Aqtóbede «Qoǵam. Tulǵa. Otbasy» atty ata-analar forýmy ótti
Sharaǵa oblys ákimi Eraly Toǵjanov, Oqý-aǵartý mınıstrliginiń ókili, «Adamnyń úılesimdi damýy ulttyq ınstıtýtynyń» dırektory Esenǵazy Imanǵalıev, memlekettik organdar, bilim berý mekemeleri, mektepke deıingi uıymdardyń basshylary, salalyq kásipodaqtardyń ókilderi, ata-analar qaýymdastyǵy, ardager muǵalimder jáne t.b. qatysty. Bir sózben aıtqanda, qoǵamnyń ózekti máselelerine beı-jaı qaramaıtyn myńǵa jýyq belsendi azamattar jınaldy.
«Búginde óńirde 18 jasqa deıin 200 myńnan astam bala, 260 myńdaı otbasy bar. Sondyqtan, ata-analar qaýymdastyǵy – eń úlken kúshke ıe aýdıtorııa. Al, osy úlken qaýymdastyqtyń máselesin kóterip, kókeıkesti suraqtardy jetkizýde sizderdiń úlesterińiz orasan zor. Ata-ana retinde urpaq tárbıesi barshamyz úshin mańyzdy. Bul baǵyttaǵy maqsatymyz da, múddemiz bir. Uly oıshyl Ábý Nasyr ál-Farabı: «Adamǵa eń birinshi bilim emes, tárbıe kerek. Tárbıesiz berilgen bilim – adamzattyń qas jaýy, ol keleshekte onyń ómirine qaýip ákeledi» degen eken. Otbasy uǵymy – bizdiń halqymyzda ejelden qasterli túsinik. Myqty memleket bolý úshin qoǵamda qýatty otbasy kóp bolý kerek. Tárbıeniń tal besikten bastalatyny belgili», - dep atap ótti Eraly Toǵjanov.
Sarapshylar, onyń ishinde jetekshi psıhologter, pedagogter, tálimgerler jáne basqa da mamandar urpaqtardy tárbıeleý jáne qundylyqtar dıalektıkasy, bolashaqta balanyń básekege qabilettiligin arttyrý, HHІ ǵasyrdaǵy Z jáne alfa urpaqtarynyń quzyrettiligi, gadjetterge táýeldilik jáne basqa da máselelerdiń sheshý joldaryn talqylady.
«Adamnyń úılesimdi damýy ulttyq ınstıtýtynyń» dırektory Esenǵazy Imanǵalıev kámeletke tolmaǵandar arasyndaǵy qylmysty aldyn alý týraly mańyzdy máseleni kóterdi.
«18 jasqa deıingi balalar arasynda quqyqbuzýshylyqtar sany artyp keledi. Qazir tártip saqshylary naqty derekterdi tirkep otyr: onyń ishinde mektepterdegi býllıng, jasóspirimder arasyndaǵy zorlyq-zombylyqty aıtýǵa bolady. Máselege áser etetin bes faktor: urpaqtar sabaqtastyǵynyń bolmaýy, ata-analardyń mekteptegi oqý-tárbıe protsesine qatysýynyń tómendeýi, otbasyndaǵy tárbıeniń bolmaýy, ınternet keńistiginiń ashyqtyǵy. Osy jaǵymsyz faktorlardyń teris saldaryn joıýǵa qazir ata-analar, pedagogter jáne búkil jurtshylyq muqııat nazar aýdarýy qajet», - dep atap ótti Esenǵazy Imanǵalıev.
Forým barysynda máseleler ashyq talqylandy. Onyń ishinde, sıntetıkalyq esirtkige qarsy kúres taqyryby óte ózekti boldy.
«Búgingi qoǵamda bul ýly zattardyń taralymy ulǵaıyp, al olardan arylý óte qıynǵa soǵyp barady. Ókinishke oraı, tehnologııanyń, hımııa ónerkásibiniń damýy adamzatqa bul jaǵdaıda teris áserin tıgizip otyr. Men bul máselemen birneshe jyldan beri aınalysyp kelemin jáne qoǵam atalǵan problemaǵa beı-jaı qaramaı, tek birigip qana bul aýrýdy jeńe alatynymyzdy anyq túsinemin. Sizden muqııat bolyp, siz turatyn aýdandardy, úılerdi, kireberisterdi qadaǵalaýdy suraımyn. Sonymen birge, ulttyq rýhanı qundylyqtarǵa negizdelgen balalardy tárbıeleý máselesi de óte mańyzdy», - dedi Eraly Toǵjanov forým qatysýshylaryna arnaǵan sózinde.
Sondaı-aq, oblys ákimi Qazaqstannyń táýelsiz kásibı baǵdar berýshileri men mansaptyq konsýltanttary qaýymdastyǵynyń prezıdenti Madına Bılıalovanyń oqýshylarmen kásiptik baǵdar berý jumysynyń mańyzdylyǵy men qajettiligi týraly usynystaryn qoldady.
«Ár mektepte kásiptik baǵdar berý qajet. Biz bul jumysty qazir júrgizip jatyrmyz. 7-synyptan bastaý óte kesh, biz balany mektepke barǵan sátten bastap onyń qabiletteri men talanttaryn eskere otyryp baǵyttaýymyz kerek», - dedi aımaq basshysy.
Forým barysynda balany tárbıeleý men ómir jolynda qalyptastyra bilý týraly negizgi ózekti máselelerge qatysty syndarly dıalog boldy. Olardy ońtaıly sheshý jáne osy baǵytta birlesip áreket etý joldary anyqtaldy.