Aqtóbelikterge 40 mln jyl buryn qazaq jerin meken etken alyp janýar kórsetildi
Aqtóbe oblystyq tarıhı-ólketaný murajaıynda 130 myńnan astam tarıhı jádiger bar. Negizgi ǵımarat apattyq jaǵdaıda dep tanylýyna baılanysty jabylǵan soń, sońǵy eki jylda «Mýzeıdegi tún» aktsııasy Óner murajaıynyń ǵımaraty men dalada ótip júr. Kórme-jármeńkege jiti daıyndalǵan jaýapty mamandar kelýshilerdi Aqtóbeniń tarıhymen, mádenıetimen, óneri jáne salt-dástúrimen tanystyrdy. Kórmege jádigerlerdiń túpnusqalary ákelingen. Máselen, oblystyq mýzeıdegi tabıǵat qorynda 5 myńnan astam jádiger bolsa, kórmege paleontologııa qazbalary kezinde tabylǵan, tasqa aınalǵan janýarlardyń tisi, súıegi jetkizildi.
«Aqtóbe jerindegi paleontologııa qazba baılyqtaryn halyqqa usynyp, kóne dáýirde sý astynda tirshilik etken jan-janýarlardyń qaldyqtaryn ákeldik. Ertede tirshilik etken akýlalardyń azý tisteri, teńiz kirpisi, ulý tastar, alyp kesirtkelerdiń omyrtqa súıekteri kórsetildi. Alǵa aýdanynan tabylǵan ulý tas kópshilikke tanystyryldy. Negizi bizde dıametri 2 metrge jetetin ulýtas bar. Sonymen qatar, 40 mıllıon jyl buryn bizdiń jerimizde meken etken ındrıkoterıı janýarynyń maketi bar. Bul Yrǵyz jerinen tabylǵan janýar. Salmaǵy 15-20 tonnaǵa jetip, bıiktigi eki qabatty úımen teń kelgen. 1912 jyly tabylǵan bul janýardyń tasqa aınalǵan qańqasy Máskeýge jiberilip, sol jaqta saqtaýǵa qaldyrylǵan. Alyp buǵy múıizi de kórmeni tamashalaýǵa kelgenderdi qyzyqtyrdy. Múıiz Elek ózeni jaǵalaýynan 1949 jyly tabyldy»,- dedi oblystyq tarıhı-ólketaný murajaıynyń tabıǵat jáne ekologııa zertteý bóliminiń qyzmetkeri Maıra Buqanova.
Aktsııa kezinde Keńes Odaǵynyń Batyry Álııa Moldaǵulovanyń murajaıy jádigerlerdi tanystyrdy. Qorda 10 myńǵa jýyq eksponat bar bolsa, kórmege onyń teń jartysy shyǵaryldy. «Soǵys jańǵyryǵy» atty kórmege qarý-jaraq pen turmystyq zattar qoıyldy.
«Kórmeni tamashalaýǵa kelgen aqtóbelikterge soǵys jyldaryndaǵy hattardan úzindi kóshirmesi berildi. Arasynda Álııa Moldaǵulovanyń da hattary bar.
«Soǵys tarıhyndaǵy sandar» bóliminde tarıhı derekter jazylǵan»,- dedi Álııa Moldaǵulova mýzeıindegi qor bóliminiń meńgerýshisi Aısulý Turalıeva.
Al «Rýhanııat» mýzeıi qaladaǵy kóne meshitterdiń sýretterin ilip, meshit qyzmetkerleri balalardyń aty-jónderin arab tilinde jazyp berdi. Bıylǵy «Mýzeı túni» aktsııasynyń bir ereksheligi bar ıdeıa ataqty Kókjar jármeńkesiniń 150 jyldyǵyna oraı toptastyrylǵan. «HІH-HH ǵasyrlardaǵy jádigerler arasynda Týladan kelgen samaýryn, shyǵystan jetken túkti kilemder kópshilikke tanystyryldy. Mýzeı qyzmetkerleri rólge enip, jármeńke kelýshilerine óz zattaryn usyndy. Negizi Kókjar jármeńkesinde ań, sonyń ishinde pilge deıin satylǵan degen derekter bar. Bul tek saýda alańy emes, mádenıet oshaǵy boldy. Maýsymda jáne qyrkúıekte ótetin jármeńkeniń bir sátin kórsetý kezinde jergilikti ánshiler aǵash úıdiń maketinde án aıtyp, kúı tartty»,- dedi oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıindegi arheologııa jáne etnografııa bóliminiń meńgerýshisi Aınur Maqsatqyzy.