Aqyly bolatyn «Astana - Şýche» avtojolynan bir jylda qansha aqsha jınaýǵa bolady? - BAQ-qa sholý
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda «Astana-Býrabaı» joly. Ol nelikten aqyly bolady?» degen taqyryppen Kólik jáne kommýnıkatsııalar mınıstrligi Avtomobıl joldary komıtetiniń tóraǵasy Zamır Saǵynovpen suhbat berilgen. Suhbattan bul jol nelikten aqyly negizge kóshirilmek jáne onyń quny qandaı bolady? Jınalǵan aqsha qaıda baryp túsedi? Mólshermen alǵanda bul joldan jylyna qansha aqsha jınaýǵa bolady? degen syndy suraqtarǵa tolyq jaýap berilgen.
«Astana - Petropavl» avtomagıstrali damyǵan Batys Eýropa men Shyǵys Azııa elderiniń joldary negizinde salynǵan. Joǵary jyldamdyqpen avtokólikterdiń júrip ótýi kezinde qaýipsizdikti qamtamasyz etý úshin joldardy kútip-ustaý qajet. Al joldardy joǵary deńgeıde kútip-ustaý bıýdjetten qomaqty qarajatty talap etýde. Sondyqtan da 2012 jyly avtojoldardy kútip ustaýǵa jumsalatyn shyǵyndar ózin ózi aqtaý men bıýdjetke túsetin júktemeni azaıtý úshin «Astana - Şýche» avtojolyna tólemaqy júıesi engizildi. Tólemaqy júıesin engizý bıýdjetke salynǵan qarajatty qaıtarýǵa emes, avtomagıstraldi tıisti dárejede kútip-ustaýǵa baǵyttalatynyn aıta ketkim keledi»,- deıdi Z. Saǵynov.
Onyń aıtýynsha, aqyly avtojoldarmen júrip ótkeni úshin engiziletin tarıfter mólsheri qazirgi ýaqytta Úkimettiń qaraýynda. Avtojoldy kútip ustaýǵa jumsalatyn shyǵyndar men trafık esebimen aqyly magıstral boıynsha júrip ótkeni úshin alynatyn tarıfter jobasy aldyn-ala anyqtaldy. 1 shaqyrym avtojolda júrip ótkeni úshin jeńil avtokólikterge ortasha eseppen 1 teńge/shaqyrym, avtobýstar úshin 5-10 teńge/shaqyrym, júk kólikteri úshin 5-20 teńge/shaqyrym aqy tólemin engizý josparlanýda.
* * *
«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda «Qazaq dıplomatııasy ulttyq máseleni qorǵaýda tabandy» degen taqyryppen saıasattanýshy, «Nur Otan» HDP hatshysy Erlan Qarınmen bolǵan suhbat jarııalanypty. Onda E. Qarın Alash qaıratkerleriniń kúres joly qazirgi urpaqqa jankeshtiligi, tabandylyǵy, qaırattylyǵy turǵysynan úlken taǵylym-ónege ekendigin, shyn mánisinde, Alash qaıratkerleriniń kúresi arqasynda derbes memleketti qurýǵa negizgi alǵysharttar jasalǵandyǵyn ashyq aıtady.
Suhbatta sondaı-aq latyn álipbıine kóshý máselesi týraly da tuşymdy pikirler aıtylǵan.
«Elbasy latyn álipbıine kóshý týraly bastama kóterdi. Biz osyǵan baılanysty «Amanat» klýbynda birden úlken jıyn ótkizdik. Basqalar ún-túnsiz qaldy. Prezıdenttiń osy ıdeıalaryn ilip alyp ketý degen joq. Qazir álipbıge qatysty 100 joba usynylyp otyr. Bitpeıtin jarys pen tartys, báseke bul. Tursyn Jurtbaı¬dyń aıtqany durys, qazaq jýrnalıstıkasynyń aldynda 100 jyl buryn turǵan da, qazir de ózekti basty másele men maqsat qazaq yntymaǵy men birligin qamtamasyz etý. Bizge ortaq sheshimge jol izdeý qajet. Alash qaıratkerleriniń jolynyń ónegesi de osynda ǵoı», - deıdi ol.
* * *
«Alash aınasy» gazetiniń kezekti búgingi sanynda «Oı-kókpar» aıdary boıynsha «Jastar saıasatyna bólingen qyrýar qarjy nátıjeli iske jumsalyp otyr ma?» degen másele kóterilgen.
Gazettiń jazýynsha, sońǵy jyldary elimizde jastar saıasatyna kóp kóńil bóline bastaǵany belgili. Jastar saıasatynyń komıteti quryldy, al aımaqtarda jastar saıasatynyń basqarmalary ashylyp jatyr. Sáıkesinshe jyl saıyn jastar saıasatyna bólinetin qarjynyń kólemi de artý ústinde. 2012 jyly jastar jobalary men usynystaryn iske asyrý maqsattynda 1 mlrd. teńgeden astam qarjy bólingen. Sońǵy eki jyldyń ishinde ǵana bul salaǵa bólingen qarjy 75 paıyzǵa artypty.
Bul máselege Qyzylorda oblystyq Jastar saıasaty máseleleri jónindegi basqarma bastyǵy Jandos Bazartaı ıá dep jaýap berip: ıAǵnı jastar saıasatyna bólingen qarjy aýaǵa ketip jatyr degen pikir negizsiz. Bul sala qurylys emes. Bólingen qarjynyń naqty zattaı kórsetkishi retinde belgili bir materıaldyq dúnıeni kórsete almaımyz. Jastar saıasaty degenimiz - ıdeologııa. Men Qyzylorda oblysy boıynsha ǵana mysal keltireıin. Bizdiń aımaqqa bıyl 40 mıllıon teńge qarjy bólindi. Bir jaǵynan bul kóp aqsha bolyp kórinýi múmkin, ekinshi jaǵynan bizdiń atqaratyn sharalarymyz, jobalarymyz da kóp dep jaýap qatsa, joq degen ustanymdaǵy tarıhshy Nurjan Sádirbekov: Jastardyń, jastar uıymdarynyń nemen aınalysyp jatqanyn tele jańalyqtardan-aq kórip túsinýge bolady. Mereke kúnderi jastarǵa bir tústegi kóılek kıdirip, qoldaryna kishkentaı tý ustatyp kóshege alyp shyqqannan naqty jaǵymdy nátıje bolmaıdy. Bizdegi qarjynyń bári osyndaı sharalarǵa ketip jatyr, - dep óz oıyn bildirgen.
* * *
Sonymen qatar, gazettiń jazýynsha, qystyń qytymyr aıazy aýyl turǵyndaryn qos búıirden qysyp tur. Bir jaǵynan, maldyń jem-shóbi ortaıyp barady. Ekinshi jaǵynan, baǵasy aspandap ketken otyn men kómir mańaılatar emes. Qys shanasyn jaz saılaı almaǵandar osylaısha opyq jep, sýyq úıde tońyp otyr. «Aýyldaǵynyń aýzy sasyq» demekshi, aýyldaǵy baǵany baqylaıtyn bir mekeme baıqalmaıdy. Alypsatarlar otyn-kómirge oıyna kelgen baǵasyn qoıyp satyp jatyr. Bul týraly «Otynnyń baǵasy aýyldyqtarǵa ońaı tıip turǵan joq» degen maqalada jazylǵan.
Avtor Qazaqstan turǵyndarynyń jartysyna jýyǵy aýylda turatynyn, Statıstıka agenttiginiń aqparatynsha, 9,1 mıllıonnan astamy qalalyq, al 7,5 mıllıony aýyldyq bolyp tirkelgenin, Qazaqstannyń aýyldaryn aıtpaǵanda, qalalarynyń shetki aýdandarynyń ózi ortalyq jylý júıesimen qamtylmaǵanyn jazady. Maqalaǵa, Soltústik Qazaqstan oblystyq energetıka jáne turǵyn úı kommýnaldyq-sharýashylyq basqarmasynyń bastyǵy Anton Fedıaev pikir bildirip: «Otyn-kómir baǵasynyń qymbattap ketýiniń sebepteri árqıly. Mysaly, Petropavl qalasy men birneshe aýdandaǵy temirjol Reseıdiń qaramaǵynda, olarda tasymal quny joǵary. Keıbir aýdandarda temirjol múldem joq, olar kólikpen tasıdy. Al, ekinshiden, bul bıznes - kómir kimde arzan, turǵyndar sodan satyp alady. Temirjol tuıyqtarynda kómir qory barshylyq. Biz bıýdjettik mekemelerdi jazda otynmen tolyq qamtamasyz ettik. Al jeke azamattar qaıdan, qalaı alam dese de óz erki», - deıdi.