Aqtóbede etnos ókilderi qazaq halqyna alǵys aıtty

Foto: None
AQTÓBE. QazAqparat - Aqtóbedegi Dostyq úıinde oblys ákimi Ońdasyn Orazalınniń qatysýymen 1 naýryz - Alǵys aıtý kúnine arnalǵan «Myń alǵys saǵan, Qazaq eli» atty mádenı-kópshilik shara ótti. Bul jóninde óńirlik «Qoǵamdyq kelisim» KMM baspasóz qyzmetine silteme jasap QazAqparat habarlaıdy.

Atalmysh shara taǵdyr tálkegimen elimizge qonys aýdarǵan túrli ult ókilderiniń atamekenine aınalǵan qasıetti qazaq jeri men baýyrmal qazaq halqyna degen qurmeti, rızashylyqtaryn jetkizý maqsatynda uıymdastyrylyp otyr.

Qutty mekenge aınalǵan Aqtóbe qalasynda turyp jatqan etnos ókilderiniń bastamasymen ótken merekelik sharaǵa oblystyq basqarma basshylary, Aqtóbe oblysy QHA hatshylyǵy men EMB tóraǵalary, máslıhat depýtattary, ÚEU, zııaly qaýym ókilderi, ózge ult ókilderiniń jastary, mádenıet qaıratkerleri, QHA janyndaǵy Keńes músheleri, BAQ qatysty.

Shara aqtóbelik etnomádenı birlestik ókilderiniń «Qazaq halqyna myń alǵys» monýmentine gúl shoǵyn qoıýdan bastaldy.


Sodan keıin S.Báıishev atyndaǵy oblystyq ámbebap ǵylymı kitaphanasynyń Qazaqstan halqy Assambleıasy týraly jazylǵan kitaptar kórmesi, etnos ókilderi balalarynyń qolymen salynǵan «Meniń Otanym - Qazaqstan» sýretter alańy, sondaı-aq, óńirdegi dıasporalardyń ulttyq qolóner buıymdary men taǵamdary daıyndalǵan kórme ótti.

Aımaq basshysy Ońdasyn Orazalın jyl saıyn kóktemniń alǵashqy kúninde atalyp ótiletin merekemen barsha aqtóbelikterdi quttyqtap, izgi tilegin jetkizdi.

«Búgin - Táýelsiz el tarıhyndaǵy erekshe kún. QR Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń jarlyǵymen 1 naýryz - Alǵys aıtý kúni dep jarııalanǵany barshańyzǵa belgili. Qazaqstandyq patrıotızm, birlik pen dostyqtyń belgisi bolǵan bul merekeni barsha qazaqstandyqtar erekshe kóńil-kúımen atap ótedi. Bul kúnniń mańyzy zor, tarıhy tereńde jatyr. Búgingi tamasha merekede barshańyzǵa alǵys bildiremin. Elimiz aman, jurtymyz tynysh bolsyn. Birligimiz ben yntymaǵymyz máńgilik bolǵaı», - dedi oblys ákimi.


Odan ári merekelik shara tatýlyqtyń temirqazyǵyna aınalǵan qaladaǵy Qazaqstan halqy Assambleıasynyń kontserttik baǵdarlamasymen jalǵasty.

Oblystyq QHA janyndaǵy EMB ókilderi Alǵys aıtý kúnin atap ótýdiń mańyzdylǵy men Qazaqstannyń túrli etnos ókilderiniń altyn uıasy, máńgilik Otanyna aınalǵanyn aıtyp, qazaq halqyna degen úlken rızashylyǵyn jetkizdi.

Merekelik baǵdarlamany júrgizý memlekettik tildi jetik meńgergen ýkraın ultynyń qyzy Irına Gnatıýk pen tatar jigiti Marat Zııadınovqa buıyrdy.

Aldymen kórermenderge etnostardyń qazaq jerine qonystanýy týraly tarıhı málimetter arqaý bolǵan «Myń alǵys saǵan, Qazaq eli» beınefılmder toptamasy usynyldy.

Іs-shara barysynda aqtóbelik etnostar qazaq halqyna alǵys aıtyp qana qoımaı, bıyl elimizde erekshe atalyp ótiletin aıtýly kúnderge toqtalyp, Uly aqyn Abaıdyń 175, Uly Jeńistiń 75 jyldyǵy, qazaq valsiniń koroli atanǵan Sh.Qaldaıaqovtyń 90 jyldyǵyna arnap syǵan dıasporasynyń ókilderi Bedja Kalmykov «Aıttym sálem, Qalamqas», Alekseı Dadýsenko «Syǵan serenadasy» ánin qazaq tilinde shyrqap, halyqtyń qoshemetine bólendi.

Merekelik sharada «Kýpava» folkmodern tobynyń «Zemlıa Kazahstana», bolgar qyzy Vera Boshkovanyń oryndaýyndaǵy «Qazaq eli», «Saılıan» balalar úlgili ansambli «Aqtilek», sondaı-aq, etnos ókilderiniń birlesken «Týǵan elim – týǵan jerim» popýrrı ánderi tamasha óner shashýy boldy.







Seıchas chıtaıýt