Aqtóbede alyp búrkittiń músini ornatyldy

Foto: None
AQTÓBE. QazAqparat - Búrkit eskertkishiniń bıiktigi - 3 metr, qanatyn jaıǵanda eni - 7 metr bolady. Bul músindi jasaýǵa 1999 jylǵy mektep túlekteri qarjy bóldi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Aqtóbe oblysy Muǵaljar aýdany Qudaıbergen Jubanov aýyldyq okrýginiń mektebin bitirgen túlekter týǵan aýylyna alyp búrkit eskertkishin syılady. Aýyl halqy da kómektesip, nysandy týrızmdi damytýdyń bir kózine aınaldyrýdy maqsat etip otyr.

«Buǵan deıin de aýylda búrkittiń eskertkishi boldy. 80-jyldary ornatylǵan músin shógip, qanaty qaıyrylyp, úgitile bastaǵanda qaıta jańartylǵan, biraq buzylyp qaldy. Sýretshi Murat Nábıevke usynys berip, qaıta qalpyna keltirý usynysyn aıtqan edim, biraq músin jaramsyz boldy. Jyl basynda 1999 jylǵy mektep túlekteri aýyl ákimdigine habarlasyp, «Týǵan jerge taǵzym» aktsııasymen kómek beretinderin aıtty. Osy ıdeıany usynǵan kezde birden qoldady. Armatýra, metall torlar men tsementti túlekter alyp berdi. Tuǵyryn daıyndaý, búrkittiń músinin jetkizý jumystaryna aýyl turǵyndary kómektesti. Al aýdan ákimdigi búrkitti ornatýǵa kran berdi», - deıdi Qudaıbergen Jubanov atyndaǵy aýyldyq okrýgtiń ákimi Kamshat Ermaǵambetov.

Búrkit músininiń bıiktigi - 3 metr, tuǵyrymen eskertkish 4 metr boldy. Al qanatyn jaıǵan qustyń eni 7 metrge jetedi. Eskertkishtiń jalpy salmaǵy - 5 tonna.

«Aýylda Orqash tabıǵı qoryǵy bar. Týrızmdi damytýǵa yńǵaıly ormanda jyrtqysh qustyń 9 túri bar. Olar: qara kezquıryq, kádimgi tilemish, jamansary, dala qyrany, betqaınar, saz quladyny, shalǵyn quladyny jáne kádimgi kúıkentaı. Qoryq Or, Jem jáne Temir ózenderi aýdandarynda ornalasqan. Qyzyl kitapqa engizilgen teńgejapyraq shyqshóbi bar. Sondyqtan, búrkit aýyldyń sımvolyna aınalyp, 10 shaqyrym qashyqtyqqa eskertkish ornatyldy. Taıaýda respýblıkalyq ańshylar men balyqshylar, saıatshylardyń sımpozıýmy ótti. Sol úrdisti jalǵastyryp, ekotýrızmmen kıiz úı ornatyp, saýmal týr, jaıaý júrý týry sekildi birneshe baǵytty qamtyǵymyz keledi. Kásipkerlerdiń qyzyǵýshylyǵy artyp keledi», - deıdi okrýg ákimi Kamshat Ermaǵambetov.

Seıchas chıtaıýt