Aqtóbede mektep muǵalimi sandyq pen túrli buıym jasaıdy
Aqtóbe oblysy Áıteke bı aýdany Abaı atyndaǵy orta mekteptiń muǵalimi Temirhan Saǵyndyqov segiz qyrly, bir syrly pedagogter qatarynan.
Ol burynǵy Qarabutaq aýdany Shilikti aýylynda týyp, ósip, áskerı boryshyn da ótedi.
Al 1984 jyly Aqtóbe pedagogıka ınstıtýtynyń daıyndyq kýrsynda oqyp, 1985 jyly Qaraǵandy pedagogıka ınstıtýtynyń alǵashqy áskerı daıarlyq jáne dene shynyqtyrý fakýltetinde bilim aldy.
Joldamamen Aqkól aýylyndaǵy Abaı atyndaǵy orta mektepke kelip, eńbek jolyn bastady. Sodan beri alǵashqy áskerı daıarlyq jáne dene shynyqtyrý pánderinen sabaq berdi.
Uzaq jyldar boıy mektep dırektory qyzmetin de atqardy. Arada qansha jyl ótse de ol aǵash jonıtyn quraldaryn tastaǵan emes.
Birneshe sandyq, oıýly shkaf jasap shyǵardy.
— Oqýshy kezimde sýret salǵan unaıtyn. Keıin jumysqa kirisken kezde ulttyq ónerge qyzyǵyp, besik, sandyq jasadym. 90-jyldardaǵy joqshylyqta qolda bar aǵashty jonyp, kádege jaratqan edim. Keıin osy qabiletimdi damytqym kelip, arnaıy quraldaryn satyp aldym. Sonymen birge tehnologııasyn meńgerý úshin kitaptar aldym. Qolymda 4-5 kitap bar, aǵash óńdeý, ony jonýdyń qyr-syry jazylǵan. Kóbine qaraǵaıdy qoldandym. Sebebi oıý kezinde óte yńǵaıly. Aǵashtan aınanyń shkafyn, oryndyq, mektepke arnalǵan han taǵy da jasaldy. Qazir ózim jasaǵan sandyq meıramhanada, saýda ornynda, kitaphanada tur. Eshnárseni satpadym, bárin tegin usyndym, — dedi Temirhan Saǵyndyqov.
Pedagog qyzdaryna, baýyrlaryna sandyqty óz qolymen jasap berdi. Qazir de kenje qyzy men jıenine arnap eki sandyqty oıýmen kómkerip jatyr.
— Sheberlik qaıdan, kimnen daryǵan dep surap jatady. Óz atam soǵystan oralmady. «Ol aqyn bolǵan, ónerli bolǵan» dep adamdar jıi aıtady. Soǵan qaraǵanda mendegi óner sol kisiden daryǵan shyǵar. Negizi ózim qyzyǵyp, bar qyryn kitaptan oqyp, bildim. Qansha zat jasaǵanymdy bilmeımin, arnaıy sanaǵan emespin. Bul óte kúrdeli jumys. Máselen retro stıldegi shkafty 2 jyl jasadym. Ony maǵan tapsyrys berip jasatty. Qazir naqty qaıda ekenin bilmeımin. Al sandyqty 1 jyl jasaımyn. Sandyqtyń tómengi bóliginde tartpalary bar. Al berindegi oıýdy arnaıy aǵash sherege oıyp, jonyp alamyn. Keıin ony syrlap, sandyqtyń negizgi bóligine jelimdeımin. Jan-jaǵyn qańyltyrmen qaptap, ony da sándeımin. Bári shydamdylyq pen tabandylyqty qajet etetin jumys. Boıaýǵa arnalǵan qylqalam kólemi de mańyzdy. Oıýdy erekshe etip turý úshin tústi tańdaý mańyzdy. Ózim qoshqar múıiz, qus qanatymen qatar geometrııalyq fıgýralardy qoldanamyn, — dedi muǵalim.
Temirhan Saǵyndyqov óz úıiniń qajettiligi dep túrli buıym jasaǵanymen, kópshilik qyzyǵyp, tapsyrys beredi. Al ony oryndaýǵa ýaqyt tapshy bolǵan soń, kóbinen bas tartady.
Degenmen sheberler qataryna qosylyp, túrli baıqaýǵa qatysyp júr. 2004, 2019 jyldary «Áýesqoı sýretshiler men qolóner sheberleriniń» oblystyq baıqaýlarynda 3-oryndy ıelendi.
— Alǵashqy áskerı daıyndyq pánine qajetti buıymdardy da bir kezderi ózim jasadym. Avtomattyń, myltyqtyń úlgisin jasaǵan kezim boldy. Bizde avtomattyń 15 túrin ózin ázirledim. Soǵys kezindegi, qazirgi kezdegi úlgisin daıyndap, balalarǵa tanystyrdym. Baılanys telefony, tank maketin de sabaqta qoldandym. Al sońǵy jyldary mektep tapsyryspen daıyn qarý maketterin aldy. Ózim fýtbol, tennıs, toǵyzqumalaq, doıby da oınaımyn. Byltyr hokkeıden aýdan birinshiligine de qatystym. Dene shynyqtyrý páninen sabaq beretin bolǵan soń bul da óte mańyzdy. Sonymen birge Alǵashqy áskerı daıarlyq pániniń shtattan tys oqytýshy-úılestirýshisimin. Aýdandaǵy jumystardy uıymdastyrý kezinde barlyǵy 23 mekteptegi áriptesterime ádistemelik kómek kórsetemin. oblystyq Alǵashqy áskerı jáne tehnologııalyq daıarlyq assotsıatsııasynyń múshesimin. Munyń bári ýaqyt pen kásibılikti qajet etetin jumys, — dedi T.Saǵyndyqov.
Úsh qyz, bir ul tárbıelep otyrǵan áke ártúrli jyldary bilim salasynyń mınıstrlerinen alǵys hat ta aldy.
2018 jyly «Mereıli otbasy» ulttyq baıqaýynyń oblystyq kezeńine qatysyp, marapatqa ıe boldy.
2018 jyly maýsym aıynda «Ónegeli áke» respýblıkalyq forýmyna qatysty. Al byltyr «Úzdik pedagog» ataǵyna ıe boldy.