlarǵa baılanysty biz bıyl týrıster sany az bolady dep boljap otyrmyz», - dep máselelerdi atady Elena Asylbekova.
Demalys bazalarynda ekonom sanatyndaǵy eki oryndyq nómir quny -10-24 myń teńge aralyǵynda. Al, standartty nómirler maýsym aıynda 20 myń, al shildede 30 myń teńge turady. Oǵan úsh rettik tamaqtaný qosylǵan. Lıýks sanatyndaǵy ekoúılerde eki adamǵa arnalǵan oryn baǵasy - 18-30 myń teńgeden bastalady. Birneshe juldyzdy qonaq úılerde bolamyn deseńiz, onda 45 myńnan 220 myń teńgege deıin qarajatyńyz bolýy tıis.
Dmıtrıı Krýchınınniń aıtýynsha, azyq-túlik, otyn qunynyń ósýine baılanysty qonaq úıler baǵany 20 paıyzǵa deıin qymbattatqan. Alaıda, olar sońǵy eki jylda baǵany turaqty ustap turýǵa tyrysyp baǵýda.
«Bıyl qonaq úılerdiń 80-90 paıyzy baǵany 15-20 paıyzǵa kóterdi. Biraq muny túsinýge bolady. Qalaı bolǵanda da jalaqy, azyq-túlik, kommýnaldyq qyzmet baǵasy ósýde», - deıdi týroperator ókili.
Sonymen qatar Dmıtrıı Krýchının Alakóldegi barlyq jaǵajaılar tegin ekenin atap ótti.
«Eger shyǵys jaǵalaýdy alsaq, onda negizinen qoǵamdyq jaǵajaılar bar. Jaǵajaılardy abattandyrýǵa kóp qarajat jumsaldy. Ońtústik jaǵalaýda da jaǵajaılary men demalys ortalyqtary jumys isteıdi. Olardyń barlyǵy ashyq jáne negizinen kól jaǵasynda ornalasqan», - dedi Dmıtrıı Krýchının.
«KazakhTourism» ulttyq kompanııasy jyl saıyn kól jaǵalaýynda jańa kórikti oryndar ashylyp jatqanyn jetkizdi. Mysaly, Alakólde ekinshi jyl qatarynan «AlazoneArena» halyqaralyq festıvalder, kontsertter men basqa da is-sharalardy ótkizýge arnalǵan alań jumys isteıdi. Osy maýsymda munda demalýshylar úshin apta saıyn eń tanymal otandyq oryndaýshylar óner kórsetedi.