Aqtóbe tarıhshylary qýǵyn-súrginge ushyraǵan 840 adamnyń aty-jónin anyqtady
Aqtóbede saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn tolyq aqtaý máseleleri jónindegi óńirlik komıssııanyń kezekti otyrysyna memlekettik organdardyń basshylary, oblystyq polıtsııa departamenti, memlekettik arhıv, oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń ókilderi qatysty. Qazirjumys toby Aqtóbe oblystyq memlekettik arhıvi men oblystyq polıtsııa departamentiniń arhıvinde 9 baǵyt boıynsha zertteý jumystaryn júrgizip jatyr. Zertteý jumystarynyń nátıjesinde 840 adamnyń tizimi anyqtalyp, aqtaý úshin memlekettik komıssııaǵa joldandy.
«Bir ǵana Aqtóbe boıynsha dúnıe-múlki tárkilenýge jatatyn 59 baıdyń tizimi anyqtaldy. Ózi ǵana emes, otbasy túgel japa shekti. Áleýmettik statýs ǵana emes, din ókilderi, burynǵy sultan, tórelerdiń tuqymdary da qýdalandy. Zertteý tobynyń negizgi jumysy - anyqtaý. Aqtaldy ma, aqtalmady ma degen suraqtardy da qaraımyz. Aqtalmasa, sebebi zerdelenedi. Sottalǵan, qýdalanǵan adamdardyń bári 1926 jyly Reseıdiń qylmystyq kodeksi negizinde sottalǵan. Eń kóp kezdesetini – 58-bap. Ol «Memleketke qarsy is-áreketter» baby bolǵan. Sondaı-aq 59, 73, 79, 107, 111-baptar da bar. Bári memleketke qastandyq, múlikti talan-tarajǵa salýǵa baǵyttalǵan. Biz qýǵyn-súrginge túsken adamdardyń tizimi anyqtalyp, ortaq bazasy qurylsa deımiz. Aqtóbe oblysynda «Qýǵyn-súrgin qurbandary» degen 3 tomdyq kitap bar. Jazyqsyz qýdalanǵan azamattardy tanystyrý, aqtaýdy maqsat etemiz. Oǵan baǵa beretin arnaıy mamandar bar», - dedi tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, dotsent Dáýlet Ábenov.
Sondaı-aq din jáne din ókilderi týraly qujattar kóbine arab grafıkasymen, ıaǵnı, tóte jazýmen jazylǵan. Keıbir qaripti jazýda ózgeshelik bar. Munyń bári zertteýshilerdiń qujatty tolyq zerdeleýi úshin kedergi keltirip tur. Arhıvte qýdalaýǵa ushyraǵandarmen qatar 1927-1933 jyldary saılaýǵa qatysý quqyǵynan aıyrylǵan 500-ge jýyq din qyzmetkeriniń aty-jóni de tabyldy. Olardy jaýapqa tartý deregi qujatqa resmı tirkelmedi. Tarıh ǵylymdarynyń doktory Rahym Beknazarovtyń aıtýynsha, arhıvterde dinı qyzmetkerlerdiń arnaıy qory jabdyqtalmaǵan jáne musylmandyq, hrıstıandyq dep bólinbegen.