Aqtóbede áleýmettik azyq-túlik baǵasynda ósim bar

AQTÓBE. QazAqparat – Aqtóbede azyq-túlik baǵasy 1,1% kóterilgen. Qazirgi kezde 19 túrli áleýmettik taýar baǵasyn bekitý jumysy júrip jatyr, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Óńirlik kommýnıkatsııalar qyzmetinde azyq-túlik qaýipsizdigi sóz boldy.

Onda oblystyq kásipkerlik, oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmalarynyń basshylary esep berip, atqarylyp jatqan jumys jaıyn baıandady.

«Qańtar aıynda ósim 1,1% qurady. Baǵa ósimi boıynsha Aqtóbe Nur-Sultan qalasy men Aqmola oblystarynan keıin úshinshi orynda tur. Statıstıka departamenti apta saıyn monıtorıng júrgizedi. Ár aptanyń seısenbide baǵany qarap, beısenbide nátıje shyǵarylady. Jalpy jyl basynan beri áleýmettik mańyzy bar taýar baǵasyna ósim baıqaldy. Atap aıtqanda: qaraqumyq jarmasy 1,2% (5tg), kartop – 14,3% (15 tg), qyryqqabat – 2,7% (3 tg), sábiz-2,7% (3 tg), tuz - 2,3% (1tg) ósti», - dedi oblystyq kásipkerlik basqarmasynyń basshysy Nurhan Tileýmuratov.

Aqtóbe oblysynda monıtorıng toptary dúkenderdi aralap, túsindirý jumystaryn júrgizdi. Talap boıynsha taýarǵa 15% ústemeaqy ǵana qosylýy kerek.

«Aqtóbe qalasynyń ákimdigi, kásipkerlik bólimi úı janyndaǵy kishkentaı azyq-túlik dúkenderine 900-den astam habarlama berdi. Olar ári qaraı monıtorıng júrgizedi. Sonymen qatar Aqtóbe qalasynyń ákimdigi «Dına» saýda jelisine qatysty ákimshilik hattama toltyryldy. Kompanııa sheshimmen kelispeı, sotqa júgindi», - dedi Nurhan Tileýmuratov.

Aıta keteıik, Aqtóbe qalasyndaǵy turaqtandyrý qoryna salynǵan kartop shirip, kópshilik arasynda narazylyq týdyrdy. Bul jerde de baqylaý jalǵasyp jatyr.

«Kartop sapasyn tekserý bir jolǵa qoıyldy. Birnishe taraptan kemshilik boldy. Óndirýshi, saqtaýshy «Prıgorodnyı» JShS-i men ózge de taraptan. Sonyń bári eskerildi. Tizbek anyqtaldy. Qazir suryptaý, tıeý, tıelgen júk kóligin bekitý, saýda núktelerine jetkizý aralyǵyn kúndelikti baqylap, WhatsApp chat arqyly qadaǵalap otyrmyz. ıAǵnı, ónim tıelgennen bastap dúkenge jetkenshe qalaǵalaımyz. Sonyń ishinde bazarlardy basqarý mekemesi ónimdi tekseredi. Keıin saýda jelilerine barǵan kezde qyzmetkerler qabyldap, sapasy jaqsy dep chatqa beınematerıal salady. Saýda jelisiniń basshysy ónim keldi, sórege qoıyldy dep esebin berip otyr», - dedi oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń basshysy Isataı Espaǵanbetov.