Aqtóbeniń eks-ákimi Ermek Imantaev 8 jylǵa sottaldy

Foto: Фото: "ҚазАқпарат" ХАА
<p>Aqtóbe oblysynyń burynǵy ákimi Ermek Imantaev &laquo;Aqtóbe&raquo; áleýmettik kásipkerlik korporatsııasynyń eks-tóraǵasy bolǵan tustaǵy isi úshin sottaldy. Ol Qylmystyq kodekstiń &laquo;Senip tapsyrylǵan bótenniń múlkin ıemdený nemese talan-tarajǵa salý&raquo; baby boıynsha aıypty dep tanyldy, dep habarlaıdy&nbsp;<a href="https://kaz.inform.kz/" target="_blank" rel="noopener">Kazinform.</a></p>

№2 Aqtóbe qalalyq sotynda Ermek Imantaevqa qatysty qylmystyq is boıynsha úkim oqyldy. Aıyptalýshy úkimdi tergeý ızolıatorynda otyryp tyńdady.

«Ermek Imantaev Qylmystyq kodekstiń 189-baby 2-bóligi 4-tarmaǵy boıynsha aıypty dep tanylyp, 8 jyl bas bostandyǵynan aıyrý jazasy taǵaıyndalsyn. Oǵan memlekettik qyzmette, sotta, jergilikti atqarýshy bılikte, QR Ulttyq bankinde, qarjy salasynda, kvazımemlekettik organdarda jumys isteý quqyǵynan ómir boıyna aıyrylý jazasy taǵaıyndalsyn. Jazasyn óteý orny – qaýipsizdigi ortasha túzetý mekemesi», – dedi №2 sotynyń sýdıasy Temirjan Aldanov.

Sonymen birge sot «Aqtóbe» ÁKK-niń aryzyn qanaǵattandyryp, Imantaevtan memleketke 199 mln 400 myń teńge, baj salyǵyna 5,9 mln teńge óndirip alýdy úkim etti.

Foto: "QazAqparat" HAA

 

Sot otyrysyn onlaın tyńdaǵan aıyptalýshy úkim oqylmas buryn óz oıyn da aıtty.

«Ózimdi azdap jaqsy sezinip otyrmyn. Búgin ashtyq jarııalaýdy toqtattym. Sebebi jaǵdaıym qıyndap ketti. Dáriger az ýaqyt qalǵanyn habarlady. Men óz otbasymdy, balalarymdy oıladym. Sol úshin de as-sý qabyldap, óz quqyǵymdy qorǵaımyn dep sheshtim. Hálim áli ońala qoımaǵan soń sot zalynda emes, tergeý abaqtysynda onlaın qosylyp otyrmyn. Qozǵalýym qıyn. Jasandy jolmen tamaqtandyrǵysy kelip edi. Odan bas tarttym. Men kúresti toqtatpaımyn. Búgin bir kezeńin ǵana ótemiz», – dedi Ermek Imantaev.

Aıta keteıik, 11 shilde kúni «Aqtóbe» ÁKK-niń eks-tóraǵasy Ermek Imantaevqa qatysty aldyn ala sot tyńdaýy ótti. Onyń ústinen aldymen, Qylmystyq kodekstiń «Laýazymdyq ókilettigin teris paıdalaný» baby boıynsha qylmystyq is qozǵalǵan. Keıin isti tergeý kezinde bul bap Qylmystyq kodekstiń «Senip tapsyrylǵan bótenniń múlkin ıemdený nemese talan-tarajǵa salý» babyna aýystyryldy.

Sot úkimi zańdy kúshine engen joq.

Seıchas chıtaıýt