Aqtóbede asyl tuqymdy jylqy sharýashylyǵy qoldaýǵa muqtaj
«Ónimdilik baǵyttaǵy jylqy sharýashylyǵynyń búgini men erteńi» taqyrybynda respýblıkalyq ǵylymı- tájirıbelik konferentsııa ótti. Jıynǵa oblys ákimi Ońdasyn Orazalın, «Aqtóbe tájirıbe stansasy» JShS jylqy sharýashylyǵynyń meńgerýshisi Serik Rzabaev, Ónimdilik baǵyttaǵy jylqylar respýblıkalyq palatasynyń dırektory Erkegúl Tilegen jáne oblystaǵy jylqy sharýashylyǵynyń basshylary, 15-ke jýyq ǵylymı uıymdardyń qyzmetkerleri qatysty.
Aımaq basshysy agrarlyq sektordy ekonomıkanyń draıveri etý Elbasy qoıǵan tapsyra ekenin aıtty.
«Tarıh tereńine úńilip, rýhymyzdy jańǵyrtý maqsatynda, babalar dańqyn dáriptegimiz kelse, qandaı eskertkish bolmasyn, olardy at ústinde beıneleıtinimiz jasyryn emes. Óıtkeni kúni keshege deıin at kóshpendi qazaq úshin tórt túlik maldyń basy retinde baǵalanyp keldi. Minse kólik, soısa azyq bolǵan, alysty jaqyndatyp, jaýǵa shapqanda arqyratyp rýh bergen jylqy malynyń bizdiń ómirimizdegi orny erekshe bolyp qala bermek. Árıne búgingi damý úrdisimizde jylqy malynyń basty kólik retindegi róli azaıǵanmen, azyq retindegi róli kúnnen kúnge artýda. Jylqy etiniń aǵzaǵa tıgizer paıdasy búgin ǵylymı dáleldenip, búkil álemde suranys kóbeıýde», - dedi Ońdasyn Orazalın.
«Aqtóbe tájirıbe stansasy» JShS jylqy sharýashylyǵynyń meńgerýshisi, «Muǵaljar» jáne «Kóshim» asyl tuqymdy jylqysynyń avtory, a.sh.ǵ.k Serikbaı Rzabaev Muǵaljar jylqysynyń ereksheligine toqtaldy.
«Jylqy tuqymyn saqtaý, jalpy osy salaǵa degen kózqaras túbegeıli ózgerýi qajet. Sonda et, sút máselesinde problema bolmaıtyny óz aldyna, el turǵyndarynyń densaýlyǵy da túzeler edi. Muǵaljar jylqylarynyń hám qazaqy jabynyń bir artyqshylyǵy, sýyqqa tózimdiligi. Qys boıy tebinge túsedi. Qolǵa turatyn sáti óte sırek. Sondyqtan kóp shyǵyndy qajet etpeıdi. Sekseninshi jyldarda sonaý ıAkýtııadan kelip, biraz jylqy alyp ketken mamandardyń aıtýynsha, bizdiń jylqylar 60 gradýs sýyqqa da selt etpeı, tebinge túse beredi eken. Óıtkeni Saha elinde qanshama sýyq bolǵanymen qar bizdegideı qatpaıtyn kórinedi», - dep atap ótti Serikbaı Rzabaev.
Memleketten kórsetilgen qoldaýdyń arqasynda óńirde mal bas sany artyp keledi. Aýyl sharýashylyq malynyń barlyq túri boıynsha ósim 102-112% qurady. Máselen, ІQM - 493,3 myń basty qurasa, onyń ishinde jylqy - 134,7 myń basqa jetken. Túıe - 17,5 myń, qoı-eshki - 1284 myń.
Sońǵy 15 jylda Aqtóbe oblysynda jylqy sharýashylyǵy qarqyndy damyp eki esege artqan. Sondaı-aq sapalyq jaǵynan bıyl respýblıka boıynsha asyl tuqymdy jylqy úlesi - 7,5 % bolsa, oblysta - 17,5% qurap, asyl tuqymdy jylqy sany 22,5 myń bas boldy. Jıyn barysynda jylqy sharýashylyǵymen aınalysýshylar oblys basshysyna zaman talabyna saı mal qora salý, bos jatqan jerdi malshylardyń paıdalanýyna múmkindikter qarastyrý boıynsha qoldaý kórsetýge qatysty usynys-pikirlerin jetkizdi.
Ónimdilik baǵyttaǵy jylqylar respýblıkalyq palatasynyń dırektory Erkegúl Tilegen qymyz ishý mádenıetin qalyptastyrý, ulttyq sýsyndy mektep nemese áskerlerdiń tamaq mázirine engizý qajettigin aıtyp ótti. Sonymen qatar, palata tarapynan qazirgi tańda mal urlyǵynyń aldyn-alý maqsatynda JPS ornalastyrý úshin Koreıa eliniń IT mamandarymen kelissózder júrgizgenin jetkizdi.Oblys ákiminen atalǵan usynystarǵa qoldaý kórsetýin surady.
«Meniń óńirge alǵash kelgende ózderińizge uran etip tastap, qoldaý suraǵan basty baǵdarlamalarymynyń biri de osy, «qalany janǵa toltyrsaq», sonymen qatar «dalany malǵa toltyrý» bolǵanyn bilesizder. Tórt túlik maldyń qaı-qaısysyn da ósirip-óndirýge bizde tolyq jaǵdaı bar. Sonyń ishinde jylqy malynyń alar orny erekshe. Oǵan laıyqty jaǵdaı bar, qajetti jaıylym da jetkilikti. Biz kúni keshege deıin jylqy malyn asyldandyrýdyń ǵylymı jolyn negizdegen óńirmiz. «Kóshim» tuqymymen «Muǵaljar» jylqysy tek bizdiń óńirdiń ǵana emes, barsha qazaq eliniń maqtanyshyna aınalyp, suranys kúnnen kúnge artýda«, - dep atap ótti Ońdasyn Orazalın.
Jıyn sońynda oblys ákimi aýyl sharýashylyǵy basqarmasyna QR Aýyl sharýashylyq mınıstrligine jylqy sharýashylyǵy memlekettik qoldaý baǵytynda ózgerister engizýge usynys berip, ǵylymı jetistikterdi óndiriske engizý baǵytyna bıýdjetten qarjy bólý múmkindigin qarastyrýdy, jylqy sharýashylyqtarynyń jaıylymdy jerlermen qamtamasyz etilýi, paıdalanbaı jatqan jerlerdi qoldanysqa engizý máselesi turaqty baqylaýǵa alynýyn tapsyrdy.