Aqtóbeniń ortalyq kitaphanasy túnde jumys istedi

Foto: None
AQTÓBE. QazAqparat – Saqtaǵan Báıishev atyndaǵy ǵylymı-ámbebap kitaphanasy túnde oqyrmandaryn qabyldady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda búgin Saqtaǵan Báıishev atyndaǵy ǵylymı-ámbebap kitaphanasy oqyrmandaryn shaqyryp, jergilikti ýaqytpen túngi 12-ge deıin jumys istedi. Bul oblysta alǵash qolǵa alynǵan jumys.

«Oblystyq kitaphanada 18 bólim bar. Búgingi kitaphana túnine barlyǵy jaqsy daıyndalyp, joba jasady. Kitap dúkenderi kelip saýdasyn jasady, al bizdiń qyzmetkerlerimiz oqyrmandaryna túrli oıyndar uıymdastyryp, aqyndar óz óleńderin oqydy. Kitap kórmesi uıymdastyryldy. Munda kolledj oqýshylary, áskerı ınstıtýt kýrsanttary men 6655 áskerı bóliminiń sarbazdary shaqyryldy», - kitaphananyń bólim meńgerýshisi Sara Mambetova.

Shahmat oınap, sózjumbaq sheshý uıymdastyryldy. Sheteldik bólimde eriktiler men kishkentaı balalar oınap, qyzyqty suraqtarǵa jaýap berýine múmkindik jasaldy. Kitaphana túnin qarap, tájirıbe jınaý úshin aýdandyq kitaphanashylar shaqyryldy.

«Kóbine oqýshylar men zeınerkerler, belsendi jastar kitaphanaǵa keledi. Oqýshylar sabaqqa qajetti málimetter izdese, eresek oqyrmandar kórkem ádebıetter men basylym oqıdy. Munda tájirıbe almasý úshin kelgen bolatynbyz. Aldaǵy ýaqytta jańa jobany jalǵastyrǵymyz keledi. Aýdanda 15 myńǵa jýyq oqyrman bar», - dedi Temir aýdandyq ortalyqtandyrylǵan kitaphana júıesiniń ádiskeri Gúlnur Esenǵalı.

Saqtaǵan Báıishev atyndaǵy ǵylymı-ámbebap kitaphanasynda 350 myńnan astam kitap qory bar. Búgin mýzykalyq bólimde án aıtylyp, osy salaǵa qajetti kitaptar tanystyryldy.

«Bul kitaphanaǵa ánshi Dımash Qudaıbergen de kelgen bolatyn. Ol kezde ánshi kolledjde bilim alyp júrdi. Ata -anasy da osynda keletin, bári oqyrmandarymyz. Bul bólimniń oqyrmany mýzykalyq kolledj stýdentteri men óner salasyndaǵy jas mamandar. Barlyǵy 13 myńnan astam kitap qory bar. Onyń tórt myńǵa jýyǵy nota. Nota jınaǵy bizdiń ortalyq kitaphanada ǵana saqtalǵan»,- ǵylymı-ámbebap kitaphanasynyń óner-ádebıet bóliminiń meńgerýshisi Aqerke Qaldıeva.

Seıchas chıtaıýt