Aqtóbede ǵun dáýirin zertteýge 200-ge jýyq adam qatysady
Aqtóbe oblysynda 2023-2025 jyldarǵa arnalǵan jol kartasy qabyldandy. Soǵan sáıkes 14 joba iske asyrylady. Jospar boıynsha 12-i arheologııalyq zertteý jumysy. Etnogratsııalyq zertteý de júrgiziledi. Sheteltik arhıvterde ǵun taıpalaryna qatysty málimet izdeıtin top ta quryldy.
«Á.Marǵulan atyndaǵy arheologııa ınstıtýty, Sh.Ýálıhanov atyndaǵy tarıh jáne etnologııa ınstıtýty jáne Q.Jubanov atyndaǵy óńirlik ýnıversıtet pen mýzeı kúsh jumyldyrady. Óńirde maýsym aıynyń 1-nen bastap qazba jumystary bastalady. Barlyǵy bes ekspedıtsııa júrgiziledi. Sońǵy ýaqytqa deıin bizdiń óńirde ǵun dáýirine qatysty derek az boldy. Biraq zertteý júrgizilgen jerde olja mol. Sondyqtan keshendi zertteý máselesi qozǵaldy. Kúshti osy baǵytqa salamyz. Barlyǵy alty aýdan terrıtorııasy qaralady. Olar: Oıyl, Qobda, Muǵaljar, Áıteke bı, Yrǵyz jáne Hromtaý aýdandary. Nátıjesin 28-29 qyrkúıekte bolatyn halyqaralyq ǵylymı konferentsııada aıtamyz», -dedi Aqtóbe oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń dırektory Meıram Dúısenǵalı.
Qazirgi kezde Aqtóbe oblysynyń aýmaǵynda ǵun dáýirine jatatyn 400-ge jýyq eskertkish belgilendi. Bul tek úsh aýdanda anyqtalǵan derek.
«Qobda aýdanyndaǵy Dárbisáli qorymy, Oıyl aýdanyndaǵy Aqbulaq qorymy, Áıteke bı aýdanynda Aqqısyq qorymy ǵun dáýirine jatady. Budan bólek Muǵaljar aýdanynda Tóleýbulaq kesheninde sarmat dáýiriniń eskertkishteri zertteledi. Osy jumystarǵa akademııalyq ınstıtýttardyń qyzmetkerleri jumyldyrylady. Jobamen 200-ge jýyq adam úsh aı jumys istep, qorytyndylaımyz. Derekti fılm túsirilip, monografııalar jazylady. Ǵylymı maqalalar da bolady. Sheteldik zerthanalarǵa shyǵyp, taldamalar júrgizemiz», - dedi Meıram Dúısenǵalı.
Aıta keteıik, 2017 jyly Aqtóbede ǵun dáýirine jatatyn baı jerleý kezdeısoq tabyldy. Bıyl sol kezde tabylǵan at ábzelderi men áshekeıler tolyq qalpyna keltiriledi.