Aqtóbede polıtsııa qyzmetkerin kóligimen súırep ketken júrgizýshi áıel cotta jaýap berdi
№2 Aqtóbe qalalyq sotynda polıtsııa qyzmetkerleriniń eskertýine qulaq aspaı, oqıǵa ornynan ketip qalǵan júrgizýshi áıelge qatysty sot otyrysy bastaldy.
Aıyptaý aktisine súıensek, úıinde uıyqtap jatqan aıyptalýshyǵa azamattyq nekedegi kúıeýi habarlasyp, naqty bir mekenjaıdan aqsha alyp ketýin suraıdy. Sol kezde áıel kóligine minip, Aqtóbe qalasy Ábilqaıyr han dańǵyly men Tileý batyr kóshesiniń qıylysyna baryp turady. Mas kúıinde rýlge otyrǵany úshin sot-medıtsınalyq saraptama jasatyp shyqqan er adam polıtsııa qyzmetkerine ótinish aıtyp, jolda toqtaıdy. Sol kezde ol polıtsııa qyzmetkerine qaramastan áıeliniń mashınasyna minip alady.
– Polıtsııa qyzmetkeri Danııar Aımaǵambetov mas kúıinde kólik júrgizgeni úshin ustalyp, medıtsılyq saraptamadan shyqqan er adamnyń kóligin aıyp turaǵyna aparmaq bolady. Polıtsııa qyzmetkeri rýlge otyryp, janyna kólik ıesi minedi. Ol jolda áıeline aqshany berip jiberetinin aıtyp, ótinish bildirgen. Oǵan sengen polıtsııa qyzmetkeri toqtap, ruqsat beredi. Alaıda kólik ıesi mashınadan shyǵyp, kútip turǵan áıeline qaraı júgiredi. Olardyń qashpaq bolǵanyn bilgen D.Aımaǵambetov kóliktiń aldyńǵy esigine barady. Esiktiń qulyptalǵanyn bilip, toqtatý úshin aldyna shyǵady. Kólik qozǵalǵanda kapotqa jabysyp alady. Al rýlde otyrǵan áıel onyń polıtsııa qyzmetkeri bile tura ádeıi qozǵalyp ketedi. Birneshe metr júrdi. Sol kezde polıtsııa patrýliniń kóligi keledi. Kese kóldeneń turyp, joldy bógegende kólik sál kidirip, polıtsııa qyzmetkeri túsip qalady. Al júrgizýshi áıel belgisiz jaqqa ketip qalady. Sot saraptamasy kezinde polıtsııa qyzmetkeriniń zardap shekpegeni anyqtaldy, - dedi memlekettik aıyptaýshy K.Kúzenbaev.
Sot otyrysy kezinde jábirlenýshi, polıtsııa qyzmetkeri «toqta» degenge qulaq aspaǵan soń eki kóshe qıylysyna deıin kapotqa minip barǵanyn aıtty. Al rýlde otyrǵan júrgizýshi áıel gaz ben tormozdy shatastyryp, qoryqqanynan eshkimge qulaq aspaı júrip ketkenin aıtyp berdi.
– Qoryqqannan júrdim. Patrýldik kóliktiń «toqta» dep aıtqanyn da estimedim. Ózge bir kólik kóldeneń toqtaǵanda ǵana aıaldadym, sol kezde kapottaǵy adam túsip qaldy. Men oqıǵa ornynan ketip qaldym. Úıge keldim. Tynyshtandyratyn dári iship, uıyqtap qaldym. Keshkisin adamdar keldi. Onyń kimder ekenin esikten qaraý múmkin bolmady, qaraıtyn sańylaýy joq. Qatty túrte bastady, tepti. Ashýǵa qoryqtym. Sol kezde elektr togy óship qaldy. Erteńine anam kelgen edi, sol kezde ǵana esikti ashtym, - dedi aıyptalýshy kelinshek.
Oǵan Qylmystyq kodekstiń «Bılik ókiline qatysty qorqytý nemese kúsh kórsetý áreketteri» baby boıynsha aıyp taǵylyp, is qaralyp jatyr.
Eske salsaq, oqıǵa bıyl qyrkúıek aıynda boldy. Mas kúıinde rýlge otyrǵan kásipkerdiń balasy sol kúni qashyp ketip, ustaldy.