Aqtoty Raıymqulova týrıstik salaǵa qandaı kómek kórsetiletinin aıtyp berdi
«Elimizde týrıstik salaǵa birshama qoldaý sharalary qolǵa alynýda. Memleket basshysy elimizdegi tótenshe jaǵdaıǵa jáne memlekettiń daǵdarysqa qarsy is-sharalaryna baılanysty jasaǵan arnaıy málimdemesinde bıznes qaýymdastyqqa ekonomıkalyq soqqy bolatynyn atap ótken edi. Bul rette týrıstik salanyń da ájeptáýir shyǵyn kóretini belgili. Dese de, bizdiń elimiz osy bir qysyltaıań shaqtan keıin týrıstik salanyń eńse tiktep ketýine yqpal etý úshin shaǵyn jáne orta bızneske qoldaý kórsetýdiń buryn-sońdy bolmaǵan sharalaryn qolǵa alyp otyr. Naqtyraq aıtsam, shaǵyn jáne orta bıznes ókilderi bıylǵy birinshi qazanǵa deıin eńbekaqy tóleý qorynan ustalatyn salyqtan bosatylady. «Bıznestiń Jol Kartasy – 2025» jáne «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasy aıasynda ekonomıkanyń barlyq salasy úshin kómek-qarjy berilmek», - dedi mınıstr OKQ-da ótken baspasóz máslıhatynda.
Aqtoty Raıymqulovanyń aıtýynsha Memleket basshysy men Úkimettiń dál osy bıznes ókilderine jasap jatqan qamqorlyǵyn, ıaǵnı salyqtan bosatý sharasyn qonaq úı bıznesi men týrızm salasyndaǵy kásipkerlerge daǵdarystan keıingi kezeńge daıyndalý úshin berilgen múmkindik dep qarastyrǵan jón.
«Máselege tereńirek úńilsek, eldegi týrıstik salanyń damýyna dál osy týrıstik operatorlardyń qosar úlesi qomaqty. Óz aqshasymen qosa ár týrısten alynǵan qarajattyń qomaqty somasyn qonaq úıler men áýe tasymaldaýshylaryna aýdarylady. Al álemde mynandaı ahýal ornap, tutastaı sala toqyrap qalǵanda, sol salǵan aqshany keri qaıtarý mehanızmi ózge salalarǵa qaraǵanda erekshe. Olar búginde osy qarajatty qaıtarý úshin óz seriktesterimen kelissózder júrgizýge. Al zań turǵysynan rásimderdi sheshýge tıisti ýaqyt qajet. Osyǵan baılanysty, azamattardan jaǵdaıǵa túsinýshilikpen qaraýdy jáne kúte turýdy suraımyz», - dedi ol.
«Týrıstik qyzmet týraly» Zańnyń 17-babyna sáıkes týrısterdiń qarajatyn týroperatorlar is júzinde shyǵarǵan shyǵyndaryn shegere otyryp qaıtarady. Bolmasa týroperatorlar óz tarapynan týyndaǵan jaǵdaıdan shyǵýdyń túrli joldaryn usynady. Olardyń arasynda demalys kúnderin aýystyrý múmkindigi bar. ıAǵnı, sapardy basqa merzimge keıinge qaldyrýǵa bolady. Mınıstr eki taraptyń arasyndaǵy máseleni osyǵan uqsas joldarmen sheshýge bolatynyn aıtyp berdi.