Aqylbek Kúrishbaev: Agrarlyq salada ǵalymdar azaıyp bara jatyr
«Bul úlken mańyzdy másele. Maman retinde ózderińiz jaqsy bilesizder. Nege bizdiń aýyl sharýashylyǵy tıisti deńgeıde damymaıdy? Óıtkeni bizde osy salanyń negizi – bilim men ǵylym óte tómen deńgeıde», - dep bastady sózin Aqylbek Kúrishbaev Parlament Májilisindegi agrarlyq máseleler komıtetiniń agrarlyq ǵylymdy, bilim jáne óndiristi ıntegratsııalaý máseleleri boıynsha otyrysynda.
Ýnıversıtet rektory óz sózinde Soltústik Qazaqstandaǵy ǵylymı kadrlyq áleýet týraly sóz qozǵady.
«Ondaǵy bizdiń aýyl sharýashylyǵy salasynyń flagmany – astyq sharýashylyǵynda 3 selektsıoner qalǵan. Qaraǵandy oblysyndaǵy ósimdik sharýashylyǵy ınstıtýtynda da 1 selektsıoner ǵana bar. Onyń ózi zeınetker - 75 jasta. Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy tájirıbelik stantsııada selektsıonerler joq. Bári ketip qaldy. Biz qazir bul turǵyda qurdymǵa taıap qaldyq. Bulaı kete bersek, Soltústik Qazaqstanda 10 mln gektar aýmaqqa suryp daıyndaıtyn eshkim de qalmaıdy», - dedi ol.
Aqylbek Kúrishbaev degenmen eldiń ońtústiginde jaǵdaı bul rette táýirleý ekenin aıtady. Biraq soltústikte agrarlyq ǵalymdardyń tapshylyǵy ýshyǵyp tur.
«Men bul rette qur emotsııaǵa berilip turǵanym joq. Bul tapshylyqtyń aýyl sharýashylyǵynyń ónimdiligine qalaı áser etetinin aıtyp bereıin. Ózderińiz biletindeı, eginniń túsimdiliginiń 40 paıyzy dánge baılanysty. Kanadada máselen 15 jyldyń ishinde eginniń túsimi 29 paıyzǵa, Reseıde 31 paıyzǵa, Aýstralııada 38 paıyzǵa artsa, bizde 14 paıyzǵa ǵana ósken. Onyń ózi bizdiń jetekshi sharýa qojalyqtardyń arqasy. Al fermerlik sharýashylyqtardyń kóbi bir jerge tirelip qaldy», - deıdi ol.
Aqylbek Kúrishbaev atalmysh másele álemde qalaı sheshimin taýyp jatqanyn jetkizdi. Onyń aıtýynsha, eń aldymen jańa formatsııadaǵy ǵalymdardy daıyndaý arqyly problema sheshilýi múmkin. Selektsııalyq ǵalymdardy irikteý jumysy stýdenttik kezeńnen bastalýy tıis.
«Zertteý ýnıversıtetterinde aýdıtorııa men laboratorııa, egis alańy – bári bir qurylymǵa shoǵyrlanǵan. ıAǵnı stýdenttik kezeńnen bastap mamandardy ǵylymǵa tartý kerek. Ol júıe bizde joq. Sheteldik áriptester bizge «reforma kóp jasaısyzdar, biraq basqarý formasyn ózgerte bergendikten, jumystaryńyz nátıjeli bolmaıdy» degendi aıtady. ıAǵnı bizdegi ǴZI men ınstıtýttar bir mınıstrlikten ekinshisine aýystyryla beredi. Shet elderdegi ǵylymı - zertteý ınstıtýttary men JOO-larynda negizgi tulǵa bizdegideı oqytýshy emes – ǵalym. Olar bilim taratý isimen aınalysyp, óndiris problemalaryn bes saýsaqtaı biledi. Osydan baryp ár ǵylymı joba sátti júzege asyp, bilim berý baǵdarlamalarynyń evolıýtsııasy júrip jatady», - dedi ol.