Aqyt qajy jyrlary mońǵol tilinde jaryq kórdi
Zertteý kitabynda Aqyttaný ǵylymyna súbeli úles qosyp júrgen ǵalym Qurmethan Muhammádıulynyń kóp jylǵy ǵylymı zertteýleriniń suryptalǵan nusqalary jáne buryn eshbir jerde jarııalanbaǵan birqatar tyń derekter qamtylǵan. Mysaly, Aqyttyń qyzmetine baılanysty aıtylǵan «hatshy» sóziniń mánin burmalanyp kelgeni jazylady. Buǵan Qurmethan ǵalym bylaı ýáj aıtady: «Aqyt qajyǵa qatysty aıtylatyn «hatshy» ol sekretar nemese pochtashy degen sózdiń qaı-qaısysy da emes. Hatshy -/perepıschık/, kóshirmeshi, kóshirip jazýshy máninde qoldanylǵan. Basqasha aıtqanda Tsın úkimetinen jergilikti qazaq bıleýshilerine jiberetin is qaǵazdaryn qaıtadan eselep kóshirýshiler edi».
Ǵalymnyń aıtýynsha, Aqyt qajy Úlimjiuǵylynyń Qazan qalasynda 10-nan astam kitaby dúrkin-dúrkin mol danamen basylǵan. Osy kitaptar nusqasy Aqyttanýdyń sarqylmas qaınary bolyp tabylady. «1809 jyly Qazan ýnıversıtetinde baspahana ashyldy. Osylaısha, 19-shy ǵasyrda Qazan qalasy Ortalyq Azııa jáne Qazaqstan halyqtarynyń mádenı-ǵylymı muralaryn jaryqqa shyǵaratyn ortalyqqa aınalyp, qazaqsha kitaptar da baspadan shyǵa bastady. Derekterge súıensek, Qazan baspalarynan 1917 jylǵa deıin 700 - ge jýyq kitap basyldy. Bul kitaptardyń 600 - den astamy qaharmandyq, 45-i lıroepostyq, 29-y aıtystar t.b aýyz ádebıeti ıelense, qalǵanyn dinı ýaǵyz, ǵylymı-tanymdyq oqýlyqtar, oqý quraldary, sózdikter aldy. Al, qazaq avtorlarynyń tól shyǵarmalary, kitaptary baspadan shyqqan kitaptardyń azǵana bóligin qurady. Qazaqta Aqyt aqynnan buryn baspadan kitaby shyqqan eki aqyn bolǵan. Olar: Dýlat Babataıuly (1802-1874) «Ósıetnama» (1880 jyl), Shortanbaı Qanaıulynyń (1818-1881) «Shortanbaıdyń bala zary» (1890 jyl) edi. Mine osy eki basylymnan soń 1896 jyly Qazan qalasynda basylǵan Seıfýlmáliktiń úshinshi Aqyt nusqasy -«Hıssa ı-Seıfýlmalık» dastany, 1897 jyly shyqqan «Tárjúmá-ı Ahıd ýálád Gúlimji-Altaıskıı /Karymsakov/ dastany» qazaq ádebıet tarıhynda tól týma shyǵarmalarynyń aldyńǵy qatarynan oryn alyp, birtutas qazaq jazba ádebıetiniń irge tasyn qalasty» - deıdi Qurmethan Muhammádıuly. Kitapty basyp shyǵarýǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń Mońǵolııadaǵy Elshiligi qoldaý kórsetken.
Sondaı-aq, Aqyt qajynyń «Dalaılýl ǵaqlııa nemese Ǵaqlııalyq úndeý» atty jyr jınaǵy da mońǵol tilinde jaryq kórdi. Atalmysh týyndyny Mońǵol eliniń mádenıetine eńbek sińirgen qaıratkeri, aqyn, jazýshy Shynaı Rahmetuly tárjimalap, til ǵylymdarynyń doktory Gagaagıın Zolbaıar redaktsııalaǵan. Kitapqa Aqyt qajynyń qyzy Mástýra Aqytqyzy, jıeni Abdýllah Japar Ýsharlar demeýshilik jasap, Qazaqstannyń O.Súleımenov atyndaǵy Áleýmettik-gýmanıtarlyq ınstıtýtynyń qyzmetkeri, fılosofııa ǵylymdarynyń kandıtaty Gúlnár Omarova bastaǵan belgili ǵalymdar alǵy sózin jazdy.
«Qos týyndy aqynnyń týǵanyna 150 jyl tolýyna tartý retinde usynylyp otyr» - deıdi avtorlary.
Aqytqajy Úlimjiuly 1868 jyly tamyz aıynyń 23-inde Qytaıdyń Altaı aımaǵynyń Kóktoǵaı ólkesiniń Qaıyrty degen jerde dúnıege kelgen. Ór Altaıdy negizgi meken etip júrip, jaz ómirin Qobda qoınaýynda ótkizdi. Aqyn ómiriniń 22 jyly Qobdada ótti. Ol Qobdada hatshylyq qyzmetimen birge, bala oqytyp, kitap shyǵaryp aǵartýshylyq jumystarmen aınalysty. Sanaly ǵumyryn qazaq halqynyń múddesin qorǵaýǵa arnaǵan aqyn 1939 jyly jeltoqsan aıynda Shyń Shysaı saıasatynyń saldarynan jazyqsyz tutqyndalyp, kitaptary tárkilendi. 1940 jyly Úrimjide óltirildi.
Ústimizdegi 2018 jyly, Aqyt qajynyń týǵanyna 150 jyl tolady. Aqyn mereıtoıy Mońǵolııa, Qazaqstan bastaǵan birneshe elderde toılanbaqshy. Osyǵan baılanysty, Ólgeı sumyndyq Azamattar Ókili Hýralynan qaýly shyǵyp Aqyt qajyǵa Ólgıı qalasynan kóshe aty berilmekshi.
Qýat Ýathan