Aqtóbede sarmattar jerlengen qorymǵa zertteý júrgiziledi
Kóne qorym - zırattardaǵy epıgrafıkalyq (jazý) jáne epıtafııalyq (tańbalar) mátinderdi zerttep, ǵylymı aınalymǵa engizý maqsatynda ekspedıtsııalyq top jumysyn bastady. Toptyń jetekshisi - R. Súleımenov atyndaǵy shyǵystaný ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri, t.ǵ.k. Dına Mederova.
Zertteýshiler «Uly dala tarıhy men mádenıeti» ǵylymı baǵdarlamasy aıasynda Aqtóbe oblystyq mádenıet, arhıvter jáne qujattama basqarmasynyń kómegimen oblystyń birneshe aýdandaryn aralap, zertteý jumystarynyń nátıjelerin dalalyq ekspedıtsııalyq jumystar aıaqtalǵan soń qorytyndylaıtyn bolady.
Máselen, Qobda aýdanyndaǵy XIV-XV ǵasyrǵa jatatyn Abat Baıtaq kesenesindegi 200-den astam qulpytasty, Qarǵaly aýdanyndaǵy XVII ǵasyrǵa jatatyn Qyzyltam qorymyndaǵy qulpytastardy, Temir aýdany Máýlimberdi qorymyndaǵy epıgrafıkalyq, epıtafııalyq mátinderdi zertteıdi. Ekspedıtsııa barysynda Qobda aýdanyndaǵy Beket áýlıe Myrzaǵululynyń shákirti Shektibaıdyń altynshy urpaǵyna berilgen «Kók asa» zerttemek.
Jumys aldynda ekspedıtsııalyq top Aqtóbe qalasy mańyndaǵy b.ǵ.d. V ǵasyrǵa tán baıyrǵy sarmat dáýiriniń qorǵandary ornalasqan Jylantóbege shyqty. Munda shamandar da jerlengen.
Aqtóbelik ólketanýshylar zertteýshilerge úlken senim artyp otyr.
«Ákemizdiń qulyptasyn oqyǵanymyzben atamyzdyń beıitiniń basyndaǵy jazbalar túsiniksiz. Aqtóbe oblysyndaǵy eń úlken qorym elsiz Dońyztaýda jatyr. Onda júzdegen, myńdaǵan qulyptastar bar. Olardaǵy mátinder ǵylymı aınalymǵa ense durys bolar edi. Óńirde úsh jyldyq baǵdarlama qabyldanyp, »Dońyztaý ekspedıtsııasy« degen atpen Serik Ájiǵalı bıyl jınalyp jatyr. Al myna top ataqty 200-den astam qulpytasy bar Abat Baıtaq qorymyna, Temir qalasyndaǵy qorymǵa, Qarǵaly sý qoımasy mańyndaǵy Qyzyltamǵa barmaq. Tama Eset batyr Kókiulynyń qulyptasy temirden jasalǵan. Ereksheligi osynda. Qulpytasta biz úshin qupııa núkteler tańbalanǵan. Ǵalymdarǵa oqytyp alsaq deımiz», - dedi tarıhshy-ólketanýshy Bekarystan Myrzabaı.