Aqtóbelik oqýshy kún energııasyn smartfon arqyly baqylap júr
«Qazirgi zamannyń eń ózekti máseleciniń biri — jasyl energetıkany paıdalaný. Onyń ishinde kún energııasyn qoldaný. Kún batareıasy — kún energııasyn elektr energııasyna aınaldyrýǵa arnalǵan qurylǵy. Ol arnaıy óńdelgen kremnııden jasalǵan. Degenmen biz qolda bar materıaldardan kún batareıasyn qoldan jasadyq. Kún batareıalarynyń mańyzyn bile otyryp, ony smartfonmen baqylap jáne qalaı elektr energııasyna aınalyp jatqanyn dáleldedik. Alynǵan batareıanyń jumysyn tekserý jáne tok pen kerneýdi anyqtaý úshin mýltımetrdi, mıllıampermetrdi qoldanamyz. Tok kúshi — 0,1A, kerneýi — 2,05V boldy. Ónimdilikti tekserý kún sáýlesi bolǵan kezde nemese qyzdyrý shamy astynda júrgizilýi kerek», — deıdi Amanbek.
Onyń aıtýynsha, mysaly aı saıynǵy ortasha tutynýy 200 kVt bolatyn jeke úıdi elektrmen jabdyqtaý úshin árqaısysynyń qýaty 100 Vt/saǵ bolatyn 12 panel kerek, onyń qyzmet etý merzimi — 20 jyl.
«Ol úshin aýylymdaǵy shýaqty kúnderdiń sanyn shyǵaryp, bul derekterdi kún saǵattarynyń sanyna aýdaryp, osy protseste óndirýge bolatyn energııa kólemin eseptedim. Kún batareıalaryn paıdalaný kún belsendiligi óte joǵary jerlerde oryndy. Bul qysta kún qysqa bolatyn soltústik endikterge tán, biraq jaryq jetkilikti bolsa, onda jylý shyǵynyn edáýir azaıtýǵa bolady. Olardyń basty artyqshylyǵy — ártúrli jaǵdaılarda: jeke úı, sanatorıı, páter, mobıldi ǵımarattar jáne basqalar úshin paıdalaný múmkindigi. Sonymen qatar, búgingi kúni tıimdilik — shamamen 40 paıyz, alaıda maksımaldy nátıjege jetý úshin tıisti jaǵdaı qajet», — deıdi oqýshy.
Bul zertteýdi júrgizýge Amanbekke jetekshileri Arnur Hýpyr men Gýlsım Bekbatyrova qoldaý kórsetken.
Jas zertteýshi aldaǵy ýaqytta turmystyq jaǵdaıda kún batareıasyn jınaýǵa arnalǵan zertteýin keńinen nasıhattaýdy josparlap otyr.